pärandusega saadud vara; isiklikud tarbeesemed. Abikaasadel on võrdne õigus ühisvara vallata, kasutada ja käsutada. Ühisvara võidakse jagada abielu ajal või pärast lahutust. Jagatakse võrdselt pooleks. On ka tingim naine jne). Laste huvidest lähtuda. Samuti mille arvelt ühisvara on tekkinud. 23.ülalpidamiskohustus perekonnas Abikaasad on kohustatud teineteist ülal pidama. Ülalpidamiskohustust saab nõuda, kui kohustatu Kui abielu lahutatakse, siis ülalpidamiskohustus langeb ära. 24.abielu lõppemise alused ja lahutamine Abielu lõppemine 1)surmaga 2)lahutusega Lahutada saab: 1)perekonnaseisuasutuses (mitte kiiremini kui 1 kuu ja mitte kauem kui 3 kuud. Mõlemad peava 2)kohtus a. kui varalised vaidlused b. üks pool pole nõus lahutama c. lastesse puutuvad vaidlused d. ülalpidamise nõudega seoses (elatusraha lastele või teineteise suhtes) 25
PKS § 105 (3) Mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Asenduskohustus (PKS § 106) 55 Tekkimine: Kõigi ülalpidamiskohustuste puhul Kui eelmisel järjekohal kohustatu on ära langenud: Ülalpidamiskohustusest vabanenud/vabastatud (PKS § 102) Temalt ei ole võimalik või on ülemäära raske ülalpidamist saada Abikaasa/lahutatud abikaasa/lapse teine vanem/elukaaslane kahjustaks enda tavapärast ülalpidamist Tagajärg: Järgmise järjekoha kohustatu täidab eelmise kohustust Järgmise järjekoha kohustatule läheb ülalpeetava nõudeõigus täidetud ulatuses üle PKS § 78. Ülalpidamisleping
süüteokatsetele kihutamine kui kaasaaiatamine. Neil juhtudel on tegemist osavõtuga süüteokatsele. Samas, kui näiteks vargust ettevalmistanud isik ei ole jõudnud kaasaaitaja tegevus nn osavõtukatseks, mis ei ole karistatav. 8.4. Katse tegevusetusdelikti korral Tegevusetusdelikti puhul näeb KarS § 25 lg 5 katse algusena hetke, mil isik jätab tegemata teo, mis on vajalik süüteokoosseisu kuuluva tagajärje ärahoidmiseks. Kui ärahoidmiseks kohustatu on olukorras, kus ärahoidmiskohustus on tekkinud, on KarS-is asetatud tegevusetusdelikti katse algus ajahetkel, mis isik hoidus teostamast viimast mitmest ühesguse eduvõimaluse päästmistegevusest. 8.5. Katse õigusvastasus Peale süüteokatse koosseisule vastavuse kindlakstegemist tuleb järgmise tasandina kontrollida, kas ei esine õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Süüteokatse õigusvastasuse tuvastamisel on
kohustused võivad olla ka puht isiklikud ehk autonoomsed. 2 1) Inimese enda poolt võetud vabatahtlikust kohustusest toimida oma isiklike tõekspidamiste, soovide kohaselt just nii, s.t. see on üksikisiku vaba tahte akt ehk autonoomne kohustus. 2) Üks inimene annab teisele inimesele kohustuse või veenab teist tungivalt käituma üksnes teatud viisil, mida kohustatu loebki enda kohta kehtivaks ja täidabki ettekirjutise. See on autonoomne imperatiivne kohustus; tegamist on isiklike suhetega kahe või enama subjekti vahel, milles lõpliku otsuse, kas täita või mitte, teeb ikkagi käsu saaja. 3) Ainuisikuline või kollegiaalne objekt, kes on autoriteedina tunnustatud paljude inimeste poolt, loob kindlal viisil ja vormis nende jaoks üldise kohustuse (imperatiivsed
Oli võimalik toime pandud, aga ta ei teinud seda, siis 1. Ehtsad tegevusdeliktid: tegevus kui selline on kirjeldatud selles koosseisus. Nt. abita jätmine. 2. Mitteehtsad tegevusdeliktid: süüteokoosseis ei kirjelda tegevusetust, vaid tegu kui sellist, kui isikul on võimalus tagajärge ära hoida ja ta on selleks kohustatud. Tegu teab olme niisugune, mille ärahoidmiseks on isik kohustatu. Ka tegemist peab olema materiaalse ehk tagajärjedeliktida. Delikti liigid: 1. Kahjustusdelikt: 2. Ohudelikt: loob ohu ilma, et reaalne kahju tekiks. 1. Konkreetne ohudelikt: tekib ohuolukord (nt ähvardamine). Peab olema tõsiselt võetav. 2. Abstraktsed ohudelikt: tegu on kriminaliseeritud, kuid ei pea tegelik ohuolukord tekkima ja seda ei ole vaja tõendada. Delikti liigid: 1
