korrastab "kodust majapidamist". Erutuse ülekanne Erutuse ülekanne preganglionaarselt neuronilt postganglionaarsele ja viimaselt efektorile on olemuselt keemiline ning toimub ülekandeainete vahendusel. Nii sümpaatilistes kui parasümpaatilistes preganglionaarsetes närvilõpmetes ja postganglionaarsetes parasümpaatilistes närvilõpmetes vabaneb atsetüülkoliin. Närvilõpmed, mille mediaatoriks on atsetüülkoliin, on kolinergilised. Kolinergilised närvilõpmed jagunevad omakorda M- ja N- kolinergilisteks, vastavalt sellele, kas atsetüülkoliiniga sarnase efekti kutsub esile muskariin (kärbestes leiduv mürgine alkaloid) või nikotiin. Atsetüülkoliini toimet postganglionaarsete neuronite postsünaptilisse membraani stimuleerib nikotiin ja efektorelundite rakkudesse muskariin. Postganglionaarsetes sümpaatilistes (v.a sümpaatilised postganglionaarsed kiud, mis varustavad higinäärmeid) närvilõpmetes vabaneb noradrenalin
Kolinergilise süsteemi olulisus õppimisel ning mälu funktsioneerimisel tõusis päevakorda juba rohkem kui 30 aastat tagasi, kui leiti, et kolinergilise antagonistid täpsemalt antimuskariinsed ained halvendavad rottide mälu.5 Seda kinnitavad ka mitmed uuringud, kus mitte ainult muskariini vaid ka nikotiini antagonistid halvendavad mälu tulemuslikkust ahvidel ja inimestel. Samuti on leitud, et Alzheimeri tõve puhul mõjutavad kolinergilist aktiivsust suuremal määral presünaptilised kolinergilised struktuurid, kui postsünaptilised struktuurid. Seetõttu on ka peamine ravi meetod Alzheimeri tõve korral esineva kognitiivse funktsiooni kaotuse vastu olnud kolinergilise süsteemi mõjutamine. Enamus esimese põlvkonna ravimeid põhinevad kolinergilisel hüpoteesil ning nende toimemehhanismi eesmärk on säilitada atsetüülkoliini inhibeerides atsetüülkoliinesteraasi (ensüüm mis lõhub atsetüülkoliini). Raviks kasutatakse ka muskariini ja nikotiini kolinergilisi ligandeid
ahenevad, hingamisteede silelihased ahenevad, maonäärme ensüümiderikka nõre teke, seedetrakti toonuse tõus, kusepõe kokkutõmbe tugevnemine, kusepõie sulgurlihase lõõgastumine.) Erutuste ülekanne vegetatiivse närvisüsteemi ganglionides toimub ülekandeainete vahendusel. Nii parasümpaatilistes preganglionaarsetes närvilõpmetes ja postganglionaarsetes parasümpaatilistes närvilõpmetes vabaneb atsetüülkolliin. Vastavad närvilõpmed on kolinergilised närvilõpmed, mis jagunevad M- ja N-kolinergilisteks, vastavalt sellele, kas atsetüülkolliiniga sarnase efekti kutsub esile muskariin või nikotiin. Postganglionaarsetes sümpaatilistes närvilõpmetes ( v.a. sünaptilised postganglionaarsed kiud, mis varustavad higinäärmeid) vabaneb noradrenaliin, mis on neurotransmitteriks ja jaguneb ß- Aderenergilseks ja a-adrenergiliseks. Vastavalt on võimalik ka erutuse ülekannet blokeerida
-esimene neurobioloogiline mudel, mis selgelt lükkas ümber freudistlikku tüüpi seletused (... a la: lapseeast pärit teadvustamatute keelatud v allasurutud soovide ja tunnete avaldumine...) 11 Kujundid, mida me ,,näeme unes, tekivad täiesti juhuslike närviaktivatsioonide tulemusena, mille algatajaks on kolinergilised tuumad (nRPO) ajutüves; kui aktivatsioon saabub aju kõrgemale tasemele, siis aju teeb täpselt sama, mida ta teeb ärkvel olles, kui püüab aru saada mõnevõrra ebamäärastest stiimulitest püüab neile anda tähendust, seletust! 12
