Mediaator ei jää sünapsipilusse kauaks. Mediaator likvideeritakse sünapsipilus ja erutuse ülekanne katkeb. Mediaatori likvideerimise võimalusi on mitmeid: 1. Mediaator lammutatakse sünpilus see toimub vastavate ensüümide poolt, lammutamisele kuuluv mediaator on nt atsetüülkoliin (Ach) ja seda lammutav ensüüm on atsetüülkoliinesteraas e koliinesteraas (AchE). Selle ensüümi süntees toimub postsünaptilisel membraanil. See lammutab Ach koliiniks ja atsetaadiks. Koliin haaratakse presünaptilisse ossa tagasi ja kasutatakse uuesti ära Ach sünteesiks. Ach on üks enimlevinud mediaatoreid, see vabaneb nt veget ns-is nii sümp kui parasümp osa preganglionaarsete närvide lõpmetel ja parasümp ns-is ka postganglionaarse neuroni lõpmetel. Ach on mediaator ka erutuse ülekandel skeletilihastele 2. Mediaator likvideeritakse sele tagasihaarde või üleskorjamise (uptake) teel
5. Millised võimalused on sünapsi mõjutamiseks? Sünapsi ehitus? Mediaatori tagasihaare suurendamisel või inhibeerimisel, retseptorite blokeerimisel. Sünaps koosneb 2 neuronist, ühe lõppkohast (akson), teise alguskohast (dendriit), mille vahel on sünaptiline pilu. 6. Joonistage/kirjeldage atsetüülkoliini sünteesi ja lagunemise skeemi ehk metabolismi? AtsetüülCoA ja koliin koliini atsetüültransferaas -> Ach Atsetüülkoliin lõhustub esteraasiga atsetaadiks ja koliiniks 7. Atsetüülkoliin on mediaator ... a) parasümpaatilistes ganglionides b) parasümpaatilise NS-i postganglionaarses osas c) kesknärvisüsteemis 8. Atsetüülkoliini toime lõppemises sünapsis on järgmised mehhanismid ... a) haare postsünaptilisse osasse b) lammutumine atsetüülkoliini esteraasi toimel. c) tagasihaare presünaptilisse osasse 9. Noradrenaliini toime lõppemises sünapsis on peamine mehhanism ...
b) mediaator difundeerub naabruses olevatesse gliiarakkudesse c) mediaator lammutatakse ensümaatiliselt – selle tõttu erutuse ülekanne katkeb d) mediaatori tagasihaare sünapsi pilust presünapsisse – likvideeritakse noradrenaliin ja serotoniin Kõige enam levinud mediaatoriteks on atsetüülkoliin ja noradrenaliin (sellele ligilähedane adrenaliin), serotoniin. Atsetüülkoliini lammutab ensüüm – atsetüülkoliini esteraas: ta lammutab mediaatori koliiniks ja esteraasiks. Juhul, kui atsetüülkoliin jääb lammutamata, toimub erutuse ülekanne vastavates sünapsites pidevalt. Atsetüülkoliin on mediaatoriks närviülekandes skeletilihastele. Atsetüülkoliin on ka erutuse ülekandeks vegetatiivseks NS-is. Parasümpaatilist innerversiooni saavatel.... on erutuse ülekandeks atsetüülkoliin. Neuroparalüütilised mürkained ei lase lammutada mediaatoreid. Seepärast jääb erutuse ülekanne kestma ja lõpeb valulike krampidega
Erutusülekanne toimub järgmiselt: kui erutus jõuab presünaptilisele membraanile, vabaneb vesi sünapsi pilusse. Mediaator puutub kokku postsünaptilise membraani retseptortega ja seondub oma retseptoriga. Pärast seondumist oma retseptoriga toimub postsünaptilise membraani erutus. Mediaator ei jää sünapsipilusse, vaid ta likvideeritakse ja sellega erutusülekanne katkeb. Atsetüülkoliin (ACh). Atsetüülkoliiniesteraas(AChE). Atsetüülkoliin lahustatakse koliiniks ja atsetaaliks koliini haaratakse presünapsisse tagasi ja kasutatakse. Erutus kandub impulssidele. Kõige tundlikum on silma pupillilihas. Mediaatori tagasi haaramine presünapsisse (uptake) selliselt kõrvaldatakse sünapsi pilus enamlevinud mediaatoritest noradrenaliin ja serotoniin ning mediaator läheb jälle kasutusse. Refleks ja refleksikaare mõiste ja osad Refleks realiseerub mööda refleksikaart (tee ärritust vastuvõtvast sensorist kuni täidesaatva elundiniefektor).
25 6 Inimorganismi metabolismi keskseid reaktsioone Need reaktsioonid toimuvad biokatalüsaatorite (ensüümide) juuresolekul. Alljärgnevalt kirjeldame nende keeruliste ja totaalselt arusaamatute reaktsioonide põhiaspekte. Metüülimine Metüülimine on metüülrühma sisestamine ühendisse metüül- transferaaside toimel. Inimorganismis toimuvate metüülimiste näited on järgmised. • Etanoolamiini metüülimine koliiniks (r.1). Metüülrühma annab S-adenosüülmetioniin (AdoMet). Koliin (vitamiin B4) H O CH 2 CH 2 NH 2 Etanoolamiin on antihüpertensiivne agent, aga ka fosfolipiidide (letsitiin) (CH 3) 3 komponent ja neurotransmitteri atsetüülkoliini (r.5) eellane. metüültransferaas r.1 • Adrenaliini (epinefriini) teke noradrenaliinist (norepinef- riinist). Metüülrühma annab AdoMet. Epinefriin on vere-
Atsetüülkoliin liigub üle sünaptilise pilu lähima närvirakuni. Selle närviraku dendriitidel on retseptorid, mille külge atsetüülkoliin seostub. Seostumisprotsess kannab närvierutust edasi. Kui sõnum on edastatud, tuleb atsetüülkoliin retseptori küljest lahti. Rakud, mis asuvad ümberringi, vabastavad sünaptilisse pilusse ensüümi, mida kutsutakse atsetüülkoliiniesteraasiks. See ensüüm lammutab atsetüülkoliini koliiniks ja äädikhappeks, inaktiveerib atsetüülkoliini. Koliin viiakse närvirakku tagasi tagasihaardemolekulide abil ja taaskasutatakse. Nikotiin imiteerib atsetüülkoliini. Ta seostub atsetüülkoliini retseptoritele. See vahendab uusi signaale. Võib öelda, et nikotiin võtab atsetüülkoliini töö üle. Nikotiin jääb sünaptilisse pilusse palju kauemaks ajaks kui atsetüülkoliin, sest teda atseüülkoliini esteraas ei lammuta.
