oma seisukohast, et ülema rassi positsioon kuulub valgetele. Räägib veel kahest erinevast polügensimi pooldajast, polügenism peaks siis tähendama seda, et eri inimrassid ei ole tekkinud ühest nn. Aadamast ja Eevast, kui mõelda pühakirjadele siis , tekkisid rassid samal päeval kui Jumal lõi loomad, ning kõik rassid olid eraldi seisvad. Eriti pikalt räägib selles peatükis Gould Mortonist, kes oli suur polügenismi pooldaja, ning tema koljude kogust ning nende mahtude mõõtmisest, selleks et tõestada valge inimrassi ajumahu suurust ning sellega ka neile antud suuremat intelligentsi. Aga kolju mahtude mõõtmistes esineb palju erinevusi ning Morton ei võta arvesse teisi mõjutavaid faktoreid koljude suuruste osas (nt. sugu, kasvu). Veel Morton teadmatult arvutab koljude keskmised nii, et valge rassi omad oleksid suuremad (nt. sakslaste koljumahtu taandab ta suuremaks ning mustadel väiksemaks)
ja valgejänes, kährikkoer, rebane, pringel, hallhüljes, suurkõrv) 4. Kes Eesti imetajatest magavad talvel? 5. Võrdle imetajate koljusid - näriline ja kiskja (kobras või rott ja hunt), putuktoiduline ja kiskja (siil ja rebane, sõraline ja kiskja (metskits ja ilves), putuktoiduline ja näriline 6. Tunne imetajate koljusid vastavalt tehtud tööle tunnis (imetajate õppekogumik koljude lühimääraja natmuseum.ut.ee kodulehel saadaval) 7. Tunne Eesti imetajad välimuse järgi (fotod) 8. Millised imetajad on Eestis looduskaitse alla ja mis kategoorias? 9. Tundke imetajate ja lindude tegevusjälgi (näritud oksad, käbid, pähklid väljaheited) mida oleme vaadelnud 10. Tundke imetajate jälgi vastavalt jäljemäärajale. /vt ka töölehte ja küsimusi seal/ 11. Millal peetakse jahti ilvesele, hundile sokule, karule, metsseale
puu otsas koduselt. Tal olid pikad ja kaardus sõrmeluud, mis tõttu sõrmed olid võimelised ronimise ajal tugevalt haarduma. Morfoloogia Australopiteekuse aju on umbes 35% nüüdisinimese omast. Graatsiline australopiteekus oli umbes 1,2 1,4 m pikk. Neil esines ka sooline dimorfism (sugudevaheline väline erinevus). Eeldatava suure dimorfismi tõttu on inimese eellasi ette kujutatud polügaamsetena . Liigi muutused Teadlased leidsid LõunaAafrikast suuremate koljude ja tagahammastega fossiile. Algselt arvasid, et need tulenevad soolisest erinevusest: väiksemad olid emased, suuremad ja massiivsemad isased. Tegelikult avastati teine australopiteegi liik ja nimeks pandi Austalopithecus robustus .See oli jõuline ehk robustne australopiteekus. Saledaid ja jõulisi vorme eristatakse nüüd perekondadena Austalopithecus ja Paranthropus. Teadlased on arvamusel, et saledast vormist arenes jõuline vorm ja eellaseks on Australopithecus afarensis. A
· Metssiga - kihvad · Karu, ilves ja hunt - saab kolju ja nahad · Rebane, kährik ja nugis - koljud · Varsti lisanud ka koprakolju. · Trofeesid hinnatakse näitustel, kus neid hindavad litsentseeritud kohtunikud. Andmed kantakse kataloogidesse. Pärast hindamist saavad parimad trofeed medalid (hinnatakse pallide alusel). · Eestist pärit ilvesenahk omab maailmarekordit. · Naha trofeedes omab suurt rolli ka naha parkija! · Koljude hindamisel on üks osa. Võetakse kõige suurem laius ja kõige suurem pikkus. Need liidetakse omavahel kokku ja saadakse teatud punktisumma (millimeetritäpsus). · Trofu kriteerium- loom peab olema kütitud vastavalt jahiseaduse reeglitele. Vastasel juhul trofee ei loe. · Põhjapõtradel on nii isas, kui emasloomadel sarved, teistel kitsedel nii ei ole. · Sarvekännise peale hakkab sarv kasvama. Iga aastaga moodustub sinna peale kibunapärg.
