Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli kootada põhiseadus. Selleks astus 23.apr. 1919 kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud ASUTAV KOGU. See võttis vastu 15 juunil 1920 Eesti vabariigi esimese põhiseaduse. Põhiseaduse kohaselt oli kõrgeimaks võimu kandjaks rahvas. Seadusandlikku võimu toetas riigikogu 100-liikmeline ühekojaline parlament. Täidesaatvat võimu aga Vabariigi valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes lisaks peaministri kohustele täitis ka mõningaid riigipeale kuuluvaid esindusülesandeid. Laialdase demokraatia tingimustes kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem. Sellesse kuulusid agraarerakonnad, liberaalsed erakonnad, sotsialistlikud erakonnad ning vähemusrahvuste erakonnad. Majanduselu-Kuna enne iseseisvumist oli Eesti majandus allutatud Venemaa huvidele, siis vajas senine majandussüsteem põhjalikke ümberkorraldusi. Esimeseks sammuks sai radikaalne maareform,
Õigusliku aluse rajamiseks eesti riigile tuli kootada põhiseadus. Selleks astus 23.apr. 1919 kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud asutav kogu. See võttis vastu 15 juunil 1920 Eesti vabariigi esimese põhiseaduse. Põhiseaduse kohaselt oli kõrgeimaks võimu kandjaks rahvas. Seadusandlikku võimu toetas riigikogu 100-liikmeline ühekojaline parlament. Täidesaatvat võimu aga Vabariigi valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes lisaks peaministri kohustele täitis ka mõningaid riigipeale kuuluvaid esindusülesandeid.Laialdase demokraatia tingimustes kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem. Sellesse kuulusid agraarerakonnad, liberaalsed erakonnad, sotsialistlikud erakonnad ning vähemusrahvuste erakonnad. Majanduselu-Kuna enne iseseisvumist oli eesti majandus allutatud Venemaa huvidele, siis vajas senine majandussüsteem põhjalikke ümberkorraldusi. Esimeseks sammuks sai radikaalne
Ilma truuduseta ei saa olla ei perekonda, ei mingit ühingut, ühiskonda ega riiki, isegi mitte röövjõuku. Niipea kui kakski kokku heidavad, et ühiselt midagi toimetada, on esimeseks eelduseks, et nad teatud määralgi teineteist usaldavad et nad oma lubadustele ja kohustele truud on, muidu pole vähimgi koostöö, kooselu võimalik. Armukadedust leebes vormis peetakse kindluse märgiks ja selle puudumist tõlgendatakse kui hoolimatust. Ometi on armukadedus paljudes suhetes ületanud mõistlikkuse piirid ning suhte kindluse süvendamise asemel hakkab see tasapisi suhet hävitama.Sellisel juhul on tegemist haiglase armukadedusega. Haiglaslik armukadedus võib avalduda mitmeti. Näiteks põhjendamatute armukadedusstseenide korraldamises partnerile
Majanduses olid viimased Teisele maailmasõjale eelnenud aastad kõige edukamad. Elatustaseme poolest jäi Eesti veel maha lääneriikidest, kuid oli võrreldav Ungari, Poola, Lätiga. II Riigi valitsemine, sisepoliitika. 1920 – I põhiseadus, mille järgi kõrgeimaks võimuks oli rahvas. 1920 – I Riigikogu – 100- liikmeline. Täidesaatev võim – Vabariigi Valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem,kes lisaks peaministri kohustele täitis ka riigipeale kuuluvaid ülesandeid. Ülimalt demokraatlik põhiseadus ei hakanud täies ulatuses tööle: oli oht, et seadusandlik võim hakkab domineerima täidesaatva võimu üle, sest tasakaalustavat jõudu riigipea näol ei olnud. Kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem. Agraarerakonnad (Põllumeestekogud, Asunike koondis), liberaalsed erakonnad ( Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Tööerakond) ,
