ja -põõsaste perekond madaraliste sugukonnast. Tuntumad liigid on araabia kohvipuu ja kongo kohvipuu. Välimus Kohvipuud on igihaljad lehtpuud või lehtpõõsad. q Kohvipuul on -rootsuga lihtlehed -läikiv lehelaba -vastak leheseis -suured ja väikesed abilehed viljad q Punases, kollases või mustas luuviljas on harilikult kaks seemet ehk nn kohviuba. Esialgu on viljad rohelised, küpsedes aga muutuvad punaseks ja meenutavad pisut kirsse.ad olla kollakashallid või sinakasrohelised. Seemned võivad olla kollakashallid või sinakasrohelised.
rikastunud ja värvuselt sarnane Bw horisondiga. Sellistel muldadel toimub kihisemine tavaliselt 60...90 cm sügavusel. Tavaliselt on lähtekivimiks kas kollakashall või punakaspruun karbonaatne moreen. Juhtivaks mullatekkeprotsessideks leetjatel muldadel on lessiveerumine ja savistumine. Leetja mulla tüüpprofiil: A-Ew-Bt-C. Huumushorisondile järgneb lessiveerunud horisont, sellele järgneb sisseuhtehorisont ning lähtekivimiks võivad olla nii kollakashallid kui ka punakaspruunid karbonaatsed moreenid. Lessiveerunud horisondi alla tekib pruuni või punakaspruuni värvusega tekstuurne sisseuhtehorisont (Bt), mis on rikastuud ibe- ja saviosakestest. Mullaprofiil võib koosneda järgmistest horisontidest: A-Ew-Bwt(Bt)-BC-C. Leetjad mullad esinevad tavaliselt looduses leostunud muldadega koos ja hõlmavad umbes 2,4% kogu Eesti maast ning 6,3% Eesti põllumaast. Leetjad mullad on peamiselt levinud Pandivere kõrgustikul kollakashalli moreeni puhul
karekarvased; õied paksud, kuni 1 cm pikad. [9] 2.3.2. Tatari kuslapuu Tatari kuslapuu (Lonicera tatarica) on püstine, tihedate võrsetega e kuni 3 (4) m kõrgune kollakashallide okstega kõrgem põõsas või harva ka madalam puuke. Looduslikult kasvab metsaservades ja hõredamas alusmetsarindes Kagu-Euroopast üle Lääne-Siberi kuni Ida-Siberini, ulatudes ka Kesk-Aasiasse. Eluiga 60-80 aastat. [9] Võrsed ja oksad on kollakashallid, siledad, nõrgalt läikivad, seest õõnsad, vanemad oksad kestendavad pikkade ribadena. Pungad on munajaskoonilised, pruunikad, 0,2-0,6 cm pikad ja asetsevad võrsega peaaegu risti, lisapungi 1-2. Punga kattesoomused on servast ripsmelised. Lehed on piklikmunajad, ümardunud alusega, võrsete alumised lehed sirge või südaja alusega, 3-6 cm pikad
lakkide ja piduriõlide koostises. Pähkli sisu ise on rohke õlisisaldusega ja maitselt meenutab magusat mandlit ning lõhnab nagu sarapuupähkel. Akazuupähkleid eksporditakse mitmel viisil ettevalmistatult ja sorteeritult: 1. Suuruse järgi jagatakse need: White Wholes (terved pähklituumad), Butts (murtud otstega), Splits (poolitatud tuumad), Pieces (tuumatükid) ja Small Pieces (väikesed tuumatükid). 2. Värvi järgi on jaotus järgmine: White (valged), Scorched (kollakashallid) ja Dessert (pruunikad ja pruunilaigulised). Müüakse neid vaakumpakendis segus sarapuupähklite, mandlite jt näkitsemiseks sobivate toodetega. Anglosaksi maades on eriti hinnatud müslides, salatites, täidistes ja maiustustes. Soolatult sobivad õlle- ja veinikõrvaseks. Akazuuõli on maitsvate toiduõlide ning spetsiaalse cashew-pähklivõi valmistamise tooraine. (Meensalu,L.; Roosvee,G. 1996:10-11) Kookospähkel
Eelistab huumus- ja lubjarikkaid muldi. Kasvab nii täis- kui ARTEMISIA ABROTANUM - SIDRUNPUJU • pooligihaljas põõsas. Eelistab viljakat, vett läbilaskvat pinnast. Kõrgus 90 cm kuni 2 meetrit. Sidrunpujul on mitu ühesuurust vart, millest vaid mõned lõppevad õisikutega. Vartel sageli tugevad külgharud. Hallikasrohelised lehed õrnade niitjate hõlmadega. Sidrunpuju lehed on tugeva sidrunilõhnaga, mida on juba kaugelt tunda. Õied kollakashallid. Õisikud 2,5–3 mm läbimõõduga. Õitseb augustis-septembris. ARUNCUS DIOICUS - HARILIK KITSEENELAS • Eelistab niisket rammusat pinnast; kasvab hästi nii varjus kui ka päikese käes. Sageli kasvab mägedes. • Ta kasvab 1½–2 meetri kõrguseks. Tal on kõhn jäik püstine vars, mis vahel puitub alumises otsas. Sellel kasvavad vahelduvad sulgjad liitlehed. Lehed võivad olla kuni meetripikkused. Väikesed kreemjad õied moodustavad pika sulgja
