FÜÜSIKA 1. Millised energiatarviteid nimetatakse on kohtkindlateks? Milliseid teisaldatavateks? Too molema liigi kohta 2-3 naidet. Kohtkindlad on paigal seisvad elektritarvikud nt laelamp, elektripliit, pesumasin. Teisaldavad on need mida saab liigutada juhet lahti ühendades nt raadio, tolmuimeja, kohvimasin. 2. Millise pingega vahelduvvoolu kasutatakse Eestis (ja ka Euroopa Liidus)? Mitu klemmi peab vahemalt olema tavalises pistikupesas? Mitme klemmiga pistikupesa on soovitav kasutada? Mismoodi on need klemmid uhendatud elektrijaamas asuva elektrigeneraatoriga?
Elektrivõrk kodus Elekter on kodus nii endastmõistetav ja igapäevaselt vajalik, et sageli ei mõelda sellega kaasnevatele ohtudele. Ohu alahindamise, teadmatuse, ettevaatamatuse või hooletuse tõttu võib elekter põhjustada raskeid õnnetusi: tulekahju, vigastusi, surma. Kodus olev elektrivõrk on ühendatud üldise elektrijaotusvõrguga. Paljud kodus kasutatavad elektritarvitid on need siis kohtkindlad, teisaldatavad või käeshoitavad , ühendatakse koduelektrivõrku painduvate ühendusjuhtmete ja pistikühenduste abil. Kui seinapistikupesi on vähe või tarvitite ühendusjuhtmed lühikesed, kasutatakse sageli teisaldatavaid pikendusjuhtmeid. Õnnetuste vältimiseks vajavad nii elektritarviti kui ka pistikutega juhtmed teadlikku kasutamist ja hooldamist. Elektrijaotusvõrk Kodus olev elektrivõrk on ühendatud üldise elektrijaotusvõrguga
FÜÜSIKA ISESEISEV TÖÖ 1. Millistest osadest koosneb elektrijaotusvõrk? Elektrijaotusvõrk koosneb kahest elektritarvitist - kohtkindlatest ja teisaldatavatest. 1. Too 3 näidet kohtkindlate ja 5 näidet teisaldavate elektritarvitite kohta. Kohtkindlad elektritarvikud on näiteks laevavalgusti, elektripliit, pesumasin, mikrolaineahi, külmkapp ja elektriboiler. Teisaldatatavad elektritarvikud on näiteks tolmuimeja, lauavalgusti, raadio, õmblusmasin ja kohvimasin. 1. Kuidas ühendatakse elektritarvitid elektrijaotusvõrku? Kõik kohtkindlad elektriseadmed ja pistikupesadega ühendatud teisaldatavad elektritarvitid on elektrijaotusvõrku ühendatud rööbiti. 1. Mille poolest on eriline auto elektrisüsteem?
1. Kodus olevad elektritarvitid on kohtkindlad (nt laelamp, pliit), mis asuvad samas kohas ning nende ümberpaigutamine nõuab juhtmete lahtiühendamist ja teisaldatavad (nt tolmuimeja, kohvimasin), mida saab ühendusjuhtme otsas oleva pistiku abil ühendada suvalise pistikupesa ehk seinakontaktiga. 2. Pistikupesas on vähemalt kaks klemmi. Kumbki klemm on elektrijaotusvõrgu kaudu ühendatud vooluallika eri poolustega. Iga vooluallika ehk generaatori üks poolus on elektrijaamas ühendatud Maaga. 3. Kui voolutugevus ületab selle väärtuse, võivad juhtmed kuumeneda nii kõrge temperatuurini, et neid kattev isolatsioonikiht sütib. Järsk voolutugevuse kasv võib olla tingitud lühise tekkest. 4. Lühiseks nimetatakse vooluringi mingi osa otste ühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. Lühise korral on vooluallikaga ühendatud juhtide kogutakistus võrdne ainult ühendusjuhtme...
