mehhaniseerimise suunda läbi ajaloo (sh mis toimus paralleelselt nende suundadega Eesti masinmetsaraies). Kuni Teise maailmasõjani kasutati metsaraietöödel käsisaagisid ja laasimiseks kirvest. Kogu puidu vedu langilt käis hoburakenditega. Metsa raiuti talvel. Peale Teist maailmasõda (ca 1950-ndate keskel) jõudis metsa hobuse kõrvale traktor. Esimesed traktorid metsas olid talvel põllutööst vabad põllumajandustraktorid. Nende abil suurenes tunduvalt tööjõudlus kokkuveol. Pealelaadimine toimus endiselt käsitsi. 1950ndate lõpus võeti kasutusele käsivintsid. Raiumine toimus endiselt käsisae ja kirvega. Olgugi, et esimeste mootorsaagide leiutamisest on möödunud juba pea sajand, oli neid vähe, nad olid rasked ja seega nendega raiutud puidu kogus oli tagasihoidlik. Kuni Teise maailmasõjani kasutati metsaraietöödel käsisaagisid ja laasimiseks kirvest. Kogu puidu vedu langilt käis hoburakenditega. Metsa raiuti talvel.
Diagnoosimine: tormiheide, seene viljakehad metsakõdu all puude juurekaelal, kuivanud kadakad alusmetsas. Juurepessust hoidumiseks: 1)tuleks hoiduda okaspuukultuuride rajamisest juurepessuohtlikesse kasvukohtadesse (endised põllumaad, paepealsed). 2)Põllumaale 4 rajatud okaspuistutes tuleks hoiduda hooldusraiest. 3) Hooldusraied okaspuistutes tuleks teha talveperioodil. 4) kasutada puidu kokkuveol metsasõbralikku väiketehnikat. 5) kände töödelda vastavate preparaatidega. KÜLMASEEN võib esineda kõikidel Eestis kasvavatel puuliikidel. Eriti ohtlik männil kuusel, põhjustades juurte ja tüve allosa mädanikku ja lõpuks puu surma. Välistunnusteks okaste ja lehtede kolletumine ja juurdekasvu järsk langus. Levib mulla ülemises kihis risomorfide abil juurelt juurele. HAAVATAELIK põhjustab haava, harvem paplite südamemädanikku. Puud nakatuvad
Männil kahjustab mädanik põhiliselt juuri, tüvesse levib harva. Männikutes jääb puit suhteliselt kvaliteetseks ja on kasutatav. Diagnoosimine: ▪ tormiheide ▪ kuivanud kadakad alusmetsas ▪ kasvukohatüüp (pohla) Profülaktilised meetmed juurepessust hoidumiseks: 1. Okaspuukultuure ei tohiks rajada juurepessuohtlikesse kasvukohtadesse. 2. Põllumaale rajatud okaspuupuistutes tuleks hoiduda hooldusraietest. 3. Hooldusraieid tuleks teha talveperioodil. 4. Puidu kokkuveol tuleks kasutada metsasõbralikku väiketehnikat. Külmaseen Võib esineda kõikidel Eesti puuliikidel, eriti männil ja kuusel, põhjustades juurte ja tüve allosa mädanikku ja lõpuks puu surma. Esineb igas vanuses puudel. Välistunnusteks on okaste ja lehtede kolletumine ja juurdekasvu järsk langus. Levib mulla ülemises kihis risomorfide abil juurelt juurele. Risomorfid on mustad, seest valged võrgutaoliselt harunenud nöörikesed.
Kuuse haigestumise tunnused: tüve alaosas väikesed piklikud valged laigud, juurekaela vaigujooks. Vanemate puude juurekaela laienemine, võrade hõrenemine. Männi haigestumise tunnused: tavaliselt kahjustab mädanik vaid juuri. Tormiheide, kuivanud kadakad alusmetsas, seene viljakeha metsakõdu all või puude juurekalelal. Hoidumine juurepessust: ei tohiks okaspuukultuure rajada endistele põllumaadele; hooldusraieid tuleks teha talvel; puidu kokkuveol kasutada metsasõbralikku väikethenikat. Külmaseen eriti ohtlik on see kuusel ja männil, põhjustab juurte ja tüve allosa mädanikku ja lõpuks puu surma. Tunnused: okaste ja lehtede kolletumine ja juurdekasvu järsk langus. Haiged puud tuleb raiuda. Haavataelik põhjustab haava, harvem ka paplite südamemädanikku. Puud nakatuvad koorevigastuse ja oksaaukude kaudu. Mädanik võib esineda ka 20-30 a vanustel puudel.
