ülevõtmise blanketid jms. Küüditamise algus 14. juuni öösel kella 1-2 paiku alustasid küüditamist läbiviivad rühmad tegevust samaaegselt üle Eesti. Õhtul magama läinud pered aeti üles ning neile loeti ette määrus, mille alusel nad kuulutati kas arreteerituks või kodumaalt välja saadetuks. Mingit kohtuotsust selleks polnud. Korterid ja hooned otsiti läbi. Kaasa lubati võtta kuni 100 kg asju ning asjade kokkupakkimiseks anti umbes . Paar tundi pärast küüditamise algust saabusid esimesed autod raudteejaamades haruteedel ootavate vagunite juurde. Kokku oli operatsiooni läbiviimiseks varutud 490 vagunit. Need seisid Tallinnas Koplis ja Pääskülas ning Haapsalus, Keilas, Tamsalus, Narvas, Petseris, Valgas, Tartus ja Jõgeval. Tähega A (arreteeritud) tähistatud vagunitesse paigutati täiskasvanud mehed, tähega B vagunitesse naised ja lapsed
Hetkel on valmis saanud pooltoodete hoidja ja puhvrina kasutavat käru(Sele 11.1). Tema põhiliseks eesmärgiks on transportida pooltooteid ühe operaatori juurest teise juurde(üks operaator laob oma valmistatud pooltooted ühest otsast sisse ja teisel pool on kaka operaatorit, kes koostavad pooltoodetest lõppkooste). Sele 11.1 Pooltoodete käru Lõpliku juhtmekoostu kokkupakkimiseks projekteerisin abivahendi, mis võimaldab seda operaatoril lihtsamalt ja nõuetekohaselt teha (Sele 11.2). Minu töökohustuste hulka hakkas kuuluma ka termosensori juhtmelõikuri projekteerimine. See on abivahend, millega on lihtsam sensori küljes olevaid juhtmeid vastavalt soovile mõõtu lõigata. 14 Sele 11.2 Pakkimise abivahend
R-rühmade vahelised hüdrofoobsed jõud Elektrostaatilised jõud erinimelise languga R- rühmade vahel Tertsiaalstruktuur -aktiivne, funktsiooni täitev valk (3D) – polüpeptiidahela spetsiifiline ülitihe kokkupakkimine, tagab valgu biofunktsiooni Kerajas-ellipsoidne (gloobul, globulaarsed valgud, enamus valke, kõik ensüümid) Niitjas (fibrill, fibrillaarsed valgud – kolageen, lihasvalgud) Baasinfo kokkupakkimiseks – primaarstruktuuris Kokkupakkimise protsessi osalevad Polüpeptiidahela seostusvalgud AH-jääkide R- rühmade vastastikused omavahelised toimed ja veemolekulidega (AH hüdrofiilsed rühmad asetuvad molekuli pinnale ja hüdrofoobsed molekuli sisemusse) Need sidemed võivad olla tugevamad, kui sekundaarstrutuuri tagavad H-sidemed Mutatsioonid primaarstruktuuris, mis muudavad konformatsiooni tagavaid sidemeid
Peredes lõpetati igapäevased toimetused. Vanemad panid lapsed magama ning seadsid siis ka end unele. Keegi ei osanud sellel hetkel arvata, et järgnevate tundide jooksul ärgatakse tuhandetes eesti kodudes ukselt kostva ägeda kloppimise peale. Ukse taga seisid püsside- ga sõdurid ning teejuhina kohalikud kommunistlikud tegelased. Une pealt üles aetud inimestele teatati, et nad on mõistetud eestist väljasaatmisele ning peavad oma kodudest viivitamatult lahkuma. Asjade kokkupakkimiseks anti tavaliselt aega tund. Ei aidanud siis vanemate ahastus ega laste nutt. Alanud oli eestlaste väljasaatmine Siberisse ehk küüditamine. Küüditamise läbiviija oli NKVD (narodnõi kommisariat vnutrennih del) Tegelikult oleksid inimesed pidanud aimama, mis neia ees ootab. Aasta võõrast võimu oli Eestile rängalt mõjunud. Eesti rahva elujõu ja rahvusliku iseteadvuse murdmisest veel ei piisanud. Vahistati suur hulk Eesti riigis oma igapäeva töid teinud ametnikke. Riik võttis
f) DNA kaksikahelate kujunemine: esimeses ahelas on nukleotiidid järjestikku ja kombinatsioonid vabad igasugustest piirangutest). Teine ahel on esimesega komplementaarne. DNA ahelad ei ole oma keemiliselt koostiselt identsed. 3) tertsiaalstruktuur on moodustunud biheeliksi veelkordses kokkukeerdumises ja kokkupakkimises superspiraaliks. Selles osalevad aluselise reaktsiooniga valgud e histoonid. Need on vajalikud: a) DNA kokkupakkimiseks; b) DNA kaitsmiseks teda lagundavate ensüümide eest; c) osalemiseks geeniaktiivses regulatsioonis (nt H1). Histoonid on aluselise reaktsiooniga (Lys ja Arg rikkad), nende radikaalides on vaba täiendav NH 2 (aminorühm). Seega omandavad nad positiivse osalaengu. DNA-l oli negatiivne osalaeng. Nukleoproteiinse kompleksi seostumine toimub ioonilise sideme abil. On 5 erinevat histoonvalkude klassi: H1, H2A, H2B, H3, H4 2 x H2A 2 x H2B
