Mittenjuutonvedelikud viskoossed omadused ei ole kirjeldatavad newtoni seadustega. Ideaalvedelik vedelik, millel on konstantne tihedus ja nulliline viskoossus. St et ideaalvedelikul on lõpmata suur voolavus, ta liikumine on hõõrdevaba, ta on rõhu mõjul kokkusurutmatu ja ta tihedus ei muutu temperatuuri muutudes. Reaalvedelik 1)tilkvedelikud moodustavad homogeense võõristeta ja tühikuteta keskkondi (vedelikud), on praktiliselt kokkusurumatud ning väikese ruumipaisumisteguriga. 2) gaasid ja aurud kokkusurutavad, tihedus sõltub temperatuurist ja rõhust Hüdrostaatika: Hüdrostaatiline rõhk survejõu intensiivsus tasapinna A mingis suvalises punktis Hüdrostaatika differentsiaalvõrrand: Näitab, et hüdrostaatiline rõhk on konstantne p Hüdrostaatika põhivõrrand + z = const g
Gaaside ja vedelike voolamine eksam. 1. Mõisted reaalne fluidum- Reaalvedelikud jaotatakse: - tilkvedelikud – moodustavad homogeense võõristeta ja tühikuteta keskkonna (vedelikud), on praktiliselt kokkusurumatud ning väikese ruumpaisumisteguriga, - gaasid ja aurud - on kokkusurutavad, tihedus sõltub temperatuurist ja rõhust. ideaalne fluidum -vedelik, millel on konstantne tihedus ja nulliline viskoossus. See tähendab, et ideaalvedelikul on lõpmatult suur voolavus, ta liikumine on hõõrdevaba (puudub viskoossus); ta ei ole rõhu mõjul kokkusurutav ning ta
tekkimisel läheb pinnas algul plastsesse ja seejärel voolavasse olekusse. 5. PINNASELIIGID LÄHTUDES OSAKESTEVAHELISTE SIDEMETE ISLOOMUST. Pinnased liigitatakse: kaljupinnased, jämepurdpinnased (moreen), jämedateralised pinnased (jämepinnased), peeneeralised pinnased (peenpinnased), eripinnased. Kaljupinnased - tugevalt seotud või tsementeerunud teradega tard-, sette- ja moondekivimid. Levinumad kaljupinnased on graniidid, lubjakivid, liivakivid. Nad on praktiliselt kokkusurumatud. Vee toimel võivad kaljupinnased pehmeneda. Samuti võivad nad atmosfääri mõjul järk-järgult mureneda. Jämepurdpinnased (moreen) - tsementimata osakestega pinnased. Need pinnased sisaldavad rahne ja veeriseid (terasuurus suurem kui 60 mm) kaaluliselt üle 40 %. Jämedateralised pinnased (jämepinnased) - osakestevaheliste sidemeteta mitteplastsed pinnased, mis sisaldavad rahne ja veeriseid (>60 mm) alla 40 % ja nende peenosise (terasuurus alla 0,06 mm) sisaldus on alla 40 %
vedelikuna käituvad paljud määrdeained. Juba mainitud ideaalne fluidum ei oma sisehõõrdumist, seega, sellel on lõpmatult suur voolavus, see ei ole kokkusurutav ning selle tihedus ei sõltu temperatuurist. Sellest erinevalt reaalne fluidum on viskoossusega, mis kas allub või ei allu Newtoni viskoossuse seadusele, ning selle tihedust annab teatud määral muuta. Reaalseid fluidume saab jagada kaheks rühmaks: - tilkvedelikud moodustavad homogeense keskkonda, on praktiliselt kokkusurumatud (väikese ruumpaisumisega); - gaasid ja aurud on aga kokkusurutavad. 3.3 Hüdrostaatika Mõiste tuleb kreeka sõnadest ' (vesi) ja (stabiilsus, tasakaal), ning, nagu nimest järeldub, uurib tasakaalus (kas absoluutses või suhtelises) oleva vedeliku. 3.3.1 Hüdrostaatiline rõhk Füüsikas defineeritakse rõhku kui pinnaühikule mõjuva jõu: F dF p= lim A = , (3.11)