...................................... 13 Kasutatud kirjandus .................................................................................................................. 16 Sissejuhatus Stephen Jay Gouldi raamat „Vääriti mõõdetud inimene“ esmasel vaatlusel paistab olevat tegemist põnevate teooriatega, miks aja jooksul on mõeldud, et mõned inimesed ei ole nii intelligentsed kui teised. Referaadis keskendun kahele esimesele peatükile, mis paneb põhirõhu kraniomeetriale ehk koljude mõõtmisele ning nende raskuse välja arvutamisele. Raamatus tuuakse välja erinevate uurijate teooriad ning siis püüab Gould need lahti seletada ja ka natukene parandada. Kuna ise ei ole kokku puutunud paljude väidetega, miks üldse arvatakse näiteks, et mustanahalised on alaväärtuslikumad kui teised rassid, ootan põnevusega põhjendusi uurijate ja nende ümberlükkamisi autori poolt. 3 Lühiülevaade raamatust
asulakohti maailma ajaloos. Tänapäevane Jeeriko linn asub Jordani jõe läänekalda lähedal Palestiina territooriumil. Esimesed andmed asustusest Jeerikos pärinevad umbes aastast 9400 eKr. Aastaks 7000 eKr kujunes välja mitme tuhande elanikuga varajane asula. See asus loodusliku allika juures, mistõttu oli tegu ka ajaloolise küttide-korilaste laagri- või kogunemispaigaga. Asulakohta ümbritsesid müürid. Surnuid maeti elamute põrandate alla. Levinud oli komme vormida surnute koljude ümber kipsist näojooned, mis viitab esivanemate kultusele Hassuna kultuur õitses Lähis-Idas vahemikus u 60005250 eKr. Tänapäevane Tell Hassuna väljakaevamiskoht asub Iraagis Tigrise jõest läänes umbkaudu 40 kilomeetri kaugusel muistsestAssüüria Nineve linnast. Hassuna ajastul tekkisid ka esimesed Põhja-Mesopotaamia põllumajandusasulad. Väga tuntud on ka rikkalike kaunistustega Hassuna stiilis keraamika. Kultuuril on palju sarnasusi ka Jeerikoga
Põder, sokk ja hirv - on võimalik saada sarved Metssiga - kihvad Karu, ilves ja hunt - saab kolju ja nahad Rebane, kährik ja nugis koljud Varsti lisandub ka koprakolju! Trofeesid hinnatakse näitustel, kus neid hindavad litsentseeritud kohtunikud. Andmed kantakse kataloogidesse. Pärast hindamist saavad parimad trofeed medalid (hinnatakse pallide alusel). Trofu kriteerium- loom peab olema kütitud vastavalt jahiseaduse reeglitele. Vastasel juhul trofee ei loe. Koljude hindamisel on üks osa. Võetakse kõige suurem laius ja kõige suurem pikkus. Need liidetakse omavahel kokku ja saadakse teatud punktisumma (millimeetritäpsus). Sarvede pikkus, kaal, maht vajalik trofeede (sarvede) hindamisel. Maht kaalutakse kuivalt ja vees. Kaaluvahe annab mahu. Teise osana hinnatakse (subjektiivselt) laiuse suhet pikkusele, värvust (mida tumedam, seda hinnatum), kibunate rohkust. Ka seda kui kõrgel nad
kui 50 luustikust. Sinantroopus Pekinensis või Pekingi(-Hiina) inimene, see dateeriti umbes 0,5 milj aastat vanaks, tähelepanuväärne oli, et koopast leiti tule jälgi, mis selgelt viitasid tule kasutamisele. Esimene teade tule kasutamisest. 1920.-30. aastatel olid teedeinsenerid, kes tegelesid raudtee rajamisega, sattusid kohalike peale, kes jutustasid, et läheduses on koobas, kust saab draakoniluid, millest saab väga häid ravimeid. See tuleb pulbriks teha ja siis segada. Nende koljude juurest leiti, et need HE koljud kannavad selgeid mongoliidse rassi tunnuseid. Vahepeal oli kujunend teooria, et inimene kujunes välja väga erinevates piirkondades, Jaavas, Euroopas, Hiinas, Aafrikas jm. Seda teooriat arendasid hiinlased ja teisedki paleoantropoloogid. Tänapäeval on seda peetud n-ö vananenuks. Esimene H.E leid Euroopas tuli välja 1907 Saksamaalt Heidelbergi lähedalt, välja tuli ainult üks lõualuu.
oranz. Kandid valmistati sinisest kangast. Meeste kaelas võib näha oranze, helerohelisi ja sügavsiniseid salle. 19 Jumestus ja hügieen: Etruskid rõhutasid laujoont ja arvatavisti ka kulme. Naiste hauakambritest on leitud karbikesi ja peegleid, põsepuna, huule ja näovärve. Arvatakse, et nägu toonitasid mõned mehedki. Oma tervise eest kandsid etruskid hoolt. Koljude uurimisel on avastatud jälgi hammaste parandamisest õhukeste kuldkroonide ja sildadega; puuduvat hammast asendas mõnikord loomahammas. Naised võimlesid. Ihukarvade eemaldamiseks kasutati vaha, ise samal ajal alasti olles. Soengud: Juukseid kandsid etrusklannad väga erinevates soengutes, mis muutusid sagedasti. Kaskelt lahku kammitud juuksed langesid seljale palmikute või lokkidena, vahel aga raamisid juuksed nägu lainelise tuulesoenguna
oranz. Kandid valmistati sinisest kangast. Meeste kaelas võib näha oranze, helerohelisi ja sügavsiniseid salle. 19 Jumestus ja hügieen: Etruskid rõhutasid laujoont ja arvatavisti ka kulme. Naiste hauakambritest on leitud karbikesi ja peegleid, põsepuna, huule ja näovärve. Arvatakse, et nägu toonitasid mõned mehedki. Oma tervise eest kandsid etruskid hoolt. Koljude uurimisel on avastatud jälgi hammaste parandamisest õhukeste kuldkroonide ja sildadega; puuduvat hammast asendas mõnikord loomahammas. Naised võimlesid. Ihukarvade eemaldamiseks kasutati vaha, ise samal ajal alasti olles. Soengud: Juukseid kandsid etrusklannad väga erinevates soengutes, mis muutusid sagedasti. Kaskelt lahku kammitud juuksed langesid seljale palmikute või lokkidena, vahel aga raamisid juuksed nägu lainelise tuulesoenguna
annaabi.ee 
