9 LÜLI RÕNGAS LEHT SAAR 10 LÜLI OKAS LEHIS 2 1.2 Näide kiirmääramisest OKASPUUD Puit on ehituselt ühtlane, koosneb peamiselt trahheiididest Lülipuit esineb: Vaigukäigud esinevad LEHIS Lülipuit tume punakas- või kastanpruun, selgesti punakas- või kollakasvalgest maltspuidust eristatav. Maltspuidus ca 25 aastarõngast. Kevadpuit on sügispuidust selgesti eristatav. MÄND Lülipuit punakaspruun, selgesti kollakas- või punakasvalgest maltspuidust eristatav. Maltspuidus rohkem kui 25 aastarõngast. Kevadpuit on sügispuidust selgesti eristatav. Vaigukäigud puuduvad KADAKAS Erilise lõhnaga, aastarõngaste piirjooned lainjad ja kitsad. Maltspuit
Puuliikide määramine Kiirmääramine OKASPUUD Puit on ehituselt väga ühtlane, koosneb peamiselt trahheiididest. I Lülipuit esineb: 1) vaigukäigud esinevad: LEHIS: lülipuit tume punakas- või kastanpruun, selgesti punakas- või kollakasvalgest maltspuidust eristatav; maltspuidus ca 25 aastarõngast. Kevadpuit on sügispuidust selgesti eristatav. MÄND: lülipuit punakaspruun, selgesti kollakas- või punakasvalgest maltspuidust eristatav; maltspuidus rohkem kui 25 aastarõngast. Kevadpuit on sügispuidust selgesti eristatav. 2) vaigukäigud puuduvad: KADAKAS: erilise lõhnaga, aastarõngaste piirjooned lainjad ja kitsad; maltspuit kitsas kollakasvalge, lülipuit kollakas- või punakaspruun. II Lülipuit puudub:
Juba aastasadu on see tõug vastu pidanud kidurakasvulistel karjamaadel ning rasketes elutingimustes. Suuruselt kuuluvad väikeste tõugude hulka- lehmad 500 kg, pullid 800kg. Värvuselt kuldpruunid, on kollaseid, halle, valgeid ja musti. Nende eripära on pikad laialiasetsevad sarved. Akviteeni hele (Blonde d´Aquitaine) Pärineb Lõuna-Prantsusmaalt. On suurekasvuline tõug- lehmad 850-1200 kg, pullid 1300- 1600 kg. Värvus kollakasvalgest pruunini, silmade ja suu ümber tumedad rõngad. Välimuselt meenutavad limusiini tõugu veiseid, aga lihastiku poolest veel võimsamad. Leidub nii sarvedega kui ka nudisid isendeid. Hea kohanemisvõime igasugustes klimaatilistes tingimustes (taluvad palavust hästiarenenud higinäärmete tõttu). Tõu tapaomadused on suurepärased, liha on maitsev, õrn ja väga tervislik. Belgia sinine On aretatud Belgias ja seal on seda tõugu veiseid 1,5 miljonit, see moodustab 95% kogu
kahjustavate tegurite nagu vesi, kemikaalid, tulivõi putukad, eest. Peamine Maltspuidus põhjustavd lõhna seened ja pisikud. Vaigulõhn männdidel. puidukaitse- puidu õge hooldus. Puidu hooldus peab algama metsas. Korralik Magusa lõhnaga palisander. Aromaatne kadakal. Lõhnata kuuse kõpspyuit. kuivatamine kaitseb puitu kõige enam seenkahjustuste eest. Suurem Värvus Puduliikide värvuste skaala ulatub kollakasvalgest kuni pruuni või vastubidavus kui teistel puidul(resitentsus). Puitu võib kaitsta, seda rikkuvate punakani. Mat ja lülipuidu vahel selge erinevus mõnedel. Õhu ja päikese või hävitavate organismide eest, konstruktiivse ja keemilise puidukaitse toimel paljud tumenevad nt mänd. Lepp muutub oranziks. Ka immutatud meetoditega. Konstruktiivne puiukaitseVältida kahjustajatele soodsate puidu tekib värvuse erinevusi
