Isikunimi on nii reeglites kui ka tegelikus kasutuses olnud üldiselt suurtäheline ning piltlike väljendite isikunime kirjutatakse suure tähega: Damoklese mõõk 'ähvardav hädaoht'. [1] Tiiu Erelti arvates läks kohanimede surumine väiketähelisteks käändumatuteks omadussõnadeks aga kahjuks algusest peale libedamini. Seda raskem on olnud ka sellele protsessile tagasikäiku anda. 1976. a ÕSis on siiski selge sõnaga öeldud: "Kohanimi kirjutatakse suure algustähega ka kohanimelise täiendiga ühendites," ning näidete hulgas on ka väljend Gordioni sõlm. Suur algustäht on ka "Eesti ortograafias" ja "Eesti keele käsiraamatus". Märksõnadena selliseid väljendeid 1976. a ÕSis aga ei olnud ning inimesed ei pruukinud reegli tähendusest täpselt aru saada. [1] 3 Samuti on ka kohanimelise täiendiga väljendid kasutusel võrdlustena: Sissekukkumise korral satuks ta aastateks Rootsi kardinate taha
14. Riikide ja osariikide nimed · Ametlikult läbiv suurtäht (Eesti Vabariik, Ohio Osariik) · Nimetustes esisuurtäht (Läti vabariik, Kalifornia osariik) 15. Teoste pealkiri kirjutatakse esisuurtähega ja pannakse jutumärkidesse · Teatritükid, filmide-, raamatute-, sarjade-, kunstiteoste-, jt teoste pealkirjad. 16. Taimesortide nimed kirjutatakse jutumärkidesse ja esisuurtähega (kartul ,,Jõgeva kollane") · Taimenimes jutumärke ei kasutata ja kohanimelise täiendi võib kirjutada esisuurtähega (Eesti pirn, Paide taliõun) 17. Autasude nimed kirjutatakse läbiva suurtähega, va. nimetus ja järgumärge (Nobeli Preemia, Auleegioni ordeni III järk) · Erandid: autasu nimetamisel asutuse, ürituse, väljaande või millegi muu järgi kasutatakse algustähe reeglit (Eesti Teaduste Akadeemia aastapreemia) 18. Kaupade nimed kirjutatakse läbiva suurtähega, va. nimetus (liköör Vana Tallinn)
jaanipäev, emadepäev, iseseisvuspäev jt.Kaugel sellest nad on tähtsal kohal iga eestlase hinges .Samas tekib küsimus miks siis ajaloosündmused kirjutatakse suure algustähega ?Kas ajaloosündmused on tähtsamad kui pühad ja tähtpäevad? See on Eesti keele grammatika. Kaupade nimetamine Hollandi juust ja Pühalepa tanu seni on kehtinud üldreegel, mille järgi kohanimi kirjutatakse suure algustähega ka kohanimelise täiendiga ühendites .Erandlikult on kohanimi kirjutatud väikese algustähega siis, kui teda tarvitatakse täiendina sarnaselt käändumatu omadussõnaga (nagu ugri keeled, katoliku kirik). Praktikas on see tähendanud kuut rühma nimetusi (sh toodete liiginimetused), kus kohanime omastavat käänet ei ole peetud nimeks ega kirjutatud ka suure algustähega. Just seepärast oleme siiani kirjutanud eesti juust, tallinna
Suur ja väike algustäht kohad ja ehitised · Kohanimed läbiva suure tähega välja arvatud liigisõna (meri, jalg, mägi jne) · Kohtade ümberütlevad nimetused väikese tähega ( suur lomp(Atlandi ookean)) · Ülekantud tähenduses mingi nähtuse, sündmuse vm tüüpi iseloomustamiseks kasutatav kohanimi suure tähega. · kohanime täpsustav täiendosa suure tähega : Mandri-Eesti · Kohanime juhuslik täiend: mineviku Eesti · Kohanimelise täiendiga ühendites: Eesti riigilipp, Karksi murrak, Rooma number. · ERANDID! väikese tähega: · hulkkondade ja keelte nimetused : eesti keel · Rahvaste ja hõimude nimetused · kultuuriasjad rahvusluse rõhutamiseks : saksa vanasõna, araabia maad. Asutused, ettevõtted, organisatsioonid, ühendused · Nimi kirjutatakse läbiva suure tähega : Eesti Raudtee, Krahvi baar.
