Rasva leidub piimas, koores, võis, munakollases, rasvases lihas, rasvastes kalades jne. Keemiliselt ehituselt koosnevad rasvad glütseriinist ja rasvhappest. Taimerasvad on kõrge kalorsusega ja nad sisaldavad palju küllastamata rasva, mille tõttu on soovitatav, et 1/3 päevasest rasvavajadusest kaetaks taimeõlidega. Taimeõlisid saadakse paljude taimede viljadest ja seemnetest (päevalilleseemned, sinepiseemned, sojaoad jne.) Kasutatud kirjandus: 1. U. Kokasaar, M. Martin (2003) BIOLOOGIA PÕHIKOOLILE 4. OSA kirjastus Avita 2. Interneti lehekülg www.nutrikaubandus.ee 3. H. Pastak (1972) TOIT TERVISE VARAAIT kirjastus Valgus
askorbiinhappe naatriumsool (E301) ja kaltsiumsool (E302) ning askorbiinhappe estrid rasvhapetega (E304). Kõigi nende Cvitamiin esindajate funktsioon on antioksüdantsus, mis avaldub vaid vesikeskkonnas. E306 tokoferoolikontsentraat; E307 alfatokoferool, E308 sünteetiline gammatokoferool; E309 sünteetiline deltatokoferool kõik need on Evitamiini erinevad vormid. E375 niatsiin, nikotiinhape ja nikotiinamiid B3vitamiin. Allikad Urmas Kokasaar, Mihkel Zimer "Vitamiinid" Gerald F. Gombs, Jr "The Vitamins" (Third Edition) Jacob, RA. "Three eras of vitamin C discovery". Rosenfeld, L. "Vitamine--vitamin. The early years of discovery". Vitamins and minerals names and facts History of vitamins Vitamin
suhkrust magusamad. Kokkuvõte Toiduga seotud ohtudest on lisaained alles 6. kohal. Ohtlikumad on toidumürgitused, tasakaalustamata toitumine, tööstuslikud saasteained, looduslikult toidus esinevad mürgid ja pestitsiidid. Selleks, et mõista sünteesitud ainete kasutamise mõju toidus, on vaja tunda põhjalikult inimtoitainete olemust. Viited Kuressaare Kolledži toiduainekeemia kursuse õppematerjalid: http://toidukeemia.weebly.com/lisaained.html Urmas Kokasaar, jt. Inimtoidu loomulikud ja sünteetilised komponendid(1996). Peter Atkins, Loretta Jones. Keemia alused. Teekond teadmiste juurde (IV väljaanne), tõlge 2012 Eesti Vikipeedia – vaba entsüklopeedia
millest tehakse ka määrdeõlisid. Kase koort saab kasutada ka naha parkimiseks. Okstest saab valmistada luudasid ja kauneid muna- pühade linnupesi. Ravimina on kõige laiemalt levinud aga kase- pungad. Tervislikuks joogiks on kevadel kogutud kasemahl, mida juuakse nii värskelt kui ka hapendatuna. Kasutatud kirjandus:. Elliku. J., Sander. H. 1999. Iseäralikud kased. Eesti Loodus, 6 Keppard. V. 1999. Tuulepesad kaskedel. Eesti Loodus,2/3 Kokasaar. U. 1999. Kasemahl joogiks-miks ka mitte. Eesti Loodus,4 Laas. E. 1987. Dendroloogia. Tln. Marandi.T.,Pedaste.M.,Sarapuu.T.2000Eesti taimed. TÜ MRI Masing.V.,Rebane.H.1996.Kase aasta. Tln. Paju.A.1999. Urvaplaastrist kodutohter. Eesti Loodus,2/3 Parmasto,E.1999. Talvel kaasikusse seenele. Eesti Loodus 2/3 Puss,F.1999. Eesti vägevaimad arukased. Eesti Loodus,5 Rebane,H.1999. Kask, meie lemmikpuu. Eesti Loodus,1 Reier,Ü.1999. Mahlakask. Eesti Loodus,4 Reier,Ü.1999. Suviste kask
mis on seotud ka meie teiste organite talitlusega. Kui maks ei puhastaks verd toksiinidest, siis ei saaks aju korralikult töötada või kui maks ei toodaks sappi, siis jääksid rasvad lagundamata, kehal need omandamata ning ka jääkainetest lahtisaamine oleks raskendatud. Maks lihtsalt on inimese ainete tootmisel ja töötlemisel väga oluline elund. 7 Kasutatud kirjandus Raamatud: Urmas Kokasaar, Mati Martin; 2003; Bioloogia põhikoolile IV; Avita T.Kull, K.Kull, U.Tartes, M.Viikmaa; 2001; Bioloogia gümnaasiumile III osa; Eesti Loodusfoto Internetiallikad: Via Naturale; http://www.vianaturale.ee/puhastumine.html Vikipeedia; http://et.wikipedia.org/wiki/Maks 8
