Sissejuhatus Käesoleva töö läbivaks teemaks on põllumajandusest tingitud nitraatide sattumine pinna- ja põhjavette nitraaditundlikul alal. Kuna nitraaditundlikul alal on enamasti viljakad mullad ja intensiivsem põllumajandustootmine, siis tuleks selle kaitsele suuremat tähelepanu pöörata. Töö on jaotatud neljaks peatükiks (keskkonnaprobleemi tehniline kirjeldus, probleemi õiguslike aspektide analüüs, regulatsioon Eestis ning hinnang regulatsiooni kohasusele) ja käsitleb antud teemat õiguslikest aspektidest lähtuvalt. Töö on koostatud tuginedes avalikult ilmunud internetiallikatele ning kasutatud on üheksat erinevat allikat. Eesmärgiks on tutvuda antud probleemi puudutava seadusandlusega ning analüüsida selle kohasust. 2 1. Keskkonnaprobleemi tehniline kirjeldus 1.1. Ülevaade olukorrast
....................... 4 2. Probleemi õiguslike aspektide analüüs...............................................................5 2.1 Jäätmetekke vältimise nõuded......................................................................5 2.2 Jäätmehooldus............................................................................................... 6 3. Probleemi õiguslik reguleeritus...........................................................................7 4. Hinnang regulatsiooni kohasusele......................................................................8 Kokkuvõte............................................................................................................... 8 Kasutatud allikad.................................................................................................... 9 2 Sissejuhatus
Muutlikkuse klassikaline ja tasakaalustatud mudel. Populatsiooni geneetilise struktuuri kirjeldamiseks on loodud kaks mudelit. Klassikalise mudeli põhjal on metsiktüüpi alleeli esinemissagedus peaaegu 100%. Mutantsed alleelid on üldjuhul kahjulikud ning esinevad populatsioonis väga madala sagedusega, kuna need elimineeritakse sealt kiiresti. Mõned mutatsioonid võivad siiski olla ligilähedaselt neutraalsed, omamata erilist efekti isendi kohasusele. Sellise mutantse alleeli osakaal võib populatsioonis ajajooksul geenitriivi tulemusena kasvada, nii et mutantne alleel muutub populatsioonis tavaliseks. Muutlikkuse tasakaalustatud mudeli põhjal esinevad populatsioonis kõrge sagedusega sama geeni erinevad alleelid. Nende säilumine populatsioonis toimub heterosügootide eelistamise kaudu tasakaalustatud valiku teel. Sel juhul on raske ühtegi neist alleelidest teistest normaalsemaks pidada, kuna antud keskkonnatingimustes
kännisest (nt soontaimedel juured, lehed, vars). 28.Isendi elukäik. Ellujäämuskõverate tüübid. Elutsükkel – elujärkude järjestus organismi mingist elujärgust järglaste sama elujärguni. Isendi elukäik kirjeldab, kui kaua selle liigi isend tüüpilisel juhul elab, kui kaua läheb aega suguküpsuse saabumiseni, kui tihti isend paljuneb jm tunnused, mis omavad tähendust demograafilistele protsessidele ning kohasusele. Arengujärgud isendi elukäigu jooksul: 1. pre-produktiivne; 2. reporoduktiivne; 3. post- reproduktiivne faas. Nt vanemad isendid aitavad noori valvata (hüäänid). 29.Elutabelid ja nende tõlgendamine. Elutabelites kujutatakse populatsiooni struktuuri ja dünaamikat vanuserühmade kaupa. Enamasti koostatakse need üksnes emaste kohta. Elutabel ehk suremustabel ehk demograafiline tabel on suremusprotsessi arvmudel, mis kujutab põlvkonna arvulist vähenemist eluea jooksul. Elutabelis
letaalne-kahjulik-neutraalne-kasulik? Millise mõjuga mutatsioone on enim ja kuidas seda lühidalt seletada? Kahjulikud mutatsioonid vähendavad ellujäävust ja reproduktsiooni ning kasulikud soodustavad ellujäävust ja reproduktsiooni. Letaalsete mutatsioonide tagajärjeks on surm või suutmatus saada elujõulisi järglasi ning ei kesta üle ühe põlvkonna. Neutraalsetel mutatsioonidel on väike positiivne või negatiivne efekt kohasusele. Neutraalseid mutatsioone on kõige rohkem, samuti on suur on ka letaalsete mutatsioonide sagedus, kuid need pole kohased ning kõrvaldatakse ühe põlvkonna vältel. Ülejäänutest enamus negatiivsed – kõrvaldatakse valikuga. Kasulikke mutatsioone on vaid tühine osa. 10. Kuidas leida kaht sekventsi eristavate mutatsioonide keskmist oodatavat arvu, kui mutatsioonikiirus ja lahknemise aeg on teada? Kuidas arvutada järjestuste lahknemise aega?
