on kasum. Klientide usaldusväärsuse ja maksevõime hindamine on siin kõige olulisem. Teine suurem risk on seotud võimalusega jätta rahuldamata hoiustajate nõudmised. Kui panga sularaha reserv langeb liiga madalale, tekib paanika ja hoiustajad võtavad raha pangast välja. Panga likviidsus – panga võime rahuldada igal ajal hoiustajate õigustatud nõudeid. Kapitali adekvaatsus – panga omavahendite ja tema koguvahendite suhe. Tulenevalt tagatisfondi seadusest on hoiused kindlustatud ja hüvitatakse 100 protsendi ulatuses. Alates 01.01. 2011 on hüvituse piirmäär 100 000 eurot. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 4 Keskpank – raha emiteeriv ning raha kattevara haldav ning rahapoliitikat korraldav asutus. Keskpanga olulisemad tegevusvaldkonnad: - raha- ja kursipoliitika intressimäärade ja valuutakursi juhtimise kaudu
MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS Panga likviidsus – panga võimet rahuldada igal ajal kreeditoride õigustatud nõudeid Kohustuslik reservimäär – keskpanga poolt kehtestatav kohustuslikult keskpan- gas hoitava reservi suhte kommertspanga hoiustesse Kapitali adekvaatsus – panga omavahendite ja tema koguvahendite suhe Tabel 10.1.Tüüpilise kommertspanga bilanss AKTIVA PASSIVA Reservid Kohustused sularaha Erasektori nõudehoiused deposiit keskpangas Säästu- ja tähtajalised hoiused Laenud Muud kohustused lühiajalised laenud sh valuutahoiused hüpoteegid kohustused teiste pankade ees muud (tesitele pankadele) võlgnevused keskpangale
Käiberentaablus = puhaskasum / netokäive Varade rentaablus = (puhaskasum + maksud + finantskulu (EBIT)) / koguvara OKR = (puhaskasum eelisaktsiate dividendid) / keskm. omakapital OKR dünaamika (ROE) = puhaskasum / omakapital Maksevõime üldine tase = käibevara / lühiajal. kohust. Likviidsussuhe = (käibevara kauba- ja tootmisvarud) / lühiajal. kohust. Rahal. vahendite tase = raha ja väärtpaberid / lühiajal. kohust. Varade tootlus e. koguvahendite käibekordaja = realis. netokäive / keskm. koguvarad Põhivarade tootlus = realis. netokäive / põhivarad Käibekapital = käibevara lühiajal. kohust. E/v talitustsükkel = varude käibevälde + debit. võlgn. käibevälde Lühiajal. kohustuste käibekordaja = realis. kaupade kulu / keskm. kredit. võlgnevus E/v finantseerimistsükkel = talitustsükkel lühiajal. kohustuste käibevälde Võlakordaja = koguvõlg / koguvara Intressikulude kattekordaja = EBIT / intressikulud
saadud kasulikkus on kahanev ja mille tõttu kogukasulikkus hakkab kahanema sellest hetkest alates, kus piirkasulikkus muutub negatiivseks kahekordne finantseerimine laenu saamine kahest allikast sama tagatisega kalkulatoorsed kulud (ka: arvestuslikud kulud) kulud, mida konkreetses ettevõttes ei teki, kuid mis igas sarnases ettevõttes tavaliselt peaks tekkima kapitali adekvaatsus panga omavahendite ja tema koguvahendite suhe kapitali- ja finantskonto maksebilansi osa, mis fikseerib otseste ja portfelliinvesteeringute ning lühi- ja pikaajaliste laenude bilansi teatud perioodi jooksul kapitaliosaluse meetod investeering kajastatakse algselt soetushinnas, mida suurendatakse investeeringu objektilt saadud proportsionaalse kasumiosaga, vähendatakse kahjumi osaga ja vähendatakse saadud dividendi võrra. kapitaliosaluse meetod (laiendatud) - põhineb konsolideerimise põhimõtetel ning