Raamatukogu) · Ürituste nimed (Valge Daami päevad, Viie Päkapiku laat, Lume festival) · Kaubanimed (Paksu Pagari kook, Seitsme Munga õlu, kakao Meie Mark) NB! Registreeritud kaubamärke kirjutatakse nii, nagu nad on registreeritud. · Sõidukid (purjekas Kaks Daami, tuletõrjeauto Kärmas Katariina, rong Punane Nool) Esi- suur algustäht: · Kohanimi suure tähega ka kohanimelise täienditega ühendites (Tartu murre, Rooma õigus, Austria õlu, Hiina köök, Soome kelk, Rootsi laud, Inglise miil, Uurali keelkond, Kaukaasia keeled) NB! Varem kirjutati liiginimed väikese tähega nüüd suurega!!! · Isikunimi suure tähega ka isikunimelise täiendiga ühendites (Napoleoni kook; Gregoriuse kalender) · Ajaloosündmused (Esimene maailmasõda; Teine maailmasõda)
2. kui ja nagu ette ei panda kunagi koma. Pannaks e koma 3. muud kui + da- tegevusnimi eraldatakse keskelt komaga. Ei 4. ne- ja line liiteline omadussõna kirjutatakse eelneva arvuga kokku Ei 5. Pühad ja tähtpäevad kirjutatakse suure algustähega. Ei 6. Kohanimi kirjutatakse suure algustähega ka kohanimelise täiendiga Ei ühendites. NN DIAGNOOSTÖÖ: Paranda kõik vead 1. Sellega lõi Euroopa Liit endale võimaluse piirata assotsieerunud maade kaupade ekspordi liitu ka pärast üleminekuaja lõppemist. 2. Projekteerimistöö ,,Maa Ja Vesi" telefoninumber on muutunud. 3. Marilaste Sangari päeva ajaloost rääkis Jaak Prozes. 4. 2000 krooniseid pakke tellitakse iga kuu. 5. Ettevõtte 2000 a. tulu oli 2400000 EEK-i.
· Märkus. Paar nime kirjutatakse sidekriipsuta: Suurbritannia, Valgevene, Kui täiendosa käändub, kirjutatakse ta lahku: Suur Munamägi, Väike Tütarsaar. · Kohanime juhuslik täiend säilitab oma algustähe ja kirjutatakse nimest lahku: mineviku Eesti, tuleviku Jaapan, kultuuri Moskva, laulupeo Tallinn, muusika Praha, tööstuse Tartu, spordi Sydney, lava Vargamäe, Nikolai Venemaa, Periklese Ateena. · Kohanimi kirjutatakse suure algustähega ka kohanimelise täiendiga ühendites: Eesti riigilipp, Karksi murrak, Tartu murre. Pühalepa tanu, Kunda lade, La Tene 'i kultuur, Saaremaa dolomiit. · Kohanimi kirjutatakse erandlikult väikese algustähega (nagu käändumatu omadussõna katoliku kirik, romaani stiil, slaavi hõimud, ugri keeled) järgmistes ühendites: 1) taime- ja loomanimetused: rakvere raibe, saaremaa robirohi, jaapani seeder, damaskuse roos, siberi orav, koloraado mardikas, peipsi siig;
Ameerika, Välis-Eesti, Mandri-Eesti, Vana-Kreeka, Tsaari-Venemaa. Sidekriipsuta: Suurbritannia, Valgevene Kui täiendosa käändub, lahku: Suur Munamägi, Väike Tütarsaar. Kohanime juhuslik täiend säilitab oma algupära, lahku: mineviku Eesti, tuleviku Jaapan, laulupeo Tallinn, spordi Sydney, lava Vargamäe, Nikolai Venemaa. Vormilistel või sisulistel põhjustel sidekriips: Euroopa ja mitte-Euroopa riigid, nüüdis-Eesti, parema tuleviku- Eesti poole. Kohanimi suure tähega ka kohanimelise täiendiga ühendeis: Tartu murre, Austria õlu, Inglise miil, Tallinna kilud, Rootsi laud, Hiina köök, Hispaania avang, Rootsi punane, Siberi katk. Mõnda hüüdnimestunud nimetust võib ka läbiva suurtähega kirjutada: Must Mander, Roheline Mander, Vana Maailm, Uus Maailm, Kolmas Maailm, Metsik Lääs, Igavene Linn. ASUTUSED, ETTEVÕTTED, ORGANISATSIOONID, ÜHENDUSED SUUR TÄHT VÄIKE TÄHT
ühendatakse juhuslik täiend sidekriipsuga: nt vormilised- Euroopa ja mitte-Euroopa riigid, filmimiseks ehitati mini-Lasnamäe, nüüdis-Eesti (vrd nüüdisaegne Eesti); nt sisulised- kuum tusk oma kopli- Vargamäepärast, tolleaegse taide-Pariisi salongides, jõukama ja parema tuleviku-Eesti poole. · Kohanimi kirjutatakse suure algustähega ka kohanimelise täiendiga ühendites: Eesti lipp, Tartu murre, Saaremaa dolomiit, Maroko apelsin, Rootsi laud, Türgi saun. Kohanimi kirjutatakse erandlikult väikese algustähega (nagu käändumatu omadussõna katoliku kirik, romaani stiil, slaavi hõimud, ugri keeled) järgmistes ühendites: 1) Taime- ja loomanimetused: amuuri korgipuu, saaremaa robirohi, siberi orav, koloraado mardikas, peipsi siig. NB üldkeeles ei ole viga kasutada suurt algustähte.
