TALLINNA ÜLIKOOL Kunstide Instituut Tööõpetuse osakond Keemialabori I praktikum Juhendaja: dotsent Kaie Pappel Tallinn 2011 Praktikum I Töö eesmärk: Demonstreerida termotöötluse denatureerivat mõju lihasvalkudele. Töövahendid: 1. rasvata loomaliha ~20 grammi 2. keeduklaasid mahuga 100 ml (2 tk) 3. mõõtsilinder mahuga 100 ml (1 tk) 4. koonilised kolvid mahuga 100 ml (4 tk) 5. kolbidele sobivad kummikorgid (2 tk) 6. klaaslehtrid (2 tk) 7. klaaspulgad (2 tk) 8. katseklaasid (6 tk) 9. paberfiltrid (2 tk) 10. veevann (1 tk) 11. pipetid mahuga 1,2,3 ml (a' 1 tk) Töö käik: Rasvata loomaliha peenestada, kaaluda 100 ml keeduklaasidesse tehnilisel kaalul a' 5 grammi peenestatud liha. Üks keeduklaas lihaga panna keevale vesivannile ja klaaspulgaga pidevalt segades kuumutada 10 minutit.
kvaliteediga õlid otse sissepritsega mootoritele B 5 määrimisomadusi hästi säilitavad madala viskoossusega õlid Õlide temperatuurid mootori töötamisel Kõigekuumem on temperatuur kolvi sõrme juures 140....220*C Väntvõlli kaelas 100.....170*C Mootori karteris 80....150*C Nukkvõlli juures 80....110*C Mootoriõli tekitab sadestusi Põlemiskambritele, küünaldele, kolbide põhjadele, klappidele, kütusepihustitele koguneb TAGI (350...400*C) Kolbidele tekib pruun läbipaistev kiletaoline sete LAKK (150....300*C) Filtritesse, karteri tuulutuse voolikutesse, klapikambri kaanele (sisse poole) tekib mudataoline pehme sade, mida nimetatakse SLAMM (50...150*C) Miks tekib slamm ? Halb karteri tuulutus Halb mootoriõli kvaliteet Halb kütuse kvaliteet Mootor töötab pidevalt rasketes tingimustes Pikad õlivahetus perioodid Õlitussüsteemi vead Õli rõhu langus põhjused on : madal
30. Kolbe käitab kaldketas mille kallete kolvikäiku, seega kompressori tootlikust seatakse silindrikaanes oleva lõõtsklapiga, klapp mõjutab imipoole hõrendus. Lõõtsklapi avanedes pääseb imipoole hõrendus kolvialusesse ruumi mille rõhk mõjutab kaldketta kaldenurka. 31. Kui rõhk imipoolel tõuseb surub see lõõtsa koomale ja klapp avaneb ühendades karteri imipoolega, seal muidu valitsev tüüsi kaudu ülekanduv surupoole rõhu lähedane rõhk langeb ning kolbidele kaheltpoolt mõjuvate uus vahekord koos kettale mõjuva vedruga suurendab ketta kaldenurka. 32. Elektromagnetiga lõõtsklapi korral ei erine reguleerimine tavalise lõõtsklapiga toime pandavast. Erinevus on vaid lõõtsklapi avamises solenoidiga kompressori töölepanekul. 33. Solenoidiga klapi korral ei vaja kompressor enam sidurit pingestamatta solenoidikorral on kompressori tootlikus vaid 2% maksimaalsest. 34. Kompressori võllil on rootor mille piludes vabalt liikuvad plaatiad siibrid
Kolbi tugevuse saavutamiseks on see valatud ribidega ja on silmade kohalt kõige paksem. Kolvi pea on väiksema läbimõõduga kui kolvi alaosa seetähendab, et kolb on valmistatud koonilisna. Uus kolb on ka ovaalne. Kolvi läbimõõt on kolvi silmadega risti suunas suurem, kui kolvi silmade suunas. Töösooja mootori korral muutub kolb soojuspaisumise tulemusel silindriliseks. Soojuspaisumise tulemusel võib kolb silindrisse kinnikiiluda, selle vältimiseks tehakse mõningatele kolbidele T kujulised sisselõiked e paisumispilud. Kolbi põhi võib olla tasapinnaline või eri kujuliselt süvistatud, eriti diiselmootoritel. Selline kolbi põhi võib moodustada põlemis kambri või selle osa. Kolbi pea välispinnale on töödeldud ring sooned, surve rõngaste ja õlirõngaste jaoks. Pea põhi ja surverõngad moodustavad tihedus vöö, sest see kolbi osa takistab gaaside läbi pääsu silindri seina ja kolbi vahelisest pilust. Rõngassoonte arv sõltub mootori ehitusest