kõlalaudade valmistamisel. Kõige laiema kasutamise on saanud kuusk, nulg ja seedri puit. Puidu resonantsomadused sõltuvad puidu ühtlasest ehitusest ja tihedusest. Mida kitsamate aastarõngastega ja mida ühtlasem on nende asetus, seda kõrgem on puidu võime resoneerida. Kõige sobivam on selline puit, millel sügisosa % on 5...20 ja aastarõngaste laius 1...4 mm. Välised omadused Puiduvärvus Puiduliikide värvuste skaala ulatub kollakasvalgest kuni pruuni või punakani. Õhu ja päikese toimel tumeneb suurem osa puiduliikide puitu aja jooksul (näiteks mänd). Lepp on värskelt raiutuna peaaegu valge, kuid õhuga kokku puutudes muutub õige pea punaseks. Puidulõhn Teatud puuliikidel on tänu lülipuidus leiduvatele eeterlikele õlidele, vaikudele ja parkainetele eriline lõhn. Värskelt raiutult ja niiskes olekus eritub lõhna tugevamalt, kuid mõnel puuliigil on ka kuivana lõhn säilinud, näiteks kadakas.
Tamm LP 581,5 53,1 29,9 Kuusk 580,0 44,0 54,4 Kask 582,9 42,2 41,6 Haab 578,2 38,6 68,7 Puiduliikide värvuse skaala ulatub kollakasvalgest mustani. Mõne puiduliigi malts- ja lülipuidu vahel on selge värvuse erinevus (jalakas, saar), samas kuusel on seda raske eristada. Troopiliste puuliikide lülipuit on harilikult tumedama värvusega. Kõige enam varjeerub puiduliikides heledus. Värviheledus ühes ja samas puiduliigis võivad olla nii suured, et värvuse põhjal ei saa kindlat liiki määrata. Õhu ja päikese toimel suurem osa puiduliike tumeneb (nt mänd). Lepp on värskelt
Värvus varieerub valgest helepruunini. On nii sarvilisi kui ka nudisid. Varem oli selle tõu miinuseks raske poegimine. Kuulub maailma parimate lihatõugude hulka. Esimesed heade jõudlusnäitajatega šaroleed toodi Eestisse 2000 a. AKVITEENI HELE – aretatud Prantsusmaal. Väga heade lihajõudlusomadustega veis. Lihastik on võimas, väga hästi nähtav looma välimikus. Iseloomulik on nn topeltlihastik laudja 11 osas. Värvus kollakasvalgest pruunini. Nii sarvedega kui ka nudid. Eestisse toodi esmakordselt 2002. aastal. BELGIA SININE TÕUG – see tõug on kujundatud mitme tõu kombinatsioonina. Värvus varieerub helesinise, musta ja valge kombinatsioonis. Luustik on suhteliselt nõrk. Rasked sünnitused on üheks põhjuseks, miks see tõug pole väga ulatuslikult levinud (98% asub Belgias). 1996. aastal osteti Eestisse 200 doosi belgia sinise spermat. Esimesed kolm noorpulli osteti Belgiast Karistu rantšosse 2006. aastal.
