alaliigitus: happelised ja H+ loovutajas on Aspartaat(Asp,D), Glutamaat(Glu,E), Jälle apolaarsed: Metioniin(Met,M), Trüptofaan(Trp,W), Fenüülalaniin(Phe,F), Isoleutsiin(Ile,I), jälle polaarsed ehk laenguta: Treoniin(Thr,T), Tsüsteiin(Cys,C), Türosiin(Tyr,Y), ja aluselised ja h sidujad: Histidiin(His,H), Lüsiin(Lys,K), Arginiin(Arg,R). Veel saab grupeerida, nagu biokeemia praktikumiraamatus oli: alifaatsed punasega, väävlit sisaldav: oranz , aromaatsed: sinised. Ebaharilikud on: kollageenis on hüdroksülüsiin ja hürdoksüpoliin, karboksüglutamaat verehüübimisvalgud, püroglutamaat bakteriorodopsiin, fosforüleeritud aminohapped, signaaliülekanne nagu fosfoseriin ja fosfotürosiin. 2. Aminohapete dissotsiatsioon millised ioonsed vormid esinevad? pKa1, pKa2 ja pKa3 mõiste, LIGIKAUDSED VÄÄRTUSED. Mis on pI ja kuidas ta avaldub? Slaid 12. pKa1 alfa-positsioonis oleva COOH dissotsiatsiooni tasakaalukonstant, väärtus ~2; pKa2 - alfa-
tume(telliskivi)- punaseks. Töö käik: Ühte katseklaasi valatakse 1 ml munavalgu lahust, teise 1 ml zelatiini lahust. Mõlemasse katseklaasi lisatakse 56 tilka Milloni reaktiivi. Reaktsioonisegu soojendatakse 4050°C-ni. Tulemus: Lisades munavalgu lahusele Milloni reaktiivi tekib esialgu valge sade ning pärast soojendamist muutub valge sade roosakaks. Zelatiini puhul on tegu hüdroliseeritud kollageeniga. Paraku napib kollageenis ja seega ka zelatiinis aminohappeid (puudub ka türosiin), mis on iseloomulikud puhtale proteiinile ning see ongi põhjuseks, miks lahuse värvus ei muutunud. 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon Sulfhüdrüülreaktsioon näitab tsüsteiini (Cys) esinemist valgus. Tsüsteiini radikaalis sisalduv sulfhüdrüül- e tioolrühm (-SH) annab hõlpsasti leeliselises hüdrolüüsis sulfiidioone, mis Pb 2+- ioonide juuresolekul moodustavad musta või tumepruuni ülipeene pliisulfiidi (PbS) sademe
Keedetud , töödeldud lihas selle hulk ei vähene, pigem suureneb Kui rasvunud hiirtele söödeti CLA 0,5% energiast, siis vähenes nendel keharasva hulk 60% ja keha mass 14%. Liha = lihaskude + sidekude + kõhr + luu + rasv. väike Sidekude kollageen, elastiin, retikuliin Keskmisel 16 % liha koostisest Vähe rakke, palju rakkudevahelist ainet linnuliha < sealiha < veiseliha Vanemal loomal on sidekude tihedam kui noorel, rohkem on elastiini ja kollageenis on ristsedemete hulk suurem, kiud jämedam, laguneb raskesti, veesiduvus väike liha kõva ja tuim. Oleneb loomaliigist, seal pehmem, veisel kõvem. Sidekude muudab liha kõvaks kuid paremini seeduvaks Kollageen Liha valmimise indikaator liha on küps, kui ~40 % kollageenist on lagunenud Kuumutamisel 58-64oC kiud lüheneb ja pundub, pakseneb ja muutub läbipaistvaks toimub osaline denaturatsioon 65-90oC peptisatsioon, tekib lahustuv
Mida varem mingit terviseriket aga ravitakse, seda paremad on tulemused( antud juhul eaks olles sügavas depressioonis peale tütre surma õigel ajal sai aru, et peab abi otsima spetsialisti käest). Inimese elukvaliteedi mõjutavad kolm valdkonna. Esimene neist füüsiline seisund ( endaga seotud asjaolud), psühhiline loomus, sotsiaalne. 2.1Füüsiline vananemine Naisterahva juuksed on täielikult hallid ja hõredad . Naha veesisalduse alanemise tõttu, muutustest kollageenis ja elastiinis- näonahal on sügavad kortsud ja näonahk halli värvi. Lihasrakude asemel on tekkinud rasv, seda eriti näha kehatüve piirkonnas, kätel nahk ripub. Selgroolülide kokkuvajumise ning ka kühmujäämise tõttu eaka kasv on 2 cm lühemaks jäänud, kõhre veesisalduse vähenemise tõttu lülisamba elastsus vähenenud ja joogaharjutused eriti ei õnnestu. Vähenenud kõõluste vastupidavus venitusele. Sõrmeküüned on õhenenud ja varbaküüned on paksenenud