O1 haagis m 0,75 t O2 haagis 0,75 t < m 3,5 t O3 haagis 3,5 t < m 10 t O4 haagis 10 t m M ja N kategooria sõidukid peavad vastama nõuetele, mis puudutavad · sõidupidureid, · abipidureid, · seisupidureid. 84. Hüdroajamiga pidurisüsteem Pidurite rakendamisel vajutab juht pedaalile. Võimendi võimendab pidurdusjõudu ja kannab jõu edasi peasilindri kolbidele. Kolvid suruvad vedeliku esi- ja tagarataste pidurisilindritesse. Ühe kontuuri rikke korral jääb eine töösse. Aeglustuse kasvamisel pidurdamise kestel jaotub koormus ümber esiratastele. Pidurdusjõu piirik/regulaator piirab pidurdusjõu kasvamist tagaratastel ja ülepidurdamist. NB! Tegemist on pidurdusjõudude tasakaalustamisega, mitte pidurdusjõu reguleerimisega (nagu seda teeb ABS süsteem). 85
kõikjal ühesugune. Uusimates muutuva kolvikäiguga kompressorites sidurit enam ei olegi. Kompressori võll pöörleb mootori töötades alati. Kompressori paneb tööle lõõtsklapile lisatud solenoid. 26 2.19 Lõõtsklapp Kui rõhk imipoolel tõuseb, surub see lõõtsa koomale ja klapp avaneb, ühendades karteri imipoolega. Seal muidu valitsev, düüsi kaudu üle kanduv surupoole rõhu lähedane rõhk langeb ning kolbidele kahelt poolt mõjuvate jõudude uus vahekord koos kettale mõjuva vedruga suurendab ketta kaldenurka. Kolvikäik pikeneb ja tootlikkus suureneb. 2. 20 Elektromagnetiga lõõtsklapp Elektromagnetiga lõõtsklapi korral ei erine reguleerimine tavalise lõõtsklapiga toimepandavast. Erinevus on vaid lõõtsklapi avamises solenoidiga kompressori töölepanekul. Solenoidiga klapi korral ei vaja kompressor enam sidurit. Pingestamata solenoidi korral on kompressori tootlikkus vaid 2 % maksimaalsest
väljalülitusolekus u 40 % tootlikkuse piirkonnas ja rõhk süsteemis kõikjal ühesugune. Uusimates muutuva kolvikäiguga kompressorites sidurit enam ei olegi. Kompressori võll pöörleb mootori töötades alati. Kompressori paneb tööle lõõtsklapile lisatud solenoid. 2.19 Lõõtsklapp Kui rõhk imipoolel tõuseb, surub see lõõtsa koomale ja klapp avaneb, ühendades karteri imipoolega. Seal muidu valitsev, düüsi kaudu üle kanduv surupoole rõhu lähedane rõhk langeb ning kolbidele kahelt poolt mõjuvate jõudude uus vahekord koos kettale mõjuva vedruga suurendab ketta kaldenurka. Kolvikäik pikeneb ja tootlikkus suureneb. 2. 20 Elektromagnetiga lõõtsklapp Elektromagnetiga lõõtsklapi korral ei erine reguleerimine tavalise lõõtsklapiga toimepandavast. Erinevus on vaid lõõtsklapi avamises solenoidiga kompressori töölepanekul. Solenoidiga klapi korral ei vaja kompressor enam sidurit. Pingestamata solenoidi korral on kompressori tootlikkus vaid 2 % maksimaalsest
eksotermilise protsessiga. Sellega oli leeliselahus valmis. Kuna uurimistöö autor keetis kahte seepi, siis tehti leeliselahust kaks korda. Järgmiseks asetati 250 ml suurusesse kolbi 10 g rapsiõli. Teise 250 ml kolbi asetati 10 g kookosrasva. Mõlemasse kolbi lisati eelnevalt valmistatud leeliselahust ning segati hoolikalt. Segusid hoiti pliidil veevannis nõrgal keemisel 40 minutit ning segati pidevalt klaaspulgaga. Etanooli aurumise vähendamiseks asetati kolbidele peale väikesed klaaslehtrid. Kui segu hakkas liigselt vahutama, siis keerati pliit väiksema kuumuse peale ning segati aeg-ajalt. Uurimistöö autoril tuli kookosrasvaga segule lisada 40 ml etanooli-vee segu, sest see muutus keetmisel tahkeks, kuni mass muutus uuesti vedelaks. Reaktsioon oli toimunud, kui ei olnud näha enam õlitilku. Käesoleva töö kirjutaja valmistati 300 ml selget küllastunud NaCl vesilahust. Selleks segati autor 108 g NaCl 300 ml destilleeritud vees
Need vähendavad õlikulu ja mootori detailide kulumist. Kütusepump, regulaator, ventilaator, veepump ja käivitusmehhanismid on varustatud iseseisvate määrimisseadmetega. 9. Jahutussüsteemid: jahutuse otstarve, mootori soojusbilanss, jahutussüsteemide liigitus, mootorite jahutussüsteemide tarindus, jahutusvedelikud. Mootori töötsükli kestel on gaaside keskmine temperatuur 800..900 C. Osa gaaside soojusest kandub mootori detailidele: silindritele, plokikaanele, kolbidele, klappidele jm., mistõttu nende temperatuur tõuseb. Kui need detailid jäävad jahutamata või on jahutus puudulik, siis võivad mootori normaalset tööd häirida järgmised põhjused: 1-õli määrimisomadused halvenevad. Selle tagajärjel suurenevad hõõrdekaod, kiireneb detailide kulumine ja suureneb õlikulu. 2-tekivad võimalused töösegu enneaegseks süttimiseks ja detonatsiooniks 3- vähenevad liikuvate liidete lõtkud ja kujuneb võimalus liikuvate detailide kinnikiilumiseks.
kolbidel on sõrme diameeter 22,00 mm. Valituks osutusid Manley H-profiiliga kepsud, mis on valmistatud sepistatud 4340 terasest, maksimaalse kaaluerinevusega kuni 1,5 g. Komplekti kuulusid ka ARP 2000 3/4" kepsupoldid. Lähtuvalt sellele, et mootoriplokis olevad originaal terashülsside seinapaksus on väikse varuga ning originaaltootja näeb ette ainult esimese astme (87,25 mm) remontmõõdus kolbi, siis otsustati, et tuleb leida 87,25 mm kolvid ning vastavalt kolbidele ka mootoriplokk töödelda. Lisaks sellele esimese astme remontmõõdu 87,25 mm kasuks räägib ka see, et pole vaja ka plokikaane põlemiskambri ava töödelda suurema kolvi diameetri jaoks. Kuna enamus järelturu kolbide tootjad teevad aga 87,5 mm kolbe, seega suurt valikut polnud. Ainult Wiseco ja Mahle toodavad esimese astme remontmõõdus kolbe antud mootorile. Valikus olnud kolbide parameetrite võrdlus (Tabel 4).
keskkonna imemist ega surumist st. pump töötab tühikäigul. Joonis 1. Survekanal 5. Jaotusvõll 2. Kere 6. Imikanal 3. Rootor 7. Imikamber 4. Kolb 8. Survekamber Juhtvõru liigutamisega paremale või vasakule (joonis ), muutes ,,eksentrisiteeti ,,+" või ,,- " suunas anname kolbidele radiaalsuunas edasi tagasi liikumise. Silindrite töömaht suureneb kolbide tsentrist kaugenemisel, toimub keskkonna liikumine imikambrist silindrisse ja maht väheneb silindrites, kui kolvid liiguvad tsentri suunas toimub keskkonna surumine survekambrist läbi jagajavõlli survekanali süsteemi. Rootori pöörlemissuuna muutmata , ,,eksentrisiteedi" muutmisega st. juhtvõru liigutamisega keskasendist vastassuunas vahetuvad võllis asuvad imi- ja survekambrid omavahel
ruses on metalli rohkem. Samal eesmärgil on mõnedel kol- bidel juhtpinnas T-kujulised paisumispilud. K o l v i r õ n g a d tihendavad kolvi ja silindriseina vahe- list pilu. Kahetaktiliste mootorite kolbidele asetatakse hari- likult 2 . . . 3 ja neljataktiliste omadele 3 . . . 4 rõngast. Nel- jataktilistel mootoritel on peale surverõngaste ka õlirõn- gad. Kolvi ülaosas paiknevate surverõngaste ülesanne on
annaabi.ee 