Puuduseks on ega ka nihutamise kiirus. Kuiva liiva korral c=0 ja tugevus on tingitud Terzaghi teooria lähtub järgmistest lihtsustavatest oletustest:1. Kehtib Darcy asjaolu, et deformeeritavus määratakse horisontaalsuunas samal ajal kui ainult hõõrdest. Liiva heast veejuhtivusest tingituna hajub rõhk poorivees seadus.2. Vesi ja pinnase skelett on kokkusurumatud, see tähendab mahu enamikel juhtudel on vajumi arvutamiseks vaja teada deformeeritavust kiiresti ja väga lühikese aja jooksul saab efektiivpinge võrdseks vähenemine toimub ainult poorsuse arvel.3. Vee ja pinnaseosakeste liikumine vertikaalsuunas. Pinnasele iseloomuliku anisotroopsuse tõttu ei ole kogupingega. Seepärast liiva tugevus veeküllastatud olekus ja kuivalt ei on võimalik ainult vertikaalselt, see on ühes suunas.4
olekus. Niiskuse suurenemisel ja vaba vee tekkimisel läheb pinnas algul plastsesse ja seejärel voolavasse olekusse. Pinnaseliigid. Pinnased liigitatakse: kaljupinnased, jämepurdpinnased (moreen), jämedate- ralised pinnased (jämepinnased), peeneeralised pinnased (peenpinnased), eripinnased. Kaljupinnased - tugevalt seotud või tsementeerunud teradega tard-, sette- ja moondekivimid. Levinumad kaljupinnased on graniidid, lubjakivid, liivakivid. Nad on praktiliselt kokkusurumatud. Vee toimel võivad kaljupinnased pehmeneda. Samuti võivad nad atmosfääri mõjul järk-järgult mureneda. Jämepurdpinnased (moreen) - tsementimata osakestega pinnased. Need pinnased sisaldavad rahne ja veeriseid (terasuurus suurem kui 60 mm) kaaluliselt üle 40 %. Jämedateralised pinnased (jämepinnased) - osakestevaheliste sidemeteta mitteplastsed pinnased, mis sisaldavad rahne ja veeriseid (>60 mm) alla 40 % ja
– Põhjalasuga läbivoolupais– veelask asub paisu kehas – Süva- ja põhjalasuga läbivoolupais - veelask asub paisu kehas Gravitatsioonipaisud kaljusel pinnasel Pinnase liigitus ja ettevalmistus Kaljupinnasteks loetakse tardkivimid, magmakivimid ja graniit. Ka settekivimid, liivakivimid, lubjakivid, paas. Esimestel hea kandevõime survetugevusega 32*104 kPa. Settekivimitel aga 3 – 28*104kPa. Poolkaljused pinnad – kipsid, kivisoolad, merglid Ehituslikult kokkusurumatud kuid liigniiskuse korral kaotab tugevuse. Aluspinnasega paremaks kontaktiks eemaldada kattepinnas. Süvendid peale kultuurkihi eemaldamist (praod, lõhed) täita betooni, bituumeni, liiva, saviga. •Põhiliseks materjaliks betoon, harvem raudbetoon. •Valamiseks kasut nn hüdrotehnilist betooni. • Selle eelised: 1.võimaldab tööde suurepärast mehhaniseerimist 2.valada mistahes kujuga keha 3.küllaldane survetugevus 4.ajaliselt püsiv •Selle puudused:
18 Vee vool elementaarmahus vee voolamise tingimusi (joon 3.18), võib kirjutada seose elementaarmahtu voolava hulga kohta q x dzdy + q z dxdy Elementaarmahust väljavoolava vee hulk on qx q q x dzdy + dxdzdy + q z dxdy + z dzdxdy x z Eelduste kohaselt on vesi ja pinnas kokkusurumatud, elementaarelemendi maht ei muutu ja seega peab sellesse mahtu sisse- ja väljavoolavate vee mahtude summa olema võrdne. Järelikult qx q dxdydz + z dxdydz = 0 x z ehk 42 qx qz
Elementaarmahust väljavoolava vee hulk on 25 qx q q x dzdy + dxdzdy + q z dxdy + z dzdxdy x z Eelduste kohaselt on vesi ja pinnas kokkusurumatud, elementaarelemendi maht ei muutu ja seega peab sellesse mahtu sisse- ja väljavoolavate vee mahtude summa olema võrdne. Järelikult qx q dxdydz + z dxdydz = 0 x z ehk q x qz
annaabi.ee 