Rästikud paarituvad harilikult maikuus. Pärast paaritumist otsib rästik endale suvekorteri, kus ta veedab suve. Augustikuus rästik poegib. Ta sünnitab juba elus pojad, keda on tavaliselt umbes kümme. Kui pojad sünnivad, on nad umbes 15-20 cm pikad. Suguküpseks saavad isasrästikud nelja-aastaselt, kui nad on juba 45 cm pikad. Emasrästikud saavad suguküpseks viieaastaselt, kui nad on umbes 55 cm pikad. Kasutatud kirjandus : 1. Bioloogia VII klassile. Mati Martin, Urmas Kokasaar, Maie Toom. Avita, 1997. 2. Eesti elusloodus. Rein Kuresoo, Hendrik Relve, Indrek Rohumets. Varrak, 2001. 3. ENEKE 3. Valgus, 1984. Interneti aadressid: http://www.loodus.ee/ee/0005/rastik.html http://sunsite.ee/loomad/Roomajad_VIPBER2.htm Ailen Kallaste
üksikliikmena vitameeriks. 15 Kasutatud kirjandus 1. M.Zilmer, U.Kokassaar. T.Vihalemm, A.Pulges ,,Vitamiinid,, Tartu 1996 trükikoda Trükis 2. M.Zilmer, U.Kokassaar ,,Tervis pluss-vitamiinid,, As Ajakirjade kirjastus 4. www.retsept.ee artikkel ,,Vitamiinid,, 7. www.tarbijakaitse.ee artikkel ,,Vitamiini ABC,, 8. www.tervispluss.ee jaanuar 2003 U. Kokasaar, M.Zilmer Soovituslik kirjandus 3. www.terviseleht.ee artikli autor Aive Luigela 5. www. Perearstiselts.ee artikli autor Nele Nurmik ,,Vitamiinide abiga tugevaks,, 16 6. www.wikipedia.org /wiki/naftokonoonid 17
vastavalt sellele, kui tühi kõht on. Kui ta ikka on väga tühi, siis pole pahatihti väga oluline, mida süüa. Ja järeldame, et väga näljase inimese söömne on esimese ettejuhtuva asja ärasöömine, aga see pole ju normaalne. Teine äärmus on rafineeritud gurmaanlus. See on juht, kus asjaolud (mida, millal, kui palju jne) on võrdselt ületähtsustatud ning söömisest on tehtud kultus. (´´Normaalne söömine´´ Zilmer, Kokasaar, Vihalemm 2004, lk 5-6) 3 2.1 Mis on tasakaalustatud toit? Lühidalt võiks öelda, et toiduga saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, soojusenergia tekkeks ning kehaliseks ja vaimseks tegevuseks vajaliku energia hulga. See omakorda sõltub soost, east, kehakaalust, aastaajast, füüsilisest koormusest jms. Tasakaalus toit peab sisaldama optimaalses koguses kõiki põhitoitaineid (valgu, lipiidid,
Kasutatud kirjandus 1. Järvekülg, Arvi 1958. Jõevähk Eestis. Bioloogia ja töönduslik tähtsus 2. Laanetu, Nikolai 2004. Jõevähk elab vees ja meie südames, aga sureb meie tegudest www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel790_787.html 3. Ari Mannonen ja Tiit Paaver vähk ja vähikasvatus www.agri.ee/link.php? id=8403&filename=vahk_ja_vahikasvatus__6ppematerjal.pdf 4. Mati Martin, http://www.ut.ee/BGZH/Loomariik.html 5. Mati Martin, Maie Toom, Urmas Kokasaar 2002. Bioloogia põhikoolile II 11
motoorikat. Kõhunääre: nõre koostis, omadused Kõhunääre on seganääre, st tal on väline kui ka sisesekretoorne osa. Välissekretoorne osa produtseerib kõhunäärme nõret, mis osaleb toitainete lõhustamises. Sisesekretoorne osa produtseerib hormoone. (pankrease nõre koostis ÕIS'is) 18. loeng (20.10.2010) ÕISist toitumise analüüsi tabel KT jaoks!!!!!!!!!! Urmas Kokasaar ,,Vitamiinid" ja ,,Mineraalained" Kingissepa õpik Räni, seleen ja magneesium (lisaks ÕISis nimetatutele). Mineraalained vees lahustuvad (B-rühm B1,B2,B12) ja C-vitamiinid. Rasvlahustuvad on A,D ja K. Mida õppida vitamiinide ja mineraalainete juures: 1.Vitamiini ja mineraalaine funktsioon; 2.Mis tekib vitamiini puudumisel ja vähesusel (hüpovitaminoos ; avitaminoos) 3. Saamisallikad (vitamiinide ja mineraalide) Kõhunäärme eritumise regulatsioon
annaabi.ee 