Üldiselt juurepessu efektiivset tõrjet ei tunta o Vältida okaspuudekultuuride rajamist juurepessuohtlikesse kohatadesse (endised põllumaad, paepealsed) o Põllumaale rajatud kuusikutes tuleks hoiduda hooldusraietest o HR tuleks teha talveperioodil, mil maapind on külmunud ja kasvavate puude tüvesid ja juurestikku kahjustatakse minimaalselt. o Kasutada tuleks puidu kokkuveol metsasõbralikku väiketehnikat o Võimalusel tuleks tekkinud kände töödelda fungitsiididega o Juurepessust kahjustunud puistute asemel kultiveerida lehtpuid. Külmaseen o Võib tekkida kõikidele PL-del, ohtlikumad KU ja MÄ o Juurte mädanik, viib puu hukule o Esineb igas vanuses puudel o Lehtede ja okaste kolletumine, juurdekasvu järsk lang o Tõrjet ei tunta, nakatanud puud raiutakse Haavataelik
Võimalik on kasutada aga erinevaid profülaktilisi meetmeid juurepessust hoidumiseks: ● Tuleks hoiduda okaspuukultuuride rajamisest juurepessuohtlikesse kasvukohtadesse (endised põllumaad, paepealsed) ● Põllumaale rajatud okaspuupuistutes tuleks hoiduda hooldusraietest ● Hooldusraieid okaspuupuistutes tuleks teha talveperioodil, mil maapind on külmunud ja kasvavate puude tüvesid ja juurestikku kahjustatakse minimaalselt ● Kasutada tuleks puidu kokkuveol metsasõbralikku väiketehnikat ● Võimaluse korral tuleks tekkinud kände töödelda vastavate preparaatidega (fungitsiidid). Tänapäeval kasutatakse biotõrjepreparaati ROTSTOP, mis on seeneliigi suur korbik (Phlebiopsis gigantea) kultuur. See seeneliik on saprofüütne puidulagundaja ning looduslik antogonist juurepessule. Suur korbik on tavaline värske okaspuupuidu lagundaja, põhjustades metsamaterjalil tüüpilist valgemädanikku. Vajab puidu kõrget niiskusesisaldust
tegemisel. Harvesteriga HR tehes laasitakse oksad kokkuveoteele, et vältida pinnase liigset kahjustamist. Eesti praktikas on HR teostamisel enamlevinud kombinatsioon; käsitsiraie + neljarattaveoline põllumajandustraktor (vintskokkuvedu või hüdrotõstukiga varustatud järelkäruga kokkuvedu). Siiski tehakse kokkuvedu paljudes riikides ka ikkagi hobustega (Saksamaa, Tsehhi, Poola, Leedu, Läti, Eesti jne.) Kokkuveol saab kasutada ka ATV-d; raudhobu, Terri 2020D (soomlaste väike metsatraktor). Oluline on ka tööde tehniliselt õige läbiviimine. 15. Hooldusraied männikutes ja kaasikutes. 1. Männikud Mänd on valgusnõudlik, tugeva juurestikuga ja vähenõudlik puuliik. VR I etapil mändi kui peapuuliiki ei raiuta ja VR noorendikesse, kus puuduvad mändi lämmatavad lehtpuud ei projekteerita. Viljakamates kasvukohtades, kus ilmneb lehtpuude ja
Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava meetme 3.1 ,,Ühistegevused" tegevuse ,,Ühisinvesteeringud" raames said tootjaorganisatsioonid võimaluse taotleda vahendeid külma- ja laohoone ehitamiseks. Külmlaod paiknevad kolmes Eesti piirkonnas: Läänemaal Haapsalus, Pärnumaal Audrus ja Harjumaal Paldiski Lõunasadamas. Valitud asukohad võtavad arvesse tootjaorganisatsioonide liikmete kala lossimiskohtade lähedust ja optimaalset ajalist ja rahalist ressursikulu püütud kala kokkuveol. 2012. aastal on kaks projekti veel töös, üks on lõpetatud. Kokku anti külma- ja laohoonete ehitamiseks toetust 8,62 miljonit EUR. Meetme teine taotlusvoor toimus 2011. aastal ning siis oli võimalik taotleda toetust ka kala käitlemisetappidesse vajalike investeeringute tegemiseks. Need projektid on 2011. aasta lõpu seisuga pooleli, kuid heakskiidetud projektide toetussumma on 1,38 miljonit EUR. 2012. aasta juulis oli avatud ka taotlusvoor Euroopa Kalandusfondi 2007-2013
annaabi.ee 