ühikuks on 1W. Elektrivoolu võimsust mõõdetakse kaudselt voltmeetri ja ampermeetriga või otseselt vattmeetriga. Voolu võimsus elektriseadmes on võrdne seadme nimivõimsusega ainult sel juhul, kui pinge seadme klemmidel on võrdne nimipingega. Elektrisoojendusriistades muundub elektrivälja energia juhi siseenergiaks. Elektrisoojendusriistade kütteelemendid valmistatakse suure eritakistusega ainest, millel on kõrge sulamistemperatuur. Korteri elektrivõrgus on vahelduvvool. Kõik kohtkindlad elektriseadmed ja pistikupesad on elektrivõrgus ühendatud rööbiti. Pinge kohtkindlate elektriseadmete ja pistikupesa klemmidel on 220V. Elektrivõrgu nulljuhe on maandatud. Pinge nulljuhtme ja maa vahel puudub. Elektrivõrgu faasijuhe ei ole maandatud. Pinge faasijuhtme ja maa vahel on 220V. Faasijuhtme ja nulljuhtme määramiseks kasutatakse pingeindikaatorit. Lühiseks nimetatakse vooluringi osa otste ühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega
korrutisega. Valem: Q=I²Rt ; Q-soojushulk 1J; I-voolutugevus 1A; R-takistus 1oom; t-aeg 1sekund 8. Elektrisoojendusseadmeks nim. selliseid seadmeid, mis töötavad elektrivoolu soojuslikul toimel. El.sooj.seadme põhiosaks on kütteelement, milles elektrivälja energia muundub juhi siseenergiaks. Kütteelement valmistatakse suure eritakistusega ainest, millel on kõrge sulamistemperatuur. 9. Korteri elektrivõrgus on vahelduv vool. Kõik kohtkindlad elektriseadmed ja pistikupesad on elektrivõrgus ühendatud rööbiti. El.võrgu nulljuhe on maandatud. Pinge nulljuhtme ja maa vahel puudub. El.võrgu faasijuhe ei ole maandatud. Pinge faasijuhtme ja maa vahel on 220V. Faasijuhtme ja nulljuhtme määramiseks kasutatakse pingeindikaatorit. 10. Lühis on vooluringi osa otste ühendamine juhiga, mille takistus selle osa tavalise takistusega võrreldes on väga väike. Tagajärg: voolutugevuse suurenemine. 11
algavad rähmaliinid, mis viivad elektrivoolu pistikupesadeni ja elektritarvititeni (valgustiteni, kodumasinateni, elektripliidini jms.). Kui on vaja teha elektritöid, siis saab kodus voolu välja lülitada pealüliti, peakaitsmete, vastava rühmaliini kaitsme või kaitselülitiga. Elektrikilbis peavad lülitid ja kaitsmed olema tähistatud vastavate pealdistega, näiteks: pealüliti, tubade valgustus, elektripliit, garaazh jne. Paljud kodus kasutatavad elektritarvitid on need siis kohtkindlad, (näiteks elektripliit, külmkapp, boiler), teisaldatavad (tolmuimeja, köögimasinad, õmblusmasin) või käeshoitavad (föön, pardel, käsitööriistad), ühendatakse koduelektrivõrku painduvate ühendusjuhtmete ja pistikühenduste abil. Kui seinapistikupesi on vähe või tarvitite ühendusjuhtmed lühikesed, kasutatakse sageli teisaldatavaid pikendusjuhtmeid. Õnnetuste vältimiseks vajavad nii elektritarviti kui ka pistikutega juhtmed teadlikku kasutamist ja hooldamist.