Puidu tähtsamad füüsikalised omadused võib määrata järgmistesse gruppidesse: puidu välised omadused (värvus, läige, tekstuur, lõhn); omadused, mis on seotud puidu ja vee vastastikusel mõjutamisel (hügroskoopsus, kuivamiskahanemine, paisumine); puidu tihedus; puidu soojuslikud omadused; puidu akustilised omadused; puidu elektrilised omadused; puidu teisi omadusi. Puidu välised omadused Puidu värvus. Puiduliikide värvuste skaala on väga lai ulatudes kollakasvalgest mustani. Värvivaheldused ühes ja samas puuliigis võivad olla nii suured, et värvuse põhjal ei ole võimalik puidu liiki kindlaks määrata. Värvuse annavad puidule ekstraktiivained, vaigud, õlid ja parkained. Mõne puuliigi malts- ja lülipuidu vahe on selge värvusega (jalakas, saar) samas on kuusel väga raske heledat maltspuitu punakaspruunist lülipuidust eristada. Troopiliste puude lülipuit on tavaliselt tumedama värvusega. Värvus võib muutuda ka õhu ja
Hajulisoonelised liigid on : kask, haab, pärn, lepp, paju, sarapuu Rõngassoonelised liigid on : tamm, saar, jalakas, künnappuu Hajulisoonelised llehttpuud Kask (Betula spp.) Kask esineb meie kliimavööndis kahe liigina Arukask (Betula pendula) Sookask (Betula pubescens) Arukask kasvab meie oludes sookasest tunduvalt suuremaks, seetõttu on tema tähtsus tarbepuiduna tunduvalt olulisem Värvus kollakasvalgest rvus roosakani. Värvus tumeneb valguse toimel. Kask on maltspuiduline puuliik. Kask on hajulisooneline puuliik, sooned on väikesed ja jaotunud ühtlaselt kogu ristlõikepinnal. Aastarõngaste piirjooned on vaevumärgatavad. Puit on sirgekiuline, suhteliselt pehme ja kergesti töödeldav Puuduseks on vähene vastupidavus mädanikele. Kergesti immutatav ja viimistletav. Tihedus 630.
Lõhn- teatud puuliikidel on tänu lülipuidus leiduvatele eeterlikele õlidele, vaikudele ja parkainetele eriline lõhn, mis jääb ka peale kuivatamist. Toorena võib ka maltspuidul lõhn olla, kuid harilikult põhjustavad sellist magusatlõhna pesitsevad seened ja pisikud. Meil säilitab lõhna kadakas, põõsas. Sisse tootutest säilitab lõhna elupuu. Võõramaised seeder, küpress, eukalüpt, sandlipuu, tiikpuu. Värvus- puiduliikide värvuse skaala ulatub kollakasvalgest pruunini. Mõne puiduliigi malts- ja lülipuiduvahel on selge värvierinevus. Mida ekvaatoripoole, seda tumedama puiduga liike võime kohata. Tumedam pigment on tingitud kaitseks intensiivsema UV- kiirguse vastu. Ühes ja samas puuligis võib värvivaheldus olla nii suur, et raske määrata selle järgi kindlat liiki. Õhu ja päikese toimel tumeneb suuremosa puuliikide puitu (nt mänd). Samuti lepp raiudes peaaegu valge, kuid õhuga kokku puutudes peagi oranzikaspruun.
aeglane. Nende poegimisiga on üle kolme aasta. Võivad poegida veel 18 aastaseltki. Sööda suhtes vähenõudlikud. Sotimaal kogu aeg vabas looduses, seega puudub vajadus lautade järele Aktiveene hele (blonde d` aquitaine) *Pärineb Lõuna-Prantsusmaalt. Tõuraamatu pidamist alustati alles 1962. aastal. On suurekasvuline tõug- lehmad 850...1200 kg, pullid 1300...1600 kg. Lehmade kasutusaeg on 10...12 aastat, isegi kuni 18 aastat. Selle tõuga sobib ristata ka teisi tõuge. Värvus kollakasvalgest pruunini, silmade ja suu ümber tumedad rõngad. Välimuselt meenutavad limusiini tõugu veiseid, aga lihastiku poolest veel võimsamad. Nii sarvedega kui ka nudid. Poegimine on kerge, samas vasikas on raske, kuid seejuures pikk jua sihvakas. Hea kohanemisvõime igasugustes klimaatilistes tingimustes. Taluvad palavust hästiarenenud higinäärmete tõttu. Tapaomadused suurepärased. Liha on maitsev, õrn ja väga tervislik. Eestisse toodi esmakordselt 2002. aastal
annaabi.ee 