Märkus. Kui seda tingivad vormilised (täiendosa sõnaliik ja vormitüüp) või sisulised põhjused (mõtte selgus), ühendatakse juhuslik täiend sidekriipsuga: nt vormilised -- Euroopa ja mitte- Euroopa riigid, filmimiseks ehitati mini-Lasnamäe, nüüdis-Eesti (vrd nüüdisaegne Eesti); nt sisulised -- kuum tusk oma kopli-Vargamäe pärast, tolleaegse taide-Pariisi salongides, jõukama ja parema tuleviku-Eesti poole. Kohanimi kirjutatakse suure algustähega ka kohanimelise täiendiga ühendites: Eesti riigilipp, Karksi murrak, Tartu murre, Pühalepa tanu, Kunda lade, La Tène'i kultuur, Pekingi hiinainimene, Saaremaa dolomiit, Austria õlu, Balti erikord, Rooma õigus, Austraalia dollar, Inglise miil, Gordioni sõlm, Paabeli segadus, Kalinga preemia, Tallinna värav (Pärnus), Tartu toomkirik, Bandungi konverents, Versailles' rahu, Mahtra sõda. Kohanimi kirjutatakse erandlikult väikese algustähega järgmistes ühendites:
LÄBIV SUURTÄHT: Maailmajaod: Euroopa, Põhja-Ameerika Maad ja paikkonnad ilmakaare järgi ja kohanime täpsustav täiendosa: Lähis-Ida, Ida-Euroopa, Lõuna-Eesti, Antiik-Rooma Väikekohad: Nurga talu, Kolme Pärna talu, Tiigiveski park, Raekoja plats, Sõpruse puiestee Ehitised: Pühavaimu kirik, Kadrioru staadion Ruumid: Tuhande Samba saal, Tiigrisaal Maastikuesemed: Saja Hobuse puu, Suur Munamägi Ümberütlevad nimetused: Emajõe Ateena, Taaralinn Kohanimelise täiendiga ühendid: Hiina köök, Tartu murre, Eesti kroon, Rootsi laud Taevakehad, tähtkujud: Suur Vanker, Koot ja Reha, Kalad, Jäär Poed, pubid, kohvikud, restoranid, aktsiaseltsid jms: kauplus Hea Tuju, aktsiaselts Järvakandi Klaas, kohvik Kirju Kukk Varju- ja hüüdnimed: kuningas Pippin Lühike, Merka, Jass Isikunimi ülekantud tähenduses: Andresed ja Pearud Müütilised olendid: Vanapagan, Vanemuine Isikunimelise täiendiga ühendid: Avogadro arv, Gregoriuse kalender
Märkus. Kui seda tingivad vormilised (täiendosa sõnaliik ja vormitüüp) või sisulised põhjused (mõtte selgus), ühendatakse juhuslik täiend sidekriipsuga: nt vormilised Euroopa ja mitte-Euroopa riigid, filmimiseks ehitati mini-Lasnamäe, nüüdis-Eesti (vrd nüüdisaegne Eesti); nt sisulised kuum tusk oma kopli-Vargamäe pärast, tolleaegse taide-Pariisi salongides, jõukama ja parema tuleviku-Eesti poole. Kohanimi kirjutatakse suure algustähega ka kohanimelise täiendiga ühendites: Eesti lipp, Rootsi aeg, Prantsuse lennuk, Karksi murrak, Tartu murre, Pühalepa tanu, Kunda lade, La Tène'i kultuur, Saaremaa dolomiit, Balti erikord, Rooma õigus, Austraalia dollar, Inglise miil, Gordioni sõlm, Paabeli segadus, Maastrichti leping, Tallinna värav (Pärnus), Tartu toomkirik, Bandungi konverents, Versailles' rahu, Mahtra sõda, Austria õlu, Maroko apelsinid, Tallinna
annaabi.ee 