tähendab seda, et elektrivoolu võimsus lambi töötamise ajal on 1200W ainult sel juhul, kui pinge lambi hõõgniidi otstel on 230V) elektrivoolu töö füüsikaline suurus, mis on arvuliselt võrdne juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega, A=U*I*t, A=I*2R*t, A=U2R*t, mõõdetakse kaudsel meetodil voltmeetriga, ampermeetriga ja kellaga,elektrivälja energia muundub teiseks energia liigiks, elektrivõrk - elektrivõrgus vahelduvvool, kohtkindlad elektriseadmed ja pistikupesad on ühendatud rööbiti, 220V, juhtmed: nulljuhe (maandatud juhe, nulljuhtme ja Maa vahel on pinge 0) ja faasijuhe (maandamata juhe, faasjuhtme ja Maa vahel on pinge 220, kindlaks saab teha pingeindikaatoriga, lühis vooluringi mingi osa otste ühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike, voolutugevus üle lubatud väärtuse:
peavad olema õhukesed, aga piisavalt tugevad peavad olema kerged peavad olema helipidavad vähemalt 40...60dB märgade ruumide puhul peavad olema niiskuskindlad tulepüsivuselt peavad vastama hoone tulepüsivusklassile 1.12.12 Vaheseinad J. Tamm 2 Otstarbe järgi liigitatakse Vaheseinad võivad olla: vaheseinad eluhoonetes: 1) tubade vahelised 1) kohtkindlad vaheseinad 2) teisaldatavad: 2) korterivahelised a) voldikseinad vaheseinad b) lükandseinad 3) abiruumide vahelised vaheseinad Vaheseinad ehitatakse: a) paneelidest (keramsiitbetoonist) b) tükkmaterjalidest tellistest, plaatidest väikeplokkidest c) puit või terassõrestikseintena 1.12.12 Vaheseinad J. Tamm 3 Paneelvaheseinad
See näitaja iseloomustab mootori suurust ja järelikult ka võimsust . Surveaste : näitab , mitu korda vähendab ruumala silindris , kui kolb liigub alumisest surnud seisust ülemisse . Surveaste on üks tähtsamaid mootorit iseloomustavatest . Mootorite liigitus .. Mootor on mehaanilise energia allikaks ja on vajalik autode , traktorite ja liikurmasinate liikumapanemiseks . Kolbsisepõlemismootoreid liigitatakse järgmiste tunnuste alusel : · Otstarbe järgi : veovahendite ja kohtkindlad mootorid · Töötsükli järgi : kahe või neljataktiline mootor . · Töösegu süütamisviisi järgi : elektrilise sundsüütega mootorid ( karbulaator-ja gaasimootorid ) ning kompressioonite · Silindrite arvu järgi : ühe ja mitmesilindrilised ( kahe -,kolme-,nelja-,viie-,kuue jne . silindrilised ) mootorid . · Silindrite paigutuse järgi : üherealised püstsilindritega , üherealised kaldsilindriga , mille silindrite telg ..
Vähemalt 2 vaadet mõõtkavas M1:50 või 1:100. Kõikidel vaatejoonistel esitatakse ristprojektsioonina: o välised nähtavad pinnad ja osad, välisseinad, katused, varikatused, rõdud ja välistrepid jne., o fassaadi- ja maapinna lõikumisjoon, räästajoon, o aknad, uksed, luugid ja restid, o nähtavad postid ja talad, o reklaam või muud välisseinast või katusest väljaulatuvad kohtkindlad seadised; o teljed, telgede sidumine ja gabariitmõõdud, o põhilised kõrgusarvud (maapind, sokkel, ukse-akna kõrgusmärgid, räästas, parapet, hari, korsten); o nähtavate pindade ja ehitiseosade materjalid, viimistlus ning värvitoonid. o vihmavee rennid ja -torud, tuletõrjeredelid, katuseredelid, piirded, käsipuud, käigusillad ja lumetõkked,
Vooluringi moodustavad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti(d). Pinget mõõdetakse voltmeetriga. Ohmi seadus: voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega. Takistust saab mõõta oommetriga. Kõikides jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus sama väärtusega. Pinge iseloomustab elektrivälja võimet teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektriväljas. Meie kodudes on osa valgusteid kohtkindlad (elektripliit, pesumasin) ja teised teisaldatavad (tolmuimeja, valgusti, raadio). Ühendatud elektrivõrku. Püsimagnet kahe poolusega metallist keha, mis tõmbab enda poole teisi esemeid. Põhjapoolus ja lõunapoolus kohad, kus magneti mõju raudesemetele on kõige suurem. Magnetjõud on suunatud lõunapooluselt põhjapoolusele. Magnetväli ümbritseb vooluga juhet ja kõiki liikuvaid elektriliselt laetud osakesi. Magnetvälja jõujooned on magnetvälja graafiline kujutis.
