Koit Toome Referaat Koostas: Oliver Lillestik Juhendaja: Tiina Purik V ä r s k a Gümnaasium 2013-01-29 Elulugu Koit Toome on Eesti poplaulja. Ta on 32 aastane, sündinud 3 jaanuar 1979 aastal Tallinnas . Toome on algul klaverit ja hiljem laulmist õppinud nii Tallinna Muusikakeskkoolis kui ka Georg Otsa muusikakoolis. Tema lauluõpetajad on olnud teiste seas Jaak Joala ja Kare Kauks. Toome on lapsena laulnud ka Eesti Poistekooris. Kui Koit Toome Muusikakeskkooli sisseastumiskatsetele jõudis, oskas ta mängida Mozarti "Väikest öömuusikat". Nüüd on temast saanud laulja, kelle lugusid teavad kõik. 15-aastane
KOIT TOOME Koit Toome (sündinud 3.jaanuaril 1979) on eesti poplaulja ja muusikalinäitleja. Toome on algul klaverit ja hiljem laulmist õppinud nii Tallinna Muusikakeskkoolis kui ka Georg Otsa muusikakoolis. Tema lauluõpetajad on olnud teiste seas Jaak Joala ja Kare Kauks. Toome on lapsena laulnud ka Tallinna Poistekooris. Karjäär Laiema avalikkuse ette jõudis Koit Toome 1995. aasta alguses koos Sirli Hiiusega (Sarah), kellega moodustati duo Code One. Mitme aasta vältel lauldi arvukalt peamiselt Mikk Targo ja Kaari Sillamaa kirjutatud laule, millest mitmed on jäänud eesti popmuusika kullafondi ("On küll hilja", "Sellest saab meie suvi", "Vikerkaar", "Nüüd võin taas"). Code One avaldas 2 ülimenukat albumit ja Best Of kogumiku. Mõni aasta pärast sajandivahetust naasis Code One lavale live-bändina, esitades vanu hitte. Live-bändi
Koit Toome Koit Toome (sündinud 3. jaanuaril 1979) on eesti poplaulja ja muusikalinäitleja. Toome on algul klaverit ja hiljem laulmist õppinud nii Tallinna Muusikakeskkoolis kui ka Georg Otsa muusikakoolis. Tema lauluõpetajad on olnud teiste seas Jaak Joala ja Kare Kauks. Toome on lapsena laulnud ka Tallinna Poistekooris. Laiema avalikkuse ette jõudis Koit Toome 1995. aasta alguses koos Sirli Hiiusega (Sarah), kellega moodustati duo Code One. Mitme aasta vältel lauldi arvukalt peamiselt Mikk Targo ja Kaari Sillamaa kirjutatud laule, millest mitmed on jäänud eesti popmuusika kullafondi ("On küll hilja", "Sellest saab meie suvi", "Vikerkaar", "Nüüd võin taas"). Code One avaldas 2 ülimenukat albumit ja Best Of kogumiku. Mõni aasta pärast sajandivahetust naasis Code One lavale live-bändina, esitades vanu hitte
Koit Toome Koit Toome (sündinud 3. jaanuaril 1979) on eesti poplaulja ja muusikalinäitleja.Toome on algul klaverit ja hiljem laulmist õppinud nii Tallinna Muusikakeskkoolis kui Georg Otsa muusikakoolis. Tema lauluõpetajad on olnud teiste seas Jaak Joala ja Kare Kauks. Toome on lapsena laulnud ka Eesti poistekooris. Laiema avalikkuse ette jõudis Koit Toome 1995. aasta alguses koos Sirli Hiiusega (Sarah), kellega moodustati duo Code One. Mitme aasta vältel lauldi arvukalt peamiselt Mikk Targo ja Kaari Sillamaa kirjutatud laule, millest mitmed on jäänud eesti popmuusika kullafondi ("On küll hilja", "Sellest saab meie suvi", "Vikerkaar", "Nüüd võin taas"). Code One avaldas 2 ülimenukat albumit ja Best Of kogumiku. Mõni aasta pärast sajandivahetust naases Code One lavale live-bändina, esitades vanu hitte
Koit Toome Koit Toome on sündinud 3. jaanuaril 1979. a. ( praegu on ta 31 aastane) Eestis. Koit on üks tuntuim noor eesti poplaulja ja muusikalinäitleja. Koit on enda sõnul enamasti lõbus ja heatujuline noor mees. Muidu on Koit üldiselt tagasihoidlik, aga see olevat neil juba perekonna viga, sest ka isa ja vend on suhteliselt tasased. Pigem veedab Koit aega maal, teeb sauna, käib merel ja hulgub koos sõpradega metsas kui presenteerib ennast mõnel seltskonnaüritusel, klubid ei ole tema jaoks ütleb Koit, ta saab piisavalt tähelepanu laval esinedes. Nähes nüüd, kui raske on inimestel ümberringi, mõtleb Koit, kui õnnelik inimene ta tegelikult on, et saab teha just seda tööd, mis on tema kutsumus - "Ma teen seda, mida ma armastan, elukutse ja töö on minu hobi, ma ei ärka üles väsinult ja kurjana, et pean minema
