1/2 . 6. Milline termiline osatakistus on keskkütteradiaatorite korral kõige suurem, milline kõige väiksem? Suurim on 1/2 soojusülekande termiline takistus radiaatori välispinnalt keskkonda. Kõige väiksem on 1/1 soojusülekane termiline takistus kondenseeruvalt aurult radiaatori sisepinnale (seda 1 suure väärtuse tõttu kondenseerumisel 17000 W/ (m2*K)). 7. Kui suure osa(%) moodustab 1/2 soojusülekande termiline takistus välispinnalt keskkonda radiaatori termilisest kogutakistusest R? Antud katses saime: termiline kogutakistus R=1/k1/110,09 (m2*K)/W 1/2=1/11,40,088 (m2*K)/W Termiline osatakistus 1/2 moodustab termilisest kogutakistusest R ca 98%.
peab eriti arvestama maakohtadesse liinide rajamisel ning korraliku ühenduse kindlustamisel. 4. Selgitada liinitakistuse ja telefoniaparaadi takistuse arvutamise käiku. Telefoniaparaadi takistuse mõõtmiseks lisatakse lisatakistus enne telefoniaparaati. Tuleb mõõta pinget aparaadi otstel rahu- ja hõiveseisundis. Seejärel arvutatakse aparaati läbiv vool Ohm-i valemist I = U / R. Aparaadi takistus on R = U / I , kus U on pinge, mis mõõdeti hõiveseisundis. Liinitakistus leitakse kogutakistusest. Kogutakistus R = U / I , kus U on pinge, mis mõõdeti rahuseisundis. Liinitakistus = Kogutakistus - telefoni_takistus - lisatakistus. 5. Kirjeldada analoogtelefonis numbrivalimise käiku impulssvalimise korral. Numbrivalimise ketta lahti laskmisel tekitab ketas, konstantse kiirusega tagasi pööreldes, telefoniliinis katkestusi ehk vool liinis muutub 0-ks. Katkestusele järgneb vooluring läbi telefoni. Nende katkestuste arvu loetakse telefonijaamas. 6
2) 20...30 s vältel mõjuva elektrivoolu korral mittehalvava voolu lävi, sellise voolu ületamisel algavad lihaste krambid, kuid omal jõul vooluringist vabanemine on veel võimalik, 3) vähem kui 3 s vältel mõjuva elektrivoolu korral südame fibrillatsiooni mitte- esilekutsuva voolu tugevus. Inimkeha läbiva voolu tugevus sõltub pingest ja keha elektritakistusest. Peamiselt määrab keha takistuse naha sarvkude, mille aktiivtakistus moodustub peamise osa keha kogutakistusest. Aktiivtakistuse teiseks komponendiks on hästijuhtivate nahaaluste kudede ja organite takistus. Kui elektrivool läbib inimkeha, toimuvad seal keerulised biofüüsikalised protsessid. Inimkeha takistuse suurus muutub laiades piirides ja sõltub järgmisest teguritest: 1) naha seisukord (kuiv, märg, puhas jne.), 2) voolujuhiga kokkupuutumise tihedus, 3) kokkupuute pindala, 4) keha läbiva voolu tugevus, 5) rakendatud pinge, 6) voolu toime kestus.
Voolu 0.2 0.5 0.7 1 30 Üle 30 toimimise aeg s Ülaltoodud elektriohutuse kriteeriumid ei ole ametlikult kehtestatud normid, vaid soovitatavad suurused, mida tuleks jälgida mitmesuguste kaitseseadmete projekteerimisel ja häälestamisel. Inimkeha läbiva voolu tugevus sõltub pingest ja keha elektritakistusest. Peamiselt määrab keha takistuse naha sarvkuda, mille aktiivtakistus moodustab peamise osa keha kogutakistusest. Aktiivtakistuse teiseks komponendiks on hästijuhtivate nahaaluste kudede ja organite takistus. Nii moodustab inimkehaga kontaktis olev voolujuhe kondensaatori, mille üheks plaadiks on voolujuhe (elektrood) ja teiseks plaadiks nahaalused koed, dielektrikuks aga õhuke naha väliskiht (sarvkude), mille aktiivtakistus RH on lülitatud paralleelselt selle kondensaatoriga. Kui elektrivool läbib inimkeha, toimuvad seal keerulised biofüüsikalised protsessid.
mA Voolu 0.2 0.5 0.7 1 30 Üle 30 toimimise aeg s Ülaltoodud elektriohutuse kriteeriumid ei ole ametlikult kehtestatud normid, vaid soovitatavad suurused, mida tuleks jälgida mitmesuguste kaitseseadmete projekteerimisel ja häälestamisel. Inimkeha läbiva voolu tugevus sõltub pingest ja keha elektritakistusest. Peamiselt määrab keha takistuse naha sarvkuda, mille aktiivtakistus moodustab peamise osa keha kogutakistusest. Aktiivtakistuse teiseks komponendiks on hästijuhtivate nahaaluste kudede ja organite takistus. Nii moodustab inimkehaga kontaktis olev voolujuhe kondensaatori, mille üheks plaadiks on voolujuhe (elektrood) ja teiseks plaadiks nahaalused koed, dielektrikuks aga õhuke naha väliskiht (sarvkude), mille aktiivtakistus RH on lülitatud paralleelselt selle kondensaatoriga. Kui elektrivool läbib inimkeha, toimuvad seal keerulised biofüüsikalised protsessid.
11. Määrame dumperi täislastis liikumise aja: teelõik A B pikkus 500 m kogutakistus 4 + 2 = 6% (s.o. kaldetakistus + veeretakistus) pinna struktuuri klass 0.0 haardetegur 0,9 Lisast 2 diagrammilt 1 näeme, et haardumisega probleeme pole. diagrammilt 2 määrame täislastis liikumise aja: teelõigu kogupikkus on 500 m, võtame diagrammilt: sõltuvalt kogutakistusest 5% on aeg 1,4 min sõltuvalt strukt. klassist 0.4 on aeg 0,6 min arvestame pikima ajaga teelõigu A-B läbimiseks, s.o. 1,4 min teelõigu läbimise aeg tAB = 1,4 min. teelõik B C pikkus 150 m kogutakistus 3 + 2 = 5% pinna struktuuri klass 0.0 haardetegur 0,8
Õhupidur muudab tiiva lamedaks . Lennuki kahjulik takistus takistus mida tekitavad lennukile mitte tõstejõudu tekitavad osad . Mida väiksem on kahjuluk takistus , seda suurem on lennuki väärtus. Lennukikogutakistus pole üksikosade takistuste summa vaid tekib mingi lisatakistus interferentstakistus mis tekib komponentide ühendamisel , näiteks tiiva ja kere kokkupuute juures tekib nö kanal. Interferents takistus on tema takistuse erinevus kogutakistusest. Tekib kumