19. Alates millise etanoolisisaldusega õlut loetakse alkohoolseks joogiks? - 0,3 mahu % - 0,5 mahu % - 1,2 mahu % 20.Jaekaupluses ei tohi müüa alkohoolseid jooke, mille etanoolisisaldus on - 60 mahu % - 80 mahu % - 98 mahu % 21.Milliste alkohoolsete jookide müük tuleb ära fikseerida kassaaparaadiga? - vähese etanoolisisaldusega - vaid kangete alkohoolsete jookide - kõikide alkohoolsete jookide 22.Kas maks on kolesteroolirikas? - Jah - Ei - On vaid siis, kui seda rikkalikult praetakse 23. Nisuklii sisaldab kiudaineid valku c vitamiine 24. Kui pandipakendil puudub tagatisraha märk - võib vastu võtta, kuid raha ei maksta - ei võeta vastu - kui selleliigistel pakenditel on tavaliselt tagatisraha märk, siis tuleb ka selle pakendi eest maksta raha 25. Milline neist on rasvane kala - angerjas - latikas - koha 26
- Külmutatud liha 26. Kibuvitsa mari on eriti rikas - C-vitamiini poolest - A-vitamiini poolest - E-vitamiini poolest 27. Kõige peenema jahvatusega on: - Rukkilihtjahu - Rukkikroovjahu - Rukkipüül 28. Kauplus on kohustatud tagasi võtma: - Kõik joogipakendid, mida ta kaupluses müüb - Joogipakendid, mis on varustatud vastava kleebisega - Kõik metallist, plastmassist ja klaasist joogipakendid 29. Milline järgnevatest toiduainetest on kolesteroolirikas? - Heeringas - Maks - Munavalge 30. Gluteenitalumatuse puhul peaks ostjale soovitama jahudest - Rukkikroovjahu - Riisijahu - Nisujahu tüüp 550
Rasvad parandavad toidu maitselisi omadusi ja pikendavad täiskõhutunnet. Fosfatiidide poolest on rikkad toiduõlid, eriti päevalilleõli. Steroolidest on tähtsaim kolesterool, mida leidub ainult loomse päritoluga rasvades. Kolesterool osaleb sapphapete, neerupealiste koore hormoonide, suguhormoonide jm. ühendite moodustumises.. Kolesterooliainevahetuse häiretena esinevad sagedamini ateroskleroos ja sapikivitõbi. Ateroskleroosi tekkes on oluline mitte niivõrd kolesteroolirikas toit, kuivõrd fosfatiidide (eriti letsitiini), essentsiaalsete rasvhapete ja B-grupi vitamiinide vähesus toidus. Toidurasvade bioloogiline väärtus sõltub veel nende omastatavusest. Paremini omastatakse need rasvad, mille sulamistemperatuur on madal, näiteks toiduõlid, piima-, käia- ja linnurasv. Sulatatud loomsetest rasvadest on kõige raskemini omastatav lambarasv. Rasvavabadast ei ole sellise "täpsusega nagu valkude puhul vaja normeerida, sest organism on võimeline
objektiivset teadmist juba oma olemuse (mõtlejast sõltuvuse) tõttu moonutavad. Seega leian, et Gadameri järgi ei ole võimalik tõeline, kõigi kõnelejate maailmapilte vastandav vestlus rohkema kui kahe subjekti vahel. Leian, et objektiivsusest on kahe subjekti vaheline teadmiste keskmistamine veel kaugel. 4. Kui aga tekiks olukord, kus kõik inimesed, teadvused, leiaksid ühise keele, mingi ühise teadmise. Näiteks: hommikul läheb valgeks; munapudru on kolesteroolirikas; põhjapoolusel on külm; inimese tapmine on halb. Kas eeldusel, et kedagi meist targemat (objektiivsemat teadvust), kellelt küsida, ei oleks, osutuks eelpoolmainitud ühine veendumus, teadmine selleks kauaotsitud objektiivseks tõeks? Või oleks pigem tegu religiooniga, ühesuguste empiiriliste teadmiste poolt põhjustatud subjektiivse teadmisega? Leian, et meil ei oleks võimalik seda välja selgitada. Võime ju teiste oma