engelmannii, P.pungens, P.glauca, P.mariana P. jezoensis, P. omorika, P. sitchensis Okkad: Võrsed: Sinakad Rohelised Paljad, läikivad õlgkolla- Nõrgalt karvased sed või kollakashallid Picea engelmannii, P.glauca, P.pungens, Picea abies jt. (ebaolulised P.mariana haljastajale) Picea jezoensis,(harvaes.) Picea omorika P. sitchcensis (harvaes.) (küllalt sage haljastuses)
tugeva lõhnaga · Eeterlikke õlisid saadakse viljadest (köömen ja aniis) , seemnetest ( sinep), lehtedest (piparmünt) ja õitest (roos) · Õli toodetakse taime osadest ekstraheerimise või pressimise teel Koriander · Üheaastane , 50 cm kõrge · Vars sirge, nõrgalt põlvjas, hargnev · Lehed mitmesugused · Õisik liitsarikas · Õied heledad valged, roosad, kollased, violetsed · Vili on kaksikseemnis, valminud viljad on kerajad, piklikümmargused kollakashallid, pruunid · 1000seemne kaal 7- 10 g · Eeterõli 0,2-1,2%on kanalites, viljade seinte siseküljel, igal viljal 2 kanalit · Rasvõli 18-20% Aniis · Üheaastane, 25-60 cm · Sammasjuureline · Vars ülalt hargnev · Juurmised lehed on pikarootsulised, varre keskosas kolmetised · Õisik on liitsarikas, värvuselt valge · Viljad on munajad või pirnikujulised, koosnevad kahest mittepakatuvast seemnisest · Viljadel on 10 heledat pikiribi, milles eeterõli kanalikesed
pruunikas, punakas - ainult musta ei ole. Kvaliteetset viimistluskivi kaevandatakse Saaremaal Kaarmas. Üleriigilise tähtsusega maardlad on veel Anelema, Koonga ja Orgita-Haimre. Olulisemad savi leiukohad seostuvad Põhja-Eestis Kambriumi sinisaviga (Kunda, Aseri, Kallavere) ja Lõuna-Eestis Kesk-Devoni saviga (Joosu, Küllatova). Devoni savid on enamasti punakaspruunid, Kvaternaari savid hallikad või kollakashallid. Ligi kolmnandik kaevandatavast savist läheb Kundas asuvale tsemenditööstusele, savist valmistakse ka kuivendustorusid, telliskive, keraamikat. Liiv ja kruus on tekkinud põhiliselt Kvaternaaris tuule, mandrijää ja selle sulamise toimel. Tehnoloogiline liiv on tekkinud Devonis, selle tähtsamad maardlad on Piusa ja Kaku. Ehitusliiva kaevandatakse Männikul, Kuusalus, Pannjärvel, Vooremäel. Mitu liivamaardlat asub ka merepõhjas (Hiiu-madala, Prangli, Naissaare)
Majanduslikult kasutatakse võrseid punumistöödel, haljastuslikku tähtsust pole. Annab mõnede pajudega hübriide. Punapaju (Salix purpurea L.) 2-4 m kõrguseks kasvav sihvakate võrsetega põõsas kasvab Eestis oma levila põhjapiiril, seetõttu on meil hajusalt kasvamas Lõuna-Eestis jõgede kallastel(Piusa, Koiva), üle vabariigi kasvab naturaliseerunult. Üldareaal Kesk- ja Lõuna- Euroopa, Põhja-Aafrika. Võrsed pikad, sihvakad, päikesepoolselt küljelt punakaspruunid, muidu kollakashallid, paljad(vahel harva veidi karvased). Pungad paljad, läikivad, pruunid, kuni 3 mm pikad. Lehed asuvad sageli vastakult, süstjad kuni äraspidimunajad, 2-10 cm pikad, kuni 1 cm laiad, tipuosas saagja servaga, pealt tumerohelised, alt sinakad, paljad. Abilehed puuduvad. Urvad kitsad, kuni 5 cm pikad, õitseb mai algul. On dekoratiivne liik, hästi paljuneb pistokstest. Võrsed on heaks punumismaterjaliks. Sordid: 'Nana', 'Pendula'; 'Ripa'; 'Uzny' . Härmpaju (Salix daphnoides Vill
Sambla-samblikurinne: enam-vähem pidev; ohtralt esineb samblikke, v.a. aladel, kus viimastel aastakümnetel on olnud põlengud. Esinevad: alpi põdrasamblik (D), harilik põdrasamblik (D), mahe põdrasamblik, harkjas porosamblik, islandi käosamblik. Sammaldest leiame palusammalt (D), lainjat kaksikhammast (D), nõmme-kaksikhammast (K), palu-karusammalt (K) ja liiv-karusammalt. ALPI PÕDRASAMBLIK kuni 15 cm kõrgused, valkjas- kuni kollakashallid kuppeljad põõsakesed. Tallus tihedalt harunev, tipuharud on lühikesed ja paksud. Männikutes liivmullal ja turbal; valgusrikastes kohtades laialt levinud. Niiskust imava ja dekoratiivse liigina kasutatakse akende vahel, jõuluseadete tegemisel jne. Bioaktiivse usniinhappe sisalduse tõttu on kasutatud toorainena mõnede antibiootikumide valmistamisel (usnomütsiin). HARILIK PÕDRASAMBLIK Tallus tuhk-, sinakas- või pruunikashall, 5-15 cm pik-
annaabi.ee 