Majanduses olid viimased Teisele maailmasõjale eelnenud aastad kõige edukamad. Elatustaseme poolest jäi Eesti veel maha lääneriikidest, kuid oli võrreldav Ungari, Poola, Lätiga. II Riigi valitsemine, sisepoliitika. 1920 I põhiseadus, mille järgi kõrgeimaks võimuks oli rahvas. 1920 I Riigikogu 100- liikmeline. Täidesaatev võim Vabariigi Valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem,kes lisaks peaministri kohustele täitis ka riigipeale kuuluvaid ülesandeid. Ülimalt demokraatlik põhiseadus ei hakanud täies ulatuses tööle: oli oht, et seadusandlik võim hakkab domineerima täidesaatva võimu üle, sest tasakaalustavat jõudu riigipea näol ei olnud. Kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem. Agraarerakonnad (Põllumeestekogud, Asunike koondis), liberaalsed erakonnad ( Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Tööerakond) ,
südametunnistuse-, usu- ja sõnavabaduse jne. Kõrgemaks võimukandjaks sai rahvas, kes viis võimu ellu valimiste, rahvahääletuste ja rahvaalgatuste kaudu. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu (100 liiget, ühekojaline), täidesaatvat võimu Vabariigi Valitsus. Valitsuse nim. ametisse Riigikogu, valitsus vastutas Riigikogu ees ning juhul kui Riigikogu avaldas valitsusele umbusaldust, tuli viimastel ametist lahkuda. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes lisaks peaministri kohustele täitis ka mõningaid riigipeale kuuluvaid esindusülesandeid. Esimene põhiseadus toimis edukalt kuni 1930 a algul vallandunud ränga kriisini. Laialdase demokraatia tingimustes kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem: agraarerakonnad, liberaalsed erakonnad, sotsialistlikud erakonnad, vähemusrahvaste erakonnad. Erakondade paljusus tõi kaasa parlamendi killustatuse, seetõttu ei suutnud valimistel võitnud parteid moodustada üksinda valitsust, vaid pidid tingimata leidma
Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov, rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus, ka Asutav kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament - Riigikogu -- ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustele ka riigipea (presidendi) esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud. Neil aastail osalesid Eesti poliitika kujundamisel paljud erakonnad. Enamasti oli Rijgikogus esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad (sh saksa ja vene vähemusrahvuste) parteid. Erakondade paljususe tõttu ei suutnud siikski neist moodustada üheparteilist valitsust ning Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. Mida rohkem oli valitsuses erinemid parteisid, seda suuremad olid koalitsioonisisesed vastuolud
Pangad hakkavad tegelema lisaks vekslite hoiustamisele, hakkavad ka kasutusele võtma muid väärtpabereid. Maj.arenedes vajatakse üha enam raha, seda vajavad ettevõtjad ja tarbijad. Ettevõtted hakkavad kasutama sellist laenu võtmist, mida vahendatakse väärtpaberitega millest kõige olulisemaks kujuneb aktsia ja võlakiri. Aktsia on seotud omavahenditega, omanike panus ettevõtlusesse, st tegemist oma vahenditega finantseerimine. Vastavalt väärtpaberiga seotud õigustele ja kohustele võib nad jaotada nelja suuremasse rühma: Aktsiad Fiktseeritud tulususega väärtpaberid- võlakirjad Erinevate investeerimisfondide osakud Tuletisväärtpaberid kõige viimased mis tulid turule ja kõige keerulisemad (swarpid?) AKTSIAD- aktsia kujutab endast mõttelist osa fima aktsiakapitalist ja aktsia omamine annab omanikule kaasomandiõiguse ning õiguse osaleda firma juhtimises. Tähtajatud väärtpberid, st.neid ei tule AS-il kunagi tagasi osta v.a
Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli kootada põhiseadus. Selleks astus 23.apr. 1919 kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud ASUTAV KOGU. See võttis vastu 15. juunil 1920. Eesti vabariigi esimese põhiseaduse. Põhiseaduse kohaselt oli kõrgeimaks võimu kandjaks rahvas. Seadusandlikku võimu toetas riigikogu 100-liikmeline ühekojaline parlament. Täidesaatvat võimu aga Vabariigi valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes lisaks peaministri kohustele täitis ka mõningaid riigipeale kuuluvaid esindusülesandeid. Laialdase demokraatia tingimustes kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem. Sellesse kuulusid agraarerakonnad, liberaalsed erakonnad, sotsialistlikud erakonnad ning vähemusrahvuste erakonnad. Majanduselu-Kuna enne iseseisvumist oli Eesti majandus allutatud Venemaa huvidele, siis vajas senine majandussüsteem põhjalikke ümberkorraldusi
Põhiline oli see, et Riik tuli üles ehitada! Põhiseaduse koostamine ja vastu võtmine 23.aprill 1919 (Asutav Kogu). Sisepoliitika - vaikiv ajastu hakkas 1934. aastal. Kõigil oli õigus saada valituks, erakondi oli palju, ei suudetud luua püsivaid koalitsioone, riigi institutsioonid ehitati siiski ülesse. 1. kojaline parlament - Riigikogu. Täidesaatev võim - Vabariigi Valitsus, Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes lisaks peaministri kohustele täitis ka esindusülesandeid. Välispoliitika - Eesti tunnustamine de jure. 1918. lõpus lõppes teine maailmasõda, Eesti astus Rahvaste Liidu liikmeks. 1919. sõlmiti Versaille'i rahuleping - Eesti delegatsioon oli seal kohal. Peamine ülesanne oli riigi julgeoleku kindlustamine - kaks võimalikku ohuallikat: Saksamaa ja Venemaa. Üritati julgeolekuriskide maandamiseks normaliseerida suhteid võimalike vastastega. Otsiti sõpru demokraatlike suurriikide seast - eelkõige loodeti
korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus, ühinemise, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus jne. · Kõrgeimaks võimukandjaks rahvas,kes viis oma võimu ellu valimiste, rahvahääletuste ja rahvaalgatuste kaudu. · Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu (100-liikmeline), täidesaatvat võimu aga Vabariigi Valitsus · Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes lisaks peaministri kohustele täitis ka mõningaid riigipeale kuuluvaid esindusülesandeid (riigivisiidid jne) · Põhiseadus ei hakanud tegelikkuses täies ulatuses tööle. · Riigipea puudumine. · Demokraatia tingimustes kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem. Sellesse kuulusid agraarerakonnad, liberaalsed erakonnad, sotsialistlikud erakonnad ning vähemusrahvaste erakonnad. · Koalitsioonivalitsustes osales tavaliselt neli-viis erakonda, mis kõik tegid valitsuse
ratsionaalsus, töökus, tarkus jms) voorused. Vooruseeetika kohaselt pole võimalik vastata küsimusele 'Mida on õige teha?', vaid tuleb öelda 'Tee seda, mida teeb vooruslik inimene!'. Ent puudub üldine kriteerium, mille alusel inimesi vooruslikeks nimetada. Kohustuseetika järgi on positiivne käitumine see, mis lähtub ainuüksi kohuse motiivist (inimene talitab vastavalt oma kohustele). Kohustuseetika tuntuima teooria on loonud Immanuel Kant, kes ütles, et moraalne väärtus ei tulene teo tulemusest, vaid motiivist. Näiteks inimene võib osutada kellelegi abi omakasupüüdlikult kui ka vastupidi ja isegi kui mõlema motiivi puhul on tulemus analoogne, leiaks Kanti eetika silmis heakskiidu mõistagi inimene, kes sooritas teo omakasupüüdmatult. 11. PILET STOIKUD JA NENDE ELUKÄSITLUS F. BACONI EMPIRISM JA IIDOLITE ÕPETUS
annaabi.ee 