f) DNA kaksikahelate kujunemine: esimeses ahelas on nukleotiidid järjestikku ja kombinatsioonid vabad igasugustest piirangutest). Teine ahel on esimesega komplementaarne. DNA ahelad ei ole oma keemiliselt koostiselt identsed. 3) tertsiaalstruktuur on moodustunud biheeliksi veelkordses kokkukeerdumises ja kokkupakkimises superspiraaliks. Selles osalevad aluselise reaktsiooniga valgud e histoonid. Need on vajalikud: a) DNA kokkupakkimiseks; b) DNA kaitsmiseks teda lagundavate ensüümide eest; c) osalemiseks geeniaktiivses regulatsioonis (nt H1). Histoonid on aluselise reaktsiooniga (Lys ja Arg rikkad), nende radikaalides on vaba täiendav NH 2 (aminorühm). Seega omandavad nad positiivse osalaengu. DNA-l oli negatiivne osalaeng. Nukleoproteiinse kompleksi seostumine toimub ioonilise sideme abil. On 5 erinevat histoonvalkude klassi: H1, H2A, H2B, H3, H4 2 x H2A 2 x H2B 2 x H3
f) DNA kaksikahelate kujunemine: esimeses ahelas on nukleotiidid järjestikku ja kombinatsioonid vabad igasugustest piirangutest). Teine ahel on esimesega komplementaarne. DNA ahelad ei ole oma keemiliselt koostiselt identsed. 3) tertsiaalstruktuur on moodustunud biheeliksi veelkordses kokkukeerdumises ja kokkupakkimises superspiraaliks. Selles osalevad aluselise reaktsiooniga valgud e histoonid. Need on vajalikud: a) DNA kokkupakkimiseks; b) DNA kaitsmiseks teda lagundavate ensüümide eest; c) osalemiseks geeniaktiivses regulatsioonis (nt H1). Histoonid on aluselise reaktsiooniga (Lys ja Arg rikkad), nende radikaalides on vaba täiendav NH 2 (aminorühm). Seega omandavad nad positiivse osalaengu. DNA-l oli negatiivne osalaeng. Nukleoproteiinse kompleksi seostumine toimub ioonilise sideme abil. On 5 erinevat histoonvalkude klassi: H1, H2A, H2B, H3, H4 2 x H2A 2 x H2B
energiarikkam ) rikast DNA-d. f) DNA kaksikahelate kujunemine: esimeses ahelas on nukleotiidid järjestikku ja kombinatsioonid vabad igasugustest piirangutest). Teine ahel on esimesega komplementaarne. DNA ahelad ei ole oma keemiliselt koostiselt identsed. 3) tertsiaalstruktuur on moodustunud biheeliksi veelkordses kokkukeerdumises ja kokkupakkimises superspiraaliks. Selles osalevad aluselise reaktsiooniga valgud e histoonid. Need on vajalikud: a) DNA kokkupakkimiseks; b) DNA kaitsmiseks teda lagundavate ensüümide eest; c) osalemiseks geeniaktiivses regulatsioonis (nt H1). Histoonid on aluselise reaktsiooniga (Lys ja Arg rikkad), nende radikaalides on vaba täiendav NH2 (aminorühm). Seega omandavad nad positiivse osalaengu. DNA-l oli negatiivne osalaeng. Nukleoproteiinse kompleksi seostumine toimub ioonilise sideme abil. On 5 erinevat histoonvalkude klassi: H1, H2A, H2B, H3, H4 2 x H2A 2 x H2B 2 x H3 2 x H4 8 valgumolekuli oktett DNA järjestused:
Primaarstruktuuri aga sekveneerimisega. 54.Millised aminohapped paiknevad eelistatult valgumolekuli pinnal ja millised sisemuses(erin. aminohapped) arginiin, isoleutsiin, fenüülalaniin, asparagiin, valiin Pinnal: arginiin, aspargiinhape (hüdrofiilsed) Sisemuses: isoleutsiin, fenüülalaniin, valiin (hüdrofoobsed) 55. Mis on domeen? a) iseseisvalt kokkupakkuv polupeptiidahela osa 56.Millises valgu struktuuri tasandis leidub vajalik informatsioon valgu kokkupakkimiseks. a) primaar 57. Denatureerunud valk ei ole funktsionaalne, sest on kaotanud oma natiivse ruumilise struktuuri ja koos sellega ka oma spetsiifilised omadused. 58. Millised faktorid soodustavad valgu kokkupakkumist? c) hüdrofoobne efekt d) polüpeptiidahela ja solvendi vahelise vesiniksideme moodustumine 60. Struktuuritu ling on struktuuritu ling on kindla struktuurita polüpeptiidahela osa. 61. Kas valkude termilise denaturatsiooni käigus katkevad ka disulfiid sillad ei katke 62