26 Samuti tekib küsimus olukorras, kus oli pandiga tagatud nõue võiks väita, et kui võlgnik poleks kohe maksnud, siis oleks võlausaldaja saanud oma pandi täies mahus realiseerida. Seega oleks ta niikuinii täies mahus saanud oma nõude rahuldatud ja teised võlausaldajad pole selle võrra kahjustunud, et tema nõue täideti. Siiski, ka pandipidaja on kohustatu osalema pankrotimenetluse kulutuste hüvitamises. Seega peaks pandipidaja vastu saama tagasivõitmise nõude esitamine olema lubatud vaid selles ulatuses, mis pandipidaja oleks kaotanud. Tagatise andmise tagasivõitmine (PankrS 114). Pandipidaja saab eelise.. ka see võib olla teisi võlausaldajaid kahjustav. Tagasivõidetav, kui: * ajutine haldur juba määratud
tegemine. Lepingu sõlmimise viisid Lepinguvabadus sõlmimis-, sisu- ja vormivabadus Lepinguvabadus väljendub kolme liiki vabaduses - sõlmimise, sisu- ja vormivabadus. Ükski neist ei ole absoluutne vabadus. Sõlmimisvabadus tähendab, et isik otsustab, kas ta üldse lepingu sõlmib. Teatud juhtudel, kui seaduses on nii ette nähtud, on see piiratud lepingu sõlmimise sunniga, kus üks või teine pool on kohustatu lepingu sõlmima. Nt ühistranspordiga seoses (bussijuht, taksojuht) ei saa öelda, et mingil x põhjusel bussijuht lihtsalt ei taha reisijat peale võtta. Teisalt, autojuht on sunnitud sõlmima liikluskindlustuslepingu. Sisuvabaduse põhimõtte järgi võib lepingus kokku leppida ka teisiti, kui tuleneb seadusest (dispositiivsuse põhimõte). Imperatiivsete normide puhul ei tohi seadusest erinevalt kokku leppida. Sisuvabaduse
b) Lepingu alusel üleantu väljaandmine –VÕS § 189 lg 1 kumbki lepingupool võib nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Lepingupooled jäävad üleantud asjade omanikuks ka lepingust taganemise korral, kuid on võlaõiguslikult kohustatud asja teisele lepingupoolele välja andma. Kui lepingu lõpetamisel tuleb tagastada rahasumma, peab tagastamiseks kohustatu tasuma tagastavalt rahalt intressi (VÕS § 94) alates raha saamisest (VÕS § 189 lg 1). c) Viljade ja muu kasu väljaandmine – vastavalt §189 lg 1 peavad pooled lepingulise taganemisõiguse kasutamisel välja andma ka viljad ja muu kasu, mis nad lepingu täitmisest on saanud. Väöja tuleb anda ka vili või muu kasu, mida pool üleantud asjast sai (nt koristatud vili, teenitud üür või rent). TsÜS § 62
Kohustus teatud viisil käituda võib tuleneda: NB! 1) inimese enda poolt võetud vabatahtlikust See kohustusest toimida oma isiklike tõekspidamiste, soovide kohaselt just nii - st see on üksikisiku vaba tahte akt ehk ei autonoomne kohustus; 2) üks inimene annab teisele inimesele kohustuse ole veel või veenab teist tungivalt käituma üksnes teatud viisil, mida kohustatu (teine inimene) loebki enda kohta sotsiaalse normi tasand, kehtivaks ja täidabki ettekirjutuse - see on autonoomne imperatiivne kohustus (kohustuse allikas ei ole st sotsiaalsed enam täitja ise, vaid teine subjekt; tegemist on isikliku vahekorra (suhtega) kahe või enama subjekti vahel - normid! käsu või keelu andja ning selle täitjaga, milles lõpliku otsuse kas täita või mitte teeb ikkagi käsu saaja);
annaabi.ee 