Sellega tagatakse hapniku ja toitaineterikka vere ümberjaotumise vastavalt lihaspingutusele võistluse või põgenemise situatsioonis. Neerupealise säsi ja koore pärinemine erinevatest embrüonaalsetest kudedest, nende peamised histoloogilised ja funktsionaalsed erinevused. Neerupealise säsi rakud on embrüonaalses mõttes sarnased sümpaatilise NS rakkudega, neil puuduvad aga dendriidid ja aksonid. Sümpaatilise NS preganglionaarsete närvilõpmetega sarnaselt innerveerivad neidki kolinergilised närvikiud. Seetõttu käsitletakse neerupealisesäsi sageli kui sümpaatiliseNS postganglionaarset osa. Talitluslikust aspektist lähtudes vaadeldakse sümpaatilistNS ja neerupealise säsi kui üht funktsionalset tervikut- sümpatoadrenaalsüsteemi. Koore hormoonid produtseeritakse neerupealises. Võrreldes koore rakkudega on säsi rakud suuremad. Ka funktsioonid on erinevad: S hormoonid -stimuleerivad glükoosi vabanemist maksast verre,
Tühja kõhu motoorikas esinevad tugevamad lained, et viia välja suuremad toiduosised. Gastroduodenaalühenduse e. püüloruse talitlus Kuigi maosisaldis on happeline, on limaskestal selle eest kaitse lima näol. Maohape võib mao liiga kiirel tühjenemisel aga kahjustada duodenumi limaskesta ja põhjustada duodenaalhaavandeid. Püülorust innerveeritakse sümpaatilise närvisüsteemi kaudu, mille kiud tugevdavad püüloruse sulguri kontraktsiooni. Sama teevad ka vaaguse kolinergilised ärritavad kuid. Uitnärvi pidurdavad kiud vahendavad sulguri lõõgastumist. See saab võimalikuks tänu vaaguse pidurdavatelt närvikiududelt vabanevatele mediaatoritele: NO (lämmastikmonooksiid) ja VIP (vasoaktiivne intestinaalne polüpeptiid). Vaaguse või sümpaatikuse kiude omakorda mõjutavad sümpaatilise või parasümaatilise närvisüsteemi poolt peensoolest vabastatavad hormoonid: CCK, GIP, sekretiin. Maost vabanev gastriin
emotsionaalsete korrmuste puhul katehhoolamiinide väljutus suureneb. Parasümpaatiline NS- keskused asuvad ajutüves ja seljaaju ristluu osas, nimetatakse ka ANS kaniosakraalseks osaks. Parasümpaatikuse mõjul tõhustub seedimine, suurenevad energiavarud, toimub pärasoole ja põie tühjenemine, väheneb organismi energiakulu. Nii sümpaatilises kui ka parasümpaatilises pre- ja parasümpaatilistes postganglionaarsetes närvilõpmetes vabaneb atsetüülkoliin, närvilõpmed on kolinergilised. Jagunevad M- ja N kolinergilisteks närvilõpmeteks, vastavalt sellele kas efekti kutsub esile muskariin või nikotiin. Soole ehk enteraalne närvisüsteem- moodustavad sooletrakti seinas paiknevad limaskestaalused ja lihaskesta ganglionid ehk põimikud. Koosneb 100 millionist neuronist, nn ‘‘teine aju’’, suudab autonoomselt funktsioneerida, sooletraktis võib eristada enam kui 10 erinevat neuronit. Suudab iseseisvalt koordineerida reflekse
või põgenemise situatsioonis. Neerupealise säsi. Neerupealise säsi ja koore pärinemine erinevatest embrüonaalsetest kudedest, nende peamised histoloogilised ja funktsionaalsed erinevused. Neerupealise säsi rakud on embrüonaalses mõttes sarnased sümpaatilise NS rakkudega, neil puuduvad aga dendriidid ja assonid. Süppaatilise NS preganglionaarsete närvilõpmetega sarnaselt innerveerivad neidki kolinergilised närvikiud. Seetõttu käsitletakse neerupealisesäsi sageli kui sümpaatiliseNS postganglionaarset osa. Talitluslikust aspektist lähtudes vaadeldakse sümpaatilistNS ja neerupealise säsi kui üht funktsionalset tervikut- sümpatoadrenaalsüsteemi. Koore hormoonid produtseeritakse neerupealises. Võrreldes koore rakkudega on säsi rakud suuremad. Ka funktsioonid on erinevad: S hormoonid -stimuleerivad glükoosi vabanemist maksast verre, selle lagundamisel kudedes saada
annaabi.ee 
