Frontaal- sagar Parietaal sagar Temporaal sagar Oktsipitaal sagar Frontaal sagar Temporaal sagar Ajutüvi Väikeaju Ajutüvesse ja seljaajusse sisenevad ja sealt väljuvad närvid – neuronijätked, mis ühendavad kesknärvi-süsteemi ülejäänud kehaga. Peaaju sees on hulk neuronite kogumeid, tuumi (nucleus), muuhulgas nendest algavad või neisse sisenevad kraniaalnärvid + dexter = parem + sinister = vasak Silma ehitus: Iiris: pupilli suurust kohandav kude sarvkesta taga; Pupill: Ava iirise keskel, mille kaudu valgus siseneb silma; Lääts: läbipaistev struktuur iirise taga, koondab valguse reetinale Nägemisnärv: närvikiudude kimp, mis kannab visuaalse signaali reetinalt ajusse Nägemisnärvi kiud Ganglionirakud Amakriinrakud Biopolaarrakud Horisontaalsed rakud Fotoretseptorid (kepikesed, kolvikesed) Pigmentepiteel Pigmentepiteel: neelab reetina läbinud valguse
Meid huvitab peaaju. See jaotub osadeks: poolkerad (mis omakorda jaotub kooreks ja koorealusteks neuronikogumikeks ehk tuumadeks), vaheajuks ning ajutüveks (mille jätkuks on seljaaju) 2. Ajupoolkerade koorel omakorda eristuvad neli piirkonda ehk sagarat: kukla- (oktsipitaalne), kiiru- (parietaalne), oimu- (temporaalne) ja otsmikusagar (frontaalne) 3. Ajutüvesse ja seljaajusse sisenevad ja sealt väljuvad närvid neuronijätked. Silma ehitus: Iiris: pupilli suurust kohandav kude sarvkesta taga; Pupill: Ava iirise keskel, mille kaudu valgus siseneb silma; Lääts: läbipaistev struktuur iirise taga, koondab valguse reetinale; Reetina: valgustundlik kude silma põhjas(~0.2 mm paks) Nägemisnärv: närvikiudude kimp, mis kannab visuaalse signaali reetinalt ajusse * Kepikesed (rods): ~100-120 miljonit. Väga tundlikud, must-valge nägemine (ainult 1 liik, reageerivad valgusele vs valguse puudumisele) * Kolvikesed (cones): ~5-7 miljonit
tegude heakskiitmise või halvakspanu tunne) - motivatiivsed (põhjendus) , deontoloogilised (kohustus) ja konsekventalistlikud (järjekindlus) Nüüdisaja eetikateooriatele on iseloomulik see, et nad on seotud keeleanalüüsiga, keelelised otsused on aluseks kõlbeliste otsuste sõnastamisel. Kutse-eetika Kutse-eetika põhimõistete hulka kuuluvad need eetika üldmõisted, mis kohandatavad kõigile tähtsatele kutsetegevuse liikidele. Professionaalne eetika kohandav eetikaprintsiipe ja - norme mingi elukutse tarvis, olles ise kõlbelise kultuuri tähtis osa. PROFESSIONAALNE KOHUS on mõiste, milles fikseeritakse elukutse tähtsamad tööalased kohustused (advokaat, insener, sõjaväelane jt.). Professionaalne kohus tingib kõrgendatud vastutuse, stimuleerib ennastsalgavat käitumist. PROFESSIONAALNE AU näitab ühe või teise elukutse tähtsust. VÄÄRIKUS ja au võimaldavad teineteist täiendades hoida kõrgel elukutse nime ja imagot.
lähtuvalt. Töökindlus Vigade esinemise tõenäosus tarkvara töös peab olema alla 0,1 protsendi. Tarkvara peab suutma adekvaatselt reageerida telefoni riistvaralistele vigadele, teavitades ka kasutajat ilmnenud probleemidest. Jõudlus Tarkvara peab töötama optimaalse kiirusega kõigi telfonifunktsioonide kasutmisel. Tunnustatud lisamoodulite kasutamisel ei tohi esineda ülearuseid viiteid. Tarkvara peab tagama telefoni aku säästliku kasutamise. Toetatavus Tarkvara peabolema kohandav mitmetele telefoni riistvaralistele tooteperekondadele. Tarkvara peab toetama üldtunnustatud lisamoodulite ja liideste standardeid (Java, Outlook, WAP, HTML jne.). Sõnastik Termin Definitsioon Lisa telefoni laetav tarkvaraline lisamoodul SIM ingl. k. Subscriber Identity Module elektrooniline seade, mis käib telefoni sisse ning millele on talletatud kasutajale eraldatud
• otsmikusagar (frontaalne) • oimusagar (temporaalne) • kiirusagar (parietaalne) • kuklasagar(oksipitaalne) Ajutüvesse ja seljaajusse sisenevad ja sealt väljuvad närvid – neuronijätked, mis ühendavad kesknärvi-süsteemi ülejäänud kehaga. Kraniaalnärvid-sisenevad javäljuvad peaajust. Peaaju sees on hulk neuronite kogumeid, tuumi (nucleus), muuhulgas nendest algavad või neisse sisenevad kraniaalnärvid Silma ehitus: • iiris-pupilli suurust kohandav kudesarvkesta taga • pupill-ava iirise keskel, mille kaudu valgus ssiseneb silma • lääts-läbipaistev struktuur iirise taga, koondab valguse reetinale • reetina-valgustundlik kudesilma põhjas(kuni 0.22 mm) • nägemisnärv-närvikiududekimp, mis kannab visuaalse signaali reetinast ajusse Pigmenteel- neelab reetina läbinud valguse Fotoretseptorid – valgustundlikud rakud, mille elektriline signaal lakkab valguse mõjul Kepikesed (rods): ~100-120 miljonit