Olav Ehala 8 Minu kokkupuude nende interpreetide muusikaga 9 Lisad 10 Kasutatud materjal 11 3 Maarja-Liis Ilus Maarja-Liis Ilus (artistinimi Maarja; sündis 24. detsembril 1980 Tallinnas) on eesti laulja.Maarja-Liis Ilus on õppinud Tallinna 21. Keskkoolis, Tallinna Laste Muusikakoolis ja Õigusinstituudis. Täiendas end 2007. aastal USA Berklee Kolledzis laulu erialal. Muusikaõpetajast ema Merle Ambre oli nooruses samuti võrdlemisi menukas laulja. Karjäär Maarja sai tuntuks varajases nooruses, olles ETV laululaps ja võites mitmeid konkursse. Ta on esindanud Eestit Eurovisioonil ja välja andnud 6 albumit. Esimene eesikeelne diskoalbum
Peanahaarmide varjamiseks lasi Jackson teha kosmeetilist ravi ja varsti pärast seda tehti talle kolmas ninalõikus. Täielikult aga Jacksoni peanahk ei paranenud. Pepsi jõudis Jacksoniga kohtuvälisele kokkuleppele ja Jackson annetas kahjutasuks saadud poolteist miljonit dollarit Brotmani meditsiinikeskusele Culver Citys, mis kannab nüüd tema annetuse auks nime Michael Jackson Burn Center.Dusenberry kirjutas hiljem sellest juhtumist oma memuaaris "Then We Set His Hair on Fire: Insights and Accidents from a Hall of Fame Career in Advertising" (2005). 1984. aastal sai Jackson kaheksa Grammy auhinda 1983. aasta saavutuste eest. Erinevalt tema järgmistest albumitest ei olnud "Thrilleril" ametlikku kontsertturneed, ent 1984. aasta kontsertturneel Victory Tour esitas ansambel The Jacksons rohkem kui kahele miljonile ameeriklasele albumitelt "Thriller", "Destiny", "Triumph" ja "Off the Wall" pärit lugusid ning Michael Jacksoni uut soolomaterjali
virtuoosid esinesid tema salongides. 19 sajandil levis niisugune seltskonnaelu vorm teistessegi maadesse ja laiematesse jõukama kodanluse kihtidesse. Palgatud kunstniku asemel esines siis tavaliselt majaproua või tütar, enamasti kergemate klaveripaladega, vahel lauluga klaveri saatel. Seoses sellega tekkis eriline, eelistatavalt sentimentaalne või illustratiivne klaveriliteratuur. Ajapikku sai kombeks, et ka keskklassi peretütred pidid peale näputöö oskama klaverit mängida, nii hästi või halvasti, kui see neil välja kukkus. 19 sajandi lõpupoole hakati salongimuusikat üha enam mängima kohvikutes ja restoranides. Tagasihoidlikumad lokaalid piirdusid duo (klaver, viiul), või trioga (viiul, klaver, tšello), jõukam ad p erem eh ed palkasid v äikese salongiorkestri. Repertuaar koosnes esialgu enamasti klassikaliste palade ja ooperimuusika töötlustest. Peagi tekkis ka spetsiaalne salongirepertuaar, mida trükiti tohutul hulgal.
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
("Kodumaa"), millele tegi 1837-45 rohkesti kaastööd Kreutzwald). Kõrgemad seisused olid haridusele avatud ja hakkasid huvi tundma põlisrahva väärtuste vastu, suutmata nende arenguteed objektiivselt määrata (maarahva mõningane harimine ja võimalik saksastamine). Rohkem haridust saanud eestlased võtsid üle hariduskeele (gümnaasiumides ja ülikoolides õpetati saksa keeles) ja salgasid maha oma rahvuse. See tendents jätkus terve 19. sajandi vältel, nii et uurijad on esitanud väiteid, nagu oleks neid, kes julgesid nimetada ennast Eesti haritlaseks, olnud hulka vähem kui neid, kes sulandusid kõrgemasse literaadi seisusesse või uude ametisse, kus suheldi saksa keeles. Maailma mõjud ulatusid siiski ka Eestisse, sest samasugune ärkamise, identiteediotsimise aeg toimus paljudes maades. Toogem siinkohal näiteks oma mõõtudelt vägev Prantsusmaa, kus ühine kirjakeel ja rahvuslikud väärtused tekkisid peaaegu samal ajal: 19. sajandi jooksul.