Mutatsioonikiirus näitab, kui sageli uus mutatsioon tekib ühe DNA koopia kohta. Mutatsioonide absoluutarv populatsioonis sõltub pop. suurusest. Mutatsioonikiiruse ühikuks on mut/bp/gen ehk mutatsiooni aluspaari kohta põlvkonnas. 9. Milline on erineva kohastumusliku mõjuga mutatsioonide sageduste põhimõtteline jaotus kohastumusliku mõju skaalal letaalne-kahjulik-neutraalne-kasulik? Millise mõjuga mutatsioone on enim ja kuidas seda lühidalt seletada?Marili Mutatsioonide mõju kohasusele (väljendub järglaste arvus) on raske mõõta, sest: • mutatsioonid on haruldased, • enamasti on nende mõju väike ja see on alati sõltuv keskkonnast (sh geneetilisest), kus seda mõõdetakse Kas uus mutatsioon fikseerub, läheb kaotsi või jääb tasakaalu-sagedusele? Mutatsioonikiirus näitab, kui sageli uus mutatsioon tekib ühe DNA koopia kohta. Mutatsioonide absoluutarv populatsioonis sõltub pop. suurusest. Uus mutantne alleel võib lihtsamini kaotsi minna kui tavaliseks muutuda
evolutsioonikiirus on kõikides evolutsiooniliinides ligilähedaselt sama. Elusate fossiilide olemasolu. 3. Suurema funktsionaalse piiranguga geenid või geeniosad evolutsioneeruvad aeglasemalt. nt histoonide puhul. Esimene on nõrk, teised kaks on aksepteeritavad. 3. Missugused olid vääritimõistmised 1950.aastatel loodusliku valiku, varieeruvuse ja geneetilise koormuse suhtes? Vääritimõistmised: Kohasused on eranditult multiplikatiivsed (igal mutatsioonil mingi pisike mõju kohasusele). heterosügootne eelis on ainus mehhanism mis hoiab populatsiooni polümorfsena. Tegelikult selgus, et valik on pigem "pehme" kui "kõva" (see viib geneetilise koormuse ja LV hinna alla) ja erinevate lookuste geenide kohasused ei ole tihti multiplikatiivsed ning heterosügootne eelis ei ole ainuke valik, mis hoiab polümorfismi. Ja üldine heterosügootsus on madalam kui NMET ennustab. 4. Mis vahe on neutraalsel ja pan-neutraalsel molekulaarse evolutsiooni teoorial?
10.2. Muutlikkuse klassikaline ja tasakaalustatud mudel Populatsiooni geneetilise struktuuri kirjeldamiseks on loodud kaks mudelit. Klassikalise mudeli põhjal on metsiktüüpi alleeli esinemissagedus peaaegu 100%. Mutantsed alleelid on üldjuhul kahjulikud ning esinevad populatsioonis väga madala sagedusega, kuna need elimineeritakse sealt kiiresti. Mõned mutatsioonid võivad siiski olla ligilähedaselt neutraalsed, omamata erilist efekti isendi kohasusele. Sellise mutantse alleeli osakaal võib populatsioonis ajajooksul geenitriivi tulemusena kasvada, nii et mutantne alleel muutub populatsioonis tavaliseks. Muutlikkuse tasakaalustatud mudeli põhjal esinevad populatsioonis kõrge sagedusega sama geeni erinevad alleelid. Nende säilumine populatsioonis toimub heterosügootide eelistamise kaudu tasakaalustatud valiku teel. Sel juhul on raske ühtegi neist alleelidest teistest normaalsemaks pidada, kuna antud keskkonnatingimustes elavate isendite
hindamisel. Ükski neist meetoditest ei ole absoluutne, vaid kohandatav vastava piirkonna oludele (Jenkins ja Pigram 2006). Andmeid külastajate arvu kohta saab koormustaluvusega seostada kahel erineval moel: 1. Kui koormustaluvuse uuringud on juba antud alal tehtud või töös, saab külastajate arvu ökoloogilise mõjuga seonduvaid uuringuid kasutada hinnangu andmiseks kehtivate korralduslike meetmete tegelikkusele vastavusele ja kohasusele; 2. Kui koormustaluvuse uuringuid pole veel läbi viidud, saab külastajate arvu ökoloogilise mõju uuringuid kasutada koormustaluvuse hindamisel. Koormustaluvuse hinnanguid saab külastajate arvu teades anda nii ühele konkreetsele rajale kui ka mingile looduskaitsealale tervikuna. Enamasti kaasnevad koormustaluvuse hinnangutega ka ökoloogilistele ja sotsiaalsetele (külastusest saadav rahulolu) aspektidele seatud standardid
annaabi.ee 