meelitada, seada eesmärke ja tasustada inimesi, planeerida ja arendada karjäär. Strateegiaga seonduv: Kuidas saavutada konkurentsieelist, sobida keskkonda, Millised väärtused on organisatsiooni toimimiseks olulised. Tehnoloogia ja struktuuriga seonduv: Kuidas jaotada tööd ja luua uusi töökohti, koordineerida tööd osakondade vahel, valmivad tooted ja teenused. Muudatuste tüpoloogia: Kohandav muutus arendus; Olemasoleva praktika parandamine ja arendamine; Innovatiivne muutus üleminek; Organisatsiooni jaoks uue tegevuse juurutamine. Radikaalne- ümberkujundamine. Kogu tegevussfääri jaoks uue praktika juurutamine. Üleminek on prognoositav. 50. Muudatuste läbi viimine organisatsioonis muudatuste protsess. Algatamine Teostamine Kinnistamine Vajalik analüüsida olukorda: millised on organisatsioonis valdavad hoiakud ja väärtused,
mis ühendavad kesknärvi- süsteemi ülejäänud kehaga. 30 Kraniaalnärvid – sisenevad ja väljuvad peaajust 31 Peaaju sees on hulk neuronite kogumeid, tuumi (nucleus), muuhulgas nendest algavad või neisse sisenevad kraniaalnärvid 32 4. Läbivad anatoomilised terminid + dexter = parem + sinister = vasak 33 Silma ehitus: Iiris: pupilli suurust kohandav kude sarvkesta taga; Pupill: Ava iirise keskel, mille kaudu valgus siseneb silma; Lääts: läbipaistev struktuur iirise taga, koondab valguse reetinale; Reetina: valgustundlik kude silma põhjas (~0.2 mm paks) Nägemisnärv: närvikiudude kimp, mis kannab visuaalse signaali reetinalt ajusse
- Individuaalne situatiivne õppimine ehk indiviidi isiklikust kogemustest õppimine. - Sotsiaalne situatiivne õppimine ehk grupi liikmetelt õppimine. - Kultuuriline õppimine (sümbolite kasutamine). Kultuur... - ...on jagatud. Kultuur ei ole ühegi individiidi personaalne omadus, vaid toimib grupiviisilisena. - ...on mustri ja struktuuriga. Omavahel integreeritud süsteem, mis on omavahel seotud, nt usk, tavad, kombed. - ...on kohanduv ja kohandav. Kohandav – aidates inimestel muutunud oludes kohaneda. Niisiis, mis on antropoloogia aine? ... Kultuuride uurimine...? - Aga kuidas seda eraldada ja piiritleda? - Kas kultuure globaalses maailmas veel üldse on? Kultuurid on muutunud sarnasemaks ja kaovad selged piirid. Kultuurist räägitakse järjest rohkem erinevate sotsiaalsete rühmadega seoses (popkultuur jne).
püüavad vastutust vältida, neil on aklduvus probleeme suureks puhuda · Motivatsioonipuudus on nakkav · Iga käsitlus annab ettekujutuse sellest, miks inimesed nii või teisiti käituvad · Iga käsitlus annab võimaluse analüüsida vaadeldavat käitumist ja rakendada teadlikult toimivat motivaatorit 18. Muudatuste tüübid, omaksvõtmine, põhilised takistajad, vastupanu ja vastuseis muudatustele. Kohandav muutus- muudatused millegi olemasoleva ja töötava arendamiseks (tootearendus, uus palgapoliitika, tööaja ülevaatamine klienditeeninduse arendamiseks, personaliprogrammi arendus). Innovatiivne muutus- üleminek millelegi uuele (programmile, süsteemile, metoodikale, tootele, teenusele), kus põhioskused jäävad ka muutunud olukorras aluseks, kuid juurdeõppimise vajadus. Radikaalne muutus- muudatused, mis tähendavad süsteemide, struktuuri
Meie keha & psüühika on kohanenud eluks küttide & korilaste maailmas, muutunud oludes saab aju & psüühika kohastumuslikke muutusi kasutada muudel otstarvetel kui neil, milleks nad kunagi tekkisid. See lubab kohaneda praegu. · Lisaks on oluiline see, et inimesed kujutavad endast sotsiaalseid, koostööle orienteeritud loomi. · Need 4 oletust on seotud asjaoluga, et evolutsioon pole liikide jaoks tulevikkuvaatav, vaid neid ainult tänastele nõuetele kohandav tegur (Nicholson, 1997). · Kirjeldatud evolutsioonilise lähenemise kõrval eksisteerib veel ka sotsiobioloogiline nn "iseka geeni" hüpotees (Dawkins, 1990), mille kohaselt oleme motiveeritud oma geene järeltulevatesse põlvkondadesse levitama - vanemate poolt oma geenide järgmistesse põlvkondadesse levitamine ,,loteriivõit" · Buck (1999) arvab, et inimestel on kaks teineteist täiendavat tungi : 1) enese- ja 2)liigisäilitamise tung, mille mõjul käitutakse
annaabi.ee 