Aktiini- ja müosiinifilamentide tegelik pikkus selle juures ei muutu. Lihaste lõõgastumine algab siis, kui Ca2+ ATP-st saadava energia arvel lõpptsisternidesse tagasi pumbatakse, seega nõuab ka lihase lõõgastumine energiat. Ca-ioonide kontsentratsioon müofibrille ümbritsevas vedelikus langeb, aktiini ja müosiini vaheline ühendus katkeb ning tropomüosiin blokeerib jälle ristisillad. Ensüüm atsetüülkoliini esteraas lõhustab atsetüülkoliini koliiniks ja atsetaadiks ning kõrvaldab sellega tema toime. Tänu sellele võib neuromuskulaarne sünaps edasi anda kuni 100 impulssi sekundis. Kõik ained, mis tõstavad transmitteri vabanemise kiirust või langetavad seda lõhustavate ensüümide aktiivsust, kergendavad erutuse läbiminekut sünapsist ja võivad esile kutsuda lihase krampe. Ained, mis takistavad postsünapsimembraani depolarisatsiooni, blokeerivad erutuse ülekande närvilt lihasele ja põhjustavad lihase halvatusi. Motoorne üksus.
retseptorite kaudu. Üksiku aktsioonipotentsiaali toimel vabanenud neutotransmitteri toime postsünaptilisele membraanile jääb lühiajaliseks ja vähe väljendunuks, sest tema molekulid kas lammutatakse või eemaldatakse sünapsipilust kiiresti. Atsetüülkoliin toimib neurotransmitterina paljudes sünapsites, sealhulgas neuromuskulaarses sünapsis. Atsetüülkoliinesteraas lagundab sünapsipilusse vabastatud atsetüülkoliini kiiresti äädikhappeks ja koliiniks. Viimane transporditakse tagasi presünaptilisse terminaali, kus teda kasutatakse atsetüülkoliini varude taastamiseks resünteesi teel. Norepinefriin on neurotransmitteri rollis näiteks sümpaatiliste närvide lõpmetes. Norepinefriini sünapsipilus ei lagundata, ta transporditakse tagasi presünaptilisse terminaali ning akumuleeritakse seal sünapsipõiekestes. Osa norepinefriinist aga lammutatakse keemiliselt ensüümi monoamiini oksüdaas (MAO) toimel.
müosiinile, tekib müosiini aktiivne vorm, ristsillad aktiini ja müosiini vahel aktiveeruvad ja lihas lüheneb. Aktiini- ja müosiinifilamentide tegelik pikkus selle juures ei muutu. Lihase lõõgastumine algab siis, kui Ca++ ATP-st saadava energia arvel lõpptsisternidesse tagasi pumbatakse. Seega nõuab ka lihase lõõgastumine energiat. Ensüüm atsetüülkoliini esteraas lõhustab atsetüülkoliini koliiniks ja atsetaadiks ning kõrvaldab sellega tema toime. Tänu sellele võib neuromuskulaarne sünaps edasi anda kuni 100 impulssi sekundis. Kõik ained, mis tõstavad transmitteri vabanemise kiirust või langetavad seda lõhustavate ensüümide aktiivsust, kergendavad erutuse läbiminekut sünapsist ja võivad esile kutsuda lihase krampe. Ained, mis takistavad postsünapsimembraani depolarisatsiooni, blokeerivad erutuse ülekande närvilt lihasele ja põhjustavad lihase halvatusi.
"atsetüülkoliin retseptor". See põhjustab membraani struktuuri muutuse. Na+-kanalite avanemine põhjustab Na+- ioonide liikumise rakku ja membraani depolarisatsiooni. Tekib lihaskiu lõpp-plaadi potentsiaal. See kutsub esile mööda lihasraku membraani leviva aktsioonipotentsiaali, s.o erutuse tekke. Sünapsipilusse sattunud ja kolinoretseptoritega ühinenud atsetüülkoliin laguneb kiiresti retseptoril asuva atetüülkoliinesteraasi toimel koliiniks ja atsetaadiks ning seoses sellega kõrvaldatakse tema toime. Selliselt repolariseeritud postsünaptiline membraan on valmis uue impulsi vastuvõtuks. Erutuse ülekandeprotsessi motoorselt närvikiult skeletilihaskiududele võib kujutada järgmiste elektriliste ja keemiliste nähtuste ahelana: *Elektriline- 1)Närviimpulsi saabumine aksoni terminaali; 2)Atsetüülkoliini vabanemine närvilõpmest sünapsipilusse. *Keemiline- Atestüülkoliini reaktsioon kolinoretseptoritega
annaabi.ee 