päevadel vahel rahagi laenas). KAUGVERIST KUI INIMESEST, sõbrast ja seltskonnainimesest kõnelevad kõik, kellega ma olen vestelnud, eranditult head. Alati sõbralik, abivalmis, leebe, härrasmehelik, vaimukas, meeldiv kaaslane ka kõige pöörasemate pidude ajal. "Kaugverile oli omane mingi põlvkondlik solidaarsuse ja autunne, mida olen endast vanemate meest käest õppinud," meenutab Teet Kallas. "Ja kuradi hea sõber oli. Alati, kui mingit abi või kiiret laenu vaja, oli Raim kohal. Mingid jamad olid ju kogu aeg. Vahepeal oli mul miilitsaga või kainestusmajaga pidevalt sekeldusi ja eks seda juhtus Raimilgi. Miilits lausa passis meid KuKu ees, sest meie käest andis ju trahvi võtta." Teet Kallase sõnul oli Kaugver harmooniline inimene. Seda harmooniat iseloomustas samavõrd suur
Otsiti kokku Kreeka kuulsaimad kangelased. Odüsseus on üks neist. Ta ei tahtnud sõtta minna ning seetõttu mängis hullu. Ta külvas põllul soola, vastas küsimustele jaburalt. Sõjamehed panid tema poja adra ette, et kui ta hull on, siis sõidab pojast adraga üle. Kuid Odüsseus ei riskinud poja eluga. Achilleus oli teine kangelane, kes oli saatuse fenomeni ohver. Ema oli hirmul ja proovis poega säästa, pannes pojale selga tüdrukute riided ja viies ta tüdrukute juurde mängima. Tüdrukute seas laoti relvad lauale ja linnas lavastati vallutamist. Kõik tüdrukud tormasid kiljudes minema, ainult Achilleus haaras relva. Nii saadi ka tema kätte. 4 Oli vaja Trooja alla purjetada, kuid tuult polnud, sest sõitu oodates tappis Agamemnon Artemise lemmikhirve, mille peale Artemis pahaseks sai. Tuul tuleb tingimusel, et toodaks ohver.
27. Kahjurõõm on kadeda hinge toit. 28. Vaikijast võib arvata kõike. 29. Naeratava näo taga võib varitseda kiskja hing. 30. Enesekriitika on kriitika kõrgemaks vormiks. 31. Kes tööd kardab, see pelgab ka end laisaks inimeseks nimetada. 32. Kahtlustav inimene loeb hea jutu tagantki halva mõtte välja. 33. Aususe demonstreerimine viitab selle defitsiidile... 34. Kavalus kasvatab kaitsekihte, naiivsus on kilbita. 35. Inimene erineb ahvist sellegi poolest, et ta on õppinud end varjama riiete ja jutuga. 36. Ehetel ripub edevus juba ürgajast peale. 37. Võidu nimel on egoistki valmis kummarduma. 38. Teiste inimeste juures mõõdame kõige täpsemini ikka omaenese kalduvusi. 39. Viisakus on leppiva loomuga. 40. Jõhkrusega saab piinata kaaslasi, südametunnistusega aga iseennast. 41. Paindlik iseloom võib mõnikord osutuda iseloomutuseks! 42. Ülim vaprus on pealtnägijateta teha seda, mida ülejäänud võtavad ette vaid teiste silme all! 43
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
minna lasta. «Härra,» ütles Gisquette elavalt ja tormakalt, nagu oleks veepais avatud või naine äkki midagi otsustanud, «teie tunnete ju sõdurit, kellel müsteeriumis tuleb jumalaema osa mängida?» «Teie mõtlete Jupiteri osa?» küsis nimetu. «Ah muidugi,» vastas Lienarde, «on tema aga loll! Teie tunnete muidugi Jupiteri?» «Michel Giborne'i?» küsis tundmatu. «Jah muidugi!» «Tal on tore habe!» ütles Lienarde. «Kas see on ilus, mis nad nüüd mängima hakkavad?» päris Gisquette aralt. «Väga ilus, preili,» vastas tundmatu kõhklematult. «Mis nad siis mängivad?» küsis Lienarde. ««Neitsi Maria tarka kohtuotsust», üht moraliteed, armuline preili.» «Ah, see on midagi muud!» arvas Lienarde. Järgnes lühike vaikus. Tundmatu katkestas selle: «See on täiesti uus moralitee, mida varem pole etendatud.» 22 «See on siis teine,» ütles Gisquette, «mitte see, mida paari aasta eest legaadi sissesõidu puhul ette kanti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