55. Mis on domeen? a) iseseisvalt kokkupakkuv polupeptiidahela osa b) sarnaste diheraalsete nurkadega polüpeptiidahela osa c) teise polüpeptiidahelaga interakteeruv osa NB!NB!NB!NB!>>>>> kuna Väljamäe ei osanud faili korrigeerida, siis ei saanud kopida ja kuna ma olen laisk, siis palun, kirjutage ise õige nr juurde nii küsimus kui ka siis vastus:) 56.Millises valgu struktuuri tasandis leidub vajalik informatsioon valgu kokkupakkimiseks. a) primaar b) sekundaarc)tertsiaar d)kvarternaarstruktuuris 57. Denatureerunud valk ei ole funktsionaalne, sest on kaotanud oma natiivse ruumilise struktuuri ja koos sellega ka oma spetsiifilised omadused. 58. Millised faktorid soodustavad valgu kokkupakkumist? a)konformatsiooniline entroopia b) polüpetiidahela siseste vesiniksidemete moodustumine c) hüdrofoobne efekt d) polüpeptiidahela ja solvendi vahelise vesiniksideme moodustumine 59
pildid. Selleks vali menüüst File>Save for Web... See avab meile esialgu päris keerulise seadete akna. Kuna tegemist on nüüd pildi kokkupakkimisega (kompressiooniga), siis kaotame mingi osa pildi kvaliteedis. Et paremini võrrelda uut pilti originaaliga on akna ülaservas sakid - vali näiteks 2-Up. Sel juhul kuvatakse ülemises aknas originaalpilt ja alumises sinu seadetega. 34 35 Pildi kokkupakkimiseks antakse meile viis formaati ja vaatame neid lähemalt. GIF GIF (CompuServe Graphics Interchange Format) on rastergraafika pildiformaat, kus pilt pakitakse kokku kadudeta. Selleks kasutatakse LZW- algoritmi maksimaalset kompressiooniastet 5:1. Idee seisneb selles, et sama tooni alade kujutamiseks kasutatakse spetsiaalset koodi, mis omakorda vähendab pildi mahtu. Faili mahtu hoiab väiksena ka kuni 256 värvi- või halltooni võimalus. Ülejäänud värvid kaotatakse lihtsalt ära
keskel. Koolipraktikas on selle võtte kasutamise vajaduse “proovimi- seks” lihtsaim moodus kontrollida lapse suutlikkust aru saada kõrge- Andekate arengut toetavad hariduslikud meetmed 91 mate klasside õppematerjalidest. Maailmapraktikas on palju juhtu- meid, mil sellist ülehüppamist on edukalt kasutatud põhikooli jook- sul koguni mitu korda. • Ainekava “kokkupakkimiseks” ehk kompakteerimiseks nimetatakse õppekava läbimist ettenähtust kiiremini ning peamiselt praktiseeri- takse seda üksikute ainete kaupa. Oluliseks etapiks on seejuures loo- mulikult arenguvestlused ja tasemetestid. Ehkki Eesti koolide uuringu (Saul, Sepp & Päiviste, 2007) põhjal näib materjali kompakteerimise praktikat kasutavat umbes kolmandik koolidest, mis annab alust loo- ta, et õpetatava mahtu ja sügavust siiski diferentseeritakse vastavalt
H3 ja H4 N-terminaalsete otste modifitseerimine on oluline geenide ekspresseerimisel. Histoonide laengust sõltub, kui kõvasti on DNA küljes kinni. Histoonid tagavad DNA-l topoloogilise pinge, DNA on „ülekäänatud“. PCNA – kahest identsest subühikust moodustunud rõngas, mis keerub ümber DNA. See aitab DNA-l nukleosoomi struktuuri moodustada. Fiiber – kromatiinis nukleosoom DNA-ga pakitud. Läbimõõt 300 A. Nukleosoomid paiknevad DNA fiibris zig-zag mudeli kohaselt. Kokkupakkimiseks on vesiniksidemed head, kuna on suhteliselt nõrgad – ahelate katkestamine on raske, ahelate lahutamine aga kerge. 30 nm DNA fibrill – sisaldav kolmeastmelist vinti. DNA kokkupakkimisel on oluline teada, et seal on väga palju erineva astme vinte. Need on omakorda seotud järgmise astme struktuuridesse ja nii moodustubki kromosoom Kui uus DNA on sünteesitud, siis oluline protsess – lipukeste külgepanek DNA-le ja histoonidele
annaabi.ee 