Muna soovitatav päevane kogus on 0,51 portsjonit ehk 0,51 muna, nädalas 34 portsjonit. 1 muna annab umbes 80 kcal energiat. Munad on kasulikud, sest need sisaldavad valke, lipiide, vitamiine ja mineraalaineid. Organism omastab poolkõva muna paremini kui kõvaks keedetud muna. Tervetel inimestel ei teki muna söömisega probleeme. Südame-veresoonkonnahaigusi põdevad inimesed võiksid piirduda kahe munaga nädalas, sest munakollane on kolesteroolirikas, munavalge söömisel ei ole piirangut. Vutimunad on 45 korda kergemad ning seetõttu on neid ühes portsjonis vastavalt rohkem. Kala soovitatav päevane kogus on 24 portsjonit ja seda võiks süüa vähemalt 3 korda nädalas. Kala on kasulik süüa tema rasvas sisalduvate omega-3 rasvhapete tõttu. Kalas on ka rohkesti organismile vajalikke A-, D- ja E-vitamiine. Südame-veresoonkonnahaiguste korral tuleks liha asendada kalaga. Kalade rasvasus sõltub nende liigist,
ühendite allikaks. Rasvad parandavad toidu maitselisi omadusi ja pikendavad täiskõhutunnet. Fosfatiidide poolest on rikkad toiduõlid, eriti päevalilleõli. Steroolidest on tähtsaim kolesterool, mida leidub ainult loomse päritoluga rasvades. Kolesterool osaleb sapphapete, neerupealiste koore hormoonide, suguhormoonide jm. ühendite moodustumises.. Kolesterooliainevahetuse häiretena esinevad sagedamini ateroskleroos ja sapikivitõbi. Ateroskleroosi tekkes on oluline mitte niivõrd kolesteroolirikas toit, kuivõrd fosfatiidide (eriti letsitiini), essentsiaalsete rasvhapete ja B-grupi vitamiinide vähesus toidus. Toidurasvade bioloogiline väärtus sõltub veel nende omastatavusest. Paremini omastatakse need rasvad, mille sulamistemperatuur on madal, näiteks toiduõlid, piima-, käia- ja linnurasv. Sulatatud loomsetest rasvadest on kõige raskemini omastatav lambarasv. Rasvavabadast ei ole sellise "täpsusega nagu valkude puhul vaja normeerida, sest organism on võimeline rasvu
X-liitelised retsessiivsed - sagedamini meestel 1. daltonism - värvipimedus 2. hemofiilia ehk veritsustõbi Y-liitelised - päranduvalt ainult meesliini pidi, alati avalduvad 1. edasikanduv - kõrvalestade liigkarvasus 2. munandite arengupeetus - sperme ei teki, järglasi ei saa 4. Multifaktoriaalsed haigused Peavad olema pärilik eelsoodumus ja keskkondlik mõju. 1. hüpertoonia - riskifaktor - liigsoolase toidu pidev söömine 2. ateroskleroos - riskifaktorid: kolesteroolirikas toit, suitsetamine 3. rasvumine - riskifaktor - kaloriterikka toidu söömine, vähene kehaline aktiivsus 4. skisofreenia - tugev vaimne stress, ülepinge, täitumatud ootused 5. reuma - pidev viibimine niiskes, külmas kliimas 6. II tüüpi diabeet - ülekaal, rasvumine, liigselt kaloriterikas toit. Ökogeneetika See on geneetika haru, mis uurib täiesti tavaliste inimeste tundlikkust levinud keskkonnategurite suhtes. Tundlikkus Bioloogiliste tegurite suhtes 1
enamike surmade põhjused. Tabel 9. Päriliku eelsoodumusega haigused haigus riskitegurid hoidumine Südame veresoonkonna Suitsetamine, rasvane toit, Mittesuitsetamine, kehalise haigused vähene liikumine, võimekuse säilitamine Hüpertoonia ehk kõrge Soolane toit, ülekaal, Mitte süüa soolast toitu, mitte vererõhk kolesteroolirikas toit olla paks jms. Allergia Allergeenid, histamiini Mitte kokku puutuda vabanemine allergeeniga Vaimsed häired Liiga suured nõudmised jms Võta vabalt! Ökogeneetika Uurib inimeste geneetiliselt vahendatud tundlikkust erinevate, täiesti tavaliste keskkonnategurite suhtes. Kasvas välja farmakogeneetikast. Vanad avastasid, et kõik ravimid ei sobigi kõigile.
annaabi.ee 
