toimub nii sorditud kui ka sortimata jäätmete töötlemine ning taas- ja korduv kasutavate jäätmete ja ohtlike jäätmete kogumine. Tänu jäätmekäitluskeskustele on keskkonda viidavate jäätmete kogused tunduvalt vähenenud. Tartusse ja Tallinnasse on rajatud jäätmepõletustehased, kus enamus olmejäätmetest on põletatud. Enamus olemjäätmeid suunatakse põletustehasesse ja ainult väike osa ladestatakse prügilatesse. Tartu jäätmepõletustehases tekkivat koldetuhka ladestatakse Kagu-Eesti jäätmekäitluskeskusesse. Jäätmepõletustehastes põletatakse veel ka puitu, vanaõli ja ohtlikke jäätmeid. Ma arvan, et jäätmete põletamine aitab tunduvalt kaasa jäätmehulga vähenemisele ning me peaksime veelgi rohkem jäätmeid põletustehasesse suunama. Kuigi jäätmete põletamine pole just kõige lihtsam protsess, kuna eelnevalt tuleb jäätmeid sorteerida, on see väga hea lahendus olmejäätmete hulga vähendamiseks.
Põlevkivituha ladestamisel kasutatava vee ringlus on kinnine ja läbib uuesti soojuselektrijaama (mittepõleva lubja saab ahjust kätte ainult vee abil). Transportimisel on tuha ja vee suhe 1:20. Tuhaväljade kasutamise käigus on selgunud, et tuhk seob vett umbes 0,60,7 kuupmeetrit/tonni tuha kohta. Taaskasutamine Põlevkivituhal on mitu fraktsiooni. Kõige peenem püütakse kinni elektrifiltritega ja kõige jämedam tuleb eemaldada kolletest. Koldetuhka ei osata praegusel ajal ära kasutada, samas elektrifiltritega kinnipüütud tuhale on kasutus leitud. Peent põlevkivituhka kasutati happeliste põldude lupjamiseks. Sellest saab toota ka tuhaplokke. Kõige peenemat fraktsiooni kasutatakse tsemendi lisaainena, 15 protsenti tuhka parandab tsemendi omadusi ega pea lisama kipsi, mistõttu tsement muutub odavamaks. Probleemiks on see, et ükski tootmisharu Eestis pole võimeline nii suuri tuhakoguseid ära kasutama.
3. Dioksiinide ja orgaaniliste reoainete eemaldamine ja lagundamine 4. NOx vähendamine Gaasipuhastus • Kuivpuhastus. Suitsugaaside hulka pihustatakse absorbenditolmu (lubjakivi või kustutatud lupja). • Poolkuivpuhastus. Absorbent on püdel vesiemulsioon, millest vesi täielikult aurustub. • Märgpuhastus. Gaasi reoained jäävad vette, mida on vaja puhastada. • Põletusjäägid on seega: – Gaasilised – Vedelad – Tahked Põletusjääkide käitlemine • Tuha ladestamine: – Koldetuhka ei loeta ohtlikuks (kui õigesti käideldud) – Lendtuhk on ohtlik! Rahuldav käitlusviis puudub! • Koldetuha ärakasutamine • Erikäitlus: – Ladestamine soolakaevandustesse (Saksamaa) Põletusjäägi ärakasutamine • Koldetuhka saab kasutada: – Tee-ehituses • Tee aluskihid • Müratõkked – Ehitusmaterjalitööstuses • Tellised • Sillutuskivid • Keraamilised torud • Pürolüüs on orgaaniliste ühendite termiline lagundamine kõrgel temperatuuril õhuvabas keskkonnas
_PAH -polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (benso a püreen) _ Heksaklorobenseen _ polükloreeritud dibenso-p-dioksiinid/furaanid (PCDD/F) Põlemisgaaside puhastamine: · Kuivpuhastus. Suitsugaaside hulka pihustatakse absorbenditolmu (lubjakivi või kustutatud lupja). · Poolkuivpuhastus. Absorbent on vesiemulsioon, millest vesi täielikult aurustub. · Märgpuhastus. Gaasis sisalduvad saasteained jäävad vette, mis suunatakse eraldi puhastusse. Tahke põletusjäägi kasutamine: koldetuhka saab kasutada ehitusmaterjali tööstuses. NB! Põlemisjäägid võivad sisaldada raskemetalle ja lahustuvadi sooli. Tahke põlemisjääk ladustatakse tavaliselt prügilasse. Lendtuhka on soovitatav hoida lahus koldtuhast, sest ta sisaldab tunduvalt rohkem reoaineid ja ta ladesatmine võib ohustada keskkonda Põletamise poolt või vastu? Põlemisgaasid prügi põletamisest vs prügilareostus ? · Raskmetalle on lihtsam püüda põlemisgaasidest kui suurest prügilast.