Intergeensed rekombinatsioonid võimaldavad valgudomäänide uuenevat kombinatoorikat. Komplekssete geenide areng: Tänapäevastes geenides sageli jäljed intrageensetest või üksikute eksonite duplikatsioonidest (10% inimgeenidest). Viivad evolutsiooni lähtematerjali tekkeni, Tekivad ebavõrdse ristsiirde või õdekromatiidide vahetuse tagajärjel. Raaminihet välditakse sümmeetriliste eksonite vahetuse abil, Tagajärgedeks mitmed uudsed väljundid: Strukturaalsed n.n. kordusdomäänid kollageenis ja teistes strukturaalsetes molekulides, Mitmekesisuse teke tänu domäänide divergentsile. Viib sarnaste, mitte samaste funktsioonide tekkeni, Mitmekesisuse teke tänu alternatiivsele splaisingule. Kuna eksisteerib lõplik arv (paar tuhat) võimalikke valgudomääne, siis eksonite vahetus (shuffling) võimaldab unikaalset lisakombinatoorikat. Geeniduplikatsioonid võivad viia kas erinevate funktsioonidega geenide või pseudogeenide tekkeni. Geen duplitseerub kiirusega keskmiselt kord 100 milj
COOH 20 Proliin Pro P N H LIISI KINK 11 BIOKEEMIA test I Ebatüüpilisi aminohappeid leidub teatud valkudes. Hüdroksülüsiin ja hüdroksüproliin on kollageenis, karboksüglutamaat verehüübimisvalkudes, püroglutamaat bakteriorodosiinis, fosforüleeritud aminohappeid leidub signaaliülekandes. Aprotogeenseid aminohappeid ei leidu valkudes, näiteks histamiin, epinefriin, homoseriin jne. 2. Aminohapete dissotsiatsioon millised ioonsed vormid esinevad? pKa1, pKa2 ja pKa3 (pKaR) mõiste, ligikaudsed väärtused. Aminohappe pI ja kuidas ta avaldub. Keskkonna pH väärtust, mille juures bipolaarsete ioonide kontsentratsioon on maksimaalne
(see võib toimuda pärast muude valkude lahustumist). Painimise vältel naha poorsus suureneb ja kollageenkiud punduvad. Painimist ei saa kasutada karusnahkade puhul, sest siis tuleks karv lahti. Pärast painimist tuleb vabaneda nahas tekkinud Ca sooladest. Selleks leotatakse nahka ammooniumisoolade lahustes. Pikeldamine. Pikeldamine muudab nahka happelisemaks. See on eriti kasulik mineraalparkimise jaoks. Pikeldamisseguks on tavaliselt happe ja keedusoola (NaCl) lahus. Hape lõhub kollageenis osa vesiniksidemeid ja ioonseid sidemeid, mistõttu nahk muutub veelgi plastilisemaks. Nahast tõrjutakse välja ka liigne vesi selle protsessi käigus Pikeldamise tähtsus on eriti suur karusnahkade korral, kuna neid ei saa painimisega hõrendada. Hapendamine jahust valmistatud taigna abil on pikeldamise erivõte, kuna siin tekib taigna hapnemisel piimhape, struktuuri aitavad hõrendada ka mitmesugused ensüümid. Hapendamise kestvust tuleb järlgida
aminohapped. Olulisemad modifikatsioonid on fosforüleerimine (foforhappe jäägi lisamine), atsetüleerimine (NH2 rühmale äädikhappe jäägi lsamine amiidsideme abil, esineb sageli N-terminaalselt ja lüsiinidel), metüleerimine ja glükosüleerimine (suhkrujääkide lisamine OH ja NH2 rühmadele). Lisaks on veel mitmeid post- translatsioonilisi (sünteesijärgseid) modifikatsioone, näiteks proliini hüdroksüleerimine, mille tagajärjel tekib hüdroksü-proliin (esineb suure sagedusega kollageenis). Modifitseeritud aminohapped esinevad enamsti valgu pinnal. Eriti sageli on modifitseeritud need valgud, mis on raku pinnal või lahustuvad rakkudevahelises ruumis st. on kättesaadavad teistele molekulidele. Modifikatsioonid kaitsevad valke lagundamise eest, osalevad rakusiseste signaalide ülekandel (vt. signaali ülekanne ja rakutsükli regulatsioon), moodustavad raku pinnamarkereid ja on olulised valkude aktiivsuse regulatsioonil.
Valkude sünteesijärgne modifikatsioon: valmis valkudele lisatakse mitmesuguseid rühmi, mille tulemusena tekivad modifitseeritud ehk mittekodeeritud aminohapped. 5 Fosforüleerimine – fosforhappe jäägi lisamine Atsetüleerimine – äädikhappe jäägi lisamine amiidsideme abil NH2-le Metüleerimine – APPI Glükosüleerimine – suhkrujääkide lisamine OH ja NH2 rühmadele lisaks ka nt proliini hüdroksüleerimine – tekib hüdroksüproliin (esineb kollageenis) Modifitseeritud AH paiknevad valkude pinnal või lahustuvad rakkudevahelises ruumis – teistele molekulidele kättesaadavad. Modifikatsiooni eesmärgid: kaitsevad valke lagundamise eest, osalevad rakusiseste signaalide ülekandel, moodustavad raku pinnamarkereid ja olulised valkude aktiivsuse regulatsioonil. Valkude ruumiline struktuur sõltub ümbritsevast keskkonnast. Nt vee keskkonna struktuur (H-sidemete moodustamise võime) suunab valkude struktuuri teket ja püsimist. Valgu
annaabi.ee 
