1. 1945-1970 analüütiline ajaloofilosoofia Peamine tähelepanu oli pööratud epistemoloogias tõestamise probleemile ja metodoloogias teadusliku seletuse probleemile. Eesmärgiks oli ,,objektiivsus" ja ,,tõele võimalikult lähedale pääsemine". Alltekst: Carl Hempeli artikkel ,,Katusseadustest" universaalsed seletused ajaloo kohta. Hempeli liitlased positivistid, vastased hermeneutikud ja historistid. Iseloomulik kokkupuutepunktide puudumine filosoofide ja ajaloolaste väitluste vahel. Ajaloolased ei puudutanud üldiseid seaduspärasusi ajaloo seletamisel, filosoofid ei kuulanud ühiskonnateadlasi. Lõi vankuma mõte, et teadusele on ,,üks globaalne" mõtlemine vaid see koosneb arvukatest lokaalsetest distsipliinide praktikatest. 2. 1970-1990 narrativne ajaloofilosoofia Sild kahe ajajärgu vahel A. C. Danto teos, milles oli siiski positivismi ja
suurel mral lihtsustatud ning seetttu vib esineda soovimatuid krvalreaktsioone). Mnede ioonide testamiseks on toodud mitu varianti, millest pilane ise valib sobiva. Fe+2 ja Fe+3-ioonid vivad sltuvalt tingimustest ksteiseks le minna ning seetttu he iooni esinemisel uuritavas lahuses leiavad tavaliselt pilased mlemad ioonid. Soovitav on nende mramist lbi viia filterpaberil, tilgutades paberi keskele uuritava lahuse tilga ning helt poolt K4[Fe(CN)6] ja teiselt poolt K3[Fe(CN)6] tilgad. Tilkade kokkupuutepunktide vrvumine siniseks nitab vastavalt Fe+3 ja Fe+2 esinemist. Cr+3 mramist NH4SCN abil segab Fe+3, mille mju redutseerimisel Na2SO3 -ga ei nnestu tielikult krvaldada. Cr+3 mramine oksdeerimisel H2O2 -ga ja lahuse kollase vrvuse jrgi nnestub vaid Cr+3-ioonide suurema kontsentratsiooni korral. On vimalikud ka mitmed teised meetodid, kuid need tunduvad olevat pilastele keerulised. Segu koostamisel anioonide analsiks peaks arvestama, et gaaside eraldumise
· Teenuse kasutamine · Üldmulje kujundamine · Hinnangu andmine teenindusprotsessi terviklikule kvaliteedile, aga ka teekonna erinevatele etappidele ja kokkupuutepunktidele. Klienditeekonna etapid võivad olla erinevad igal ettevõttel tuleb need etapid võimalikult hästi määratleda ning kaardistada iga etapi sisesed kliendi kokkupuutepunktid ettevõtte teenuste ja töötajatega. Klienditeekonna etappide määratlemine ja kokkupuutepunktide kaardistamine võimaldab: · Leida klientidest lähtuvad kitsaskohad (seonduvad kättesaadavuse, mugavuse, vajaduste ja soovide rahuldamise, külalislahkuse, teenindusvalmiduse, aja säästmise, lubaduste täitmise jt teguritega) · Leida teenindusprotsessi korraldamise kitsaskohad (seonduvad töökorralduse, meeskonnatöö, teenindusstandardite olemasolu ja järgimisega, tehnoloogiliste protsesside kvaliteediga jme)
Kiirjooksu alarühma vanemtreeneriks on Valter Espe. Alarühma vanemtreeneri töölõikudeks on: tihe koostöö sportlaste ja nende treeneritega; alarühma kergejõustiklaste andmebaasi koostamine nende sportlikest saavutustest, eesmärkidest ja tegevustest, kuidas eesmärke saavutatakse; andekate noorkergejõustiklaste otsimine, nende treeningtöö jälgimine ja nõustamine; regulaarne õppetreeningkogunemiste ja kontrollpäevade läbiviimine; teiste alarühmadega kokkupuutepunktide leidmine ja kokkulepete saavutamine ühisteks treeninglaagrite läbiviimiseks; koondise määramine tiitli ja maavõistlusteks; tiitlivõistlustele kandidaatide ja võistlejate kinnitamine; ala propagandistlik tegevus, koostöö endiste tippude ja ala entusiastidega; koostöö meditsiini ja teadusliku hooldetiimiga; aruandlus Treenerite Nõukogus, üldkogul ja juhatuses; alarühmale toetuste ja lisarahade otsimine; kaasarääkimise õigus Audentese kergejõustikuosakonna komplekteerimisel.