· kahanevuse seadus majandusteooria postulaat, mis väidab, et teatud hetkest alates hakkab tarbitavatest hüviste ühikutest saadud piirkasulikkus ning lisanduvatest tootmistegurite ühikute piirprodukt kahanema · kalkulatoorsed kulud (ka: arvestuslikud kulud) kulud, mida konkreetses ettevõttes ei teki, kuid mis igas sarnases ettevõttes tavaliselt peaks tekkima · kapitali adekvaatsus panga omavahendite ja tema koguvahendite suhe · kapitali ja finantskonto maksebilansi osa, mis fikseerib otseste ja portfelliinvesteeringute ning lühi ja pikaajaliste laenude bilansi teatud perioodi jooksul · kapitali ja finantskonto maksebilansi osa; dokument, mis kajastab pika ja lühiajaliste investeeringute ning laenude voogusid üle riigipiiri · kapitaliturg väärtpaberituru osa, kus kaubeldakse pikaajaliste väärtpaberitega, mille kehtivusaeg on üle ühe aasta
sellest hetkest alates, kus piirkasulikkus muutub negatiivseks kahanevuse seadus – majandusteooria postulaat, mis väidab, et teatud hetkest alates hakkab tarbitavatest hüviste ühikutest saadud piirkasulikkus ning lisanduvatest tootmistegurite ühikute piirprodukt kahanema kalkulatoorsed kulud (ka: arvestuslikud kulud) – kulud, mida konkreetses ettevõttes ei teki, kuid mis igas sarnases ettevõttes tavaliselt peaks tekkima kapitali adekvaatsus – panga omavahendite ja tema koguvahendite suhe kapitali- ja finantskonto – maksebilansi osa, mis fikseerib otseste ja portfelliinvesteeringute ning lühi- ja pikaajaliste laenude bilansi teatud perioodi jooksul kapitali ja finantskonto – maksebilansi osa; dokument, mis kajastab pika- ja lühiajaliste investeeringute ning laenude voogusid üle riigipiiri kapitaliturg – väärtpaberituru osa, kus kaubeldakse pikaajaliste väärtpaberitega, mille kehtivusaeg on üle ühe aasta
Juhtkond on vastutav e/v tegevuse efektiivsuse, lühi- ja pikaajal. tulukuse, kapitali ja teiste ress. efekt. kasut. eest. Hinnanguid nendele efektiivsusnäitajatele saab anda lähtudes e/v kasumiaruan- dest ja bilansist. Mitmesugused koefitsiendid on abiks otsustamisel kui efektiivselt on juhatus tema käsutusse antud aktivaid kasutanud. Need suhtarvud sisaldavad tavaliselt käibe suhet ning näitavad kasutatud kapi- talikoguse panust e/v äritegevuses. Varade tootlus e. koguvahendite käibekordaja - näitab juhtkonna töö efektiivsust kõigi varade kasut. ja arvut. realis. netokäibe suhtena keskmistesse koguvaradesse. Varade tootlus näitab, mitu ringkäiku aastas teevad e/v aktivad ja kui suur on läbimüük e/v aktivatesse invest. iga krooni koh- ta. Kiiret käivet loet. pos.: näitab maj.tegevuse intensiivsust ja tagab kõrgema rentaabluse. Põhivarade tootlus - näitab juhtkonna töö efektiivsust põhivarade kasut. ja arvut. realis. netokäibe ja põhivarade suhtena
energiaallikatest toodetud elekter ja vesinik). Teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi (2007-2013) üheks põhieesmärgiks on anda panus säästvasse arengusse. 2007. ja 2008. aastal eraldati teadusalase koostöö kogueelarvest umbes 44 % säästva arenguga seonduvatele projektidele. Näiteks kulutatakse 2007.-2013. aastal 105 miljardit eurot ehk 30 % EL ühtekuuluvuspoliitika jaoks eraldatud 347 miljardi euro suurusest koguvahendite paketist keskkonnakaitsega seotud projektide peale. Säästva arengu printsiibid keskkonnakaitsel ja loodusvarade säästliku kasutamise tagamiseks: - tasakaalustatud arengu printsiipe arvestatakse a' priori strateegilise planeerimise igal tasandil ja valdkonnas, integreerides keskkonna, majanduse ja sotsiaalse aspekti kõikide strateegiate, arengukavade, plaanide ja projektide väljatöötamisse; - majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvas suunas. Vajadusel tuleb riigil sekkuda
annaabi.ee 