kaugusele, kulub mitu minutit. 61. Hinnata, kui palju väheneb jää sulamistemperatuur uisutaja uisutera all. Vastus lehekülg 16. 0.008 K/100 kPa. Kui suurt rõhku põhjustab uisutaja. Kui pikk on uisutera. Uisu tera läbimõõt 3 mm, uisutaja 70 kg. 62. Põhjendage lähtuvalt molekulaarsel-kineetilisest teooriast tahke aine kuju säilitavust, ja kõvadust. Tahkes aines osakesed on kohtkindlad ja võnguvad oma püsiva tasakaaluasendi ümbruses. Nende vahel mõjuvad tugevad jõud. 63. Põhjendage lähtuvalt molekulaarsel-kineetilisest teooriast vedelike voolavust. Vedelikus paiknevad osakesed veidi hõredamalt kui tahkises. Enamuse ainete sulamisel ruumala suureneb. See tähendab, et aineosakesed eemalduvad üksteisest. Aineosakeste vahede tekkimine võimaldab osakestel asukohta vahetada, teiste osakeste vahelt "läbi pugeda". Ülehüpped! 64
1...100V ja mahtuvusele 0.1..100W/h. Parimad tehnilised näitajad on liitium tionüülkloriid elementidel (Li - SOCl 2 - väike mass, suur mahtuvus jne.). Galvaanielementides sisalduvad kemikaalid on tavaliselt keskkonnaohtlikud. Akud jagatakse mõõtude järgi kantavateks ja kohtkindlates (statsionaarseteks). Kantavad akud on tavaliselt pingega 6 V ja 12 V ning mahtuvusega 10..200 A/h. Kasutatakse autode starterite toiteks, elektritõstukites, elektrikärudes jne. Kohtkindlad akud on tavaliselt pingega 24...220V, mahtuvusega 20A/h...10kA/h. Kasutatakse reeglina reservtoiteallikatena avariivalgustuse toites ja pidevtoite seadmetes. ElVar 3. Toiteallikad.RT.hor.2006 doc Leht: 11 / 26 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets 3.6 Akud
häireid vältiv filter ei toimi; elektrostaatiline liigpinge, mis tekib elektrostaatilise laengu lahendumisel. Elektriseadmete liigpingetaluvusklassid Elektriseadmed jaotatakse liigpingeklassidesse (kategooriatesse) sõltuvalt nendelt nõutavast impulssliigpinge taluvusest. I kategooria liigpingetundlikud seadmed, näiteks mikroelektroonika 1,5kV. II kategooria kohtkindlasse võrku ühendatud tarvitid, näiteks kodumasinad ja käsitööriistad 2,5kV III kategooria kohtkindlad tööstustarvitid, tarbija võrk - 4kV. IV kategooria liitumispunkti seadmed, ka arvestid 6kV. Impulssliigpingetaluvuse kategooriad pingel 400/230V Ajutine liigpinge Madalpingevõrgus võib ajutine liigpinge tekkida võrku toitva trafo kõrgepingepoolel tekkival maaühendusel, TN-võrgu neutraal- või kaitsejuhi katkemisel, IT-võrgu maaühendusel, pingeresonantsi puhul, pingeregulaatori rikke puhul. Ajutine liigpinge ei ületa nimipinget enamasti üle 1,5...2,5 korra
peavad olema kerged peavad olema helipidavad -vähemalt 40...60dB märgade ruumide puhul peavad olema niiskuskindlad tulepüsivuselt peavad vastama hoone tulepüsivusklass 76 Otstarbe järgi liigitatakse vaheseinad eluhoonetes: 1) tubade vahelised vaheseinad 2) korterivahelised vaheseinad 3) abiruumide vahelisedvaheseinad Vaheseinad võivad olla: 1) kohtkindlad 2) teisaldatavad: a) voldikseinad b) lükandseinad Vaheseinad ehitatakse:a) paneelidest (keramsiitbetoonist)b) tükkmaterjalidest vaheseinaplaatidest,tellistest, väikeplokkidestc) puit-või terassõrestikseintena 45. Telliskonstruktsioonis vaheseinad. Tellistest vaheseinad laotakse pool-kivi seintena seina paksusega 120mm (mõnikord ka 1/4-kivi sein b=88(65)mm). Telliseinad hiljem tavaliselt krohvitakse. Koos viimistlus-kihiga on seina m2 kaal 200...230kg. Kõrge
annaabi.ee 