temperatuur, õhuniiskus, suusamäärde kõvadus, suusatalla libisevus, suusataja kaalu ja tehnika sobivus suusapaarile jpm. Libisemine on seda halvem ja pidamine seda parem, mida peeneteralisem on lumi ja madalam temperatuur. 2.4.1. Lume omadused. Lumekristallidel on sadu erisuguseid kujusid. Lisaks sellele mitmekesistavad lume omadusi õhutemperatuur ja – niiskus. Lume kristallilise või teralise ehituse tõttu on suusatalla ja lume kokkupuutepunktide kogupind väike – ainult 1-3 cm2. Arvestades suusataja kaaluks 50-80 kg, nähtub, et puutepunktides tekib libisemisel 20-80-, tõukel kuni 200-atmosfäärine rõhk. Selle rõhu ja suuskade libisemisest tekkiva hõõrdumise tõttu tõuseb veidi temperatuur suusatalla lumega kokkupuutepunktides ning tekibki üliõhuke libisemist soodustav veekile. Eriti soodne on kile teke temperatuuril -2…-10 kraadi (parimaks loetakse libisemist -4 juures). Temperatuuri -2 ja
protsessi tuleb vaadelda teenuse kasutaja seisukohast ja disainida kliendile teekond, mille jooksul ta saab pidevalt väärtuslikke kogemusi ning ei tunne end hetkekski ignoreeritult. Seda nimetatakse interaktsiooni disainimiseks. (Clatworthy 2010: 80) 17 Et interaktsiooni edukalt disainida, tuleb eelnevalt kaardistada klienditeekond, mis annab elava ja struktureeritud pildi teenuse kasutaja kogemusest läbi kokkupuutepunktide. Kokkupuutepunktiks on nii klienditeenindajaga suhtlemine, kodulehekülje külastus kui ka hoonesse sisenemine. Kliendi ja teenusepakkuja vahelisi kokkupuutepunkte kasutatakse konstrueerimaks klienditeekonda justkui lugu, milles klient osaleb. Klienditeekonna kaardistamisel aitab kaasa kasutajate kogemustega tutvumine, näiteks külastaja blogi lugemine või videopäeviku vaatamine. (Stickdorn, Schneider 2010: 158)
Mõistelise terminibaasi mõte on, et iga mõiste oleks esitatud ühe kirjega, mis loetleb kõik seda tähistavad terminid. Teadmatusest või tähelepanematusest on aga koostajal täiesti võimalik sisestada ühe mõiste kohta mitu dubleerivat kirjet. Kui nende kirjete sisu on täiesti erinev, siis ei ole midagi teha, sest keeletehnoloogia praegune tase ei võimalda usaldusväärselt tuvastada erinevalt sõnastatud tekstide sisulist kokkulangevust. Mingite for- maalsete kokkupuutepunktide leidmisel saab aga koostamisprogramm koostajat hoiatada. Mitmekeelse sõnastiku puhul võiks kontroll töötada kõigi sõnastiku keelte peal, st hoiatada alati, kui ükskõik millise keele termin langeb kokku tolles keeles varem baasis olnud terminiga. Tabelis 15.1 on käsitletud meetodite ülevaade. Terminibaasi andme- struktuurist ja tulemuste esitamisest räägime järgmises peatükis. Tabel 15.1. Ühtluse parandamise meetodite mõju: tagab korrektsuse,
lao planeering, töökorraldus jne) • parandamaks klienditeenindust • parandamaks tööohutust Logistikaprotsesside muutmisel (parandamisel) on tähtis võtta arvesse kliendi tagasisidet, toimingute ja organisatsioonide vaheliste kokkupuutepunktide probleeme ja sisemisi vastuolusid. Logistikaprotsessid toimuvad kindla ajavahemiku jooksul, mida nimetatakse ka läbimisajaks ehk täitmisajaks. Läbimisaeg on ajavahemik alates vajaduse tekkimisest teostada kindlaksmääratud toi- mingud kuni nende toimingute lõpetamise hetkeni. Läbimisajaks laos võib olla ajavahemik alates