- põletamisel tekkivad suitsugaasid tuleb kiiresti jahutada allapoole temperatuuripiirkonda 300-600oC, et vältida dioksiinide teket; - suitsugaasid tuleb enne atmosfääri juhtimist puhastada. Olmejäätmete põletamisel on oluline, et jäätmemassist oleksid eraldatud ohtlikud ained, metallid, jt. mittepõlevad materjalid, vastasel korral võib atmosfääri eralduda mürgiseid gaase ja aerosoolseid ühendeid, samuti suureneb koldetuha toksiliste ainete sisaldus. Põletamisel tekkivat koldetuhka ja samuti suitsugaaside puhastamisel tekkivaid jääke (kips) võib nende omadustest sõltuvalt paigutada kas eriprügilasse või kasutada näiteks teede ehitamisel. Jäätmeid võib põletada nii eelnevalt sorteerimata kujul (masspõletus) või põletatakse ainult eelkäitluses eraldatud kõrgema kütteväärtusega ained (puit, papp, plastik). Viimast tuntakse RDF (Refuse Derived Fuel) protsessina. Jäätmeid võib põletada ka koos muude küttematerjalidega nagu turvas, kivisüsi või
- põletamisel tekkivad suitsugaasid tuleb kiiresti jahutada allapoole temperatuuripiirkonda 300-600oC, et vältida dioksiinide teket; - suitsugaasid tuleb enne atmosfääri juhtimist puhastada; - olmejäätmete põletamisel on oluline, et jäätmemassist oleksid eraldatud ohtlikud ained, metallid, jt. mittepõlevad materjalid, vastasel korral võib atmosfääri eralduda mürgiseid gaase ja aerosoolseid ühendeid, samuti suureneb koldetuha toksiliste ainete sisaldus. Põletamisel tekkivat koldetuhka ja samuti suitsugaaside puhastamisel tekkivaid jääke (kips) võib nende omadustest sõltuvalt paigutada kas eriprügilasse või kasutada näiteks teede ehitamisel. Jäätmeid võib põletada nii eelnevalt sorteerimata kujul (masspõletus) või põletatakse ainult eelkäitluses eraldatud kõrgema kütteväärtusega ained (puit, papp, plastik). Viimast tuntakse RDF (Refuse Derived Fuel) protsessina. Jäätmeid võib põletada ka
Karin Hellat 10 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 14.10.2011 Põlemisgaaside puhastamine Tahke põletusjäägi kasutamine · Kuivpuhastus. Suitsugaaside hulka pihustatakse absorbenditolmu (lubjakivi Koldetuhka saab kasutada ehitusmaterjalitööstuses või kustutatud lupja). NB! Põlemisjäägid võivad sisaldavad · Poolkuivpuhastus. Absorbent on raskmetalle ja lahustuvaid sooli. vesiemulsioon, millest vesi täielikult aurustub. · Märgpuhastus. Gaasis sisalduvad saasteained jäävad vette, mis suunatakse eraldi puhastusse.
Loomulikult on põlevkivi kõrgema kütteväärtusega kivisöest meil odavam seetõttu, et transpordikulud on väiksemad ja ka põlevkivisaastemaks on riikliku kontrolli all, seega riiklikult doteeritud. Narva jaamade kasutegur on oluliselt madalam kivisöekondensatsioonijaamade kasutegurist. Kütuse osa väljastatava energia hinnas on põlevkivijaamades vaid ca 50%, kivisöejaamades kuni 80%. Lisaks sellele tuleb põlevkivist märksa rohkem tuhka kui kivisöest. Põlevkivi lend ja koldetuhka loetakse aga praegu kehtiva jäätmeseaduse järgi ohtlikeks jäätmeteks. Viru kaevandus http://www.galerii.ee/panoraam/eesti/e_sisu.html?id=56 Põlevkivi kaevandamine http://picasaweb.google.com/maeinstituut/Taiex_mining_Estonia#4 974901003346903058 Kasutatud allikas Koostanud ja toimetanud JaanMati Punning, "Taskutark I: Energia, kliima, jäätmed", Tallinn 2008, ,,Energeetika oi kui lihtne!", Anto Raukas 4 Mida teha tuulega?
annaabi.ee 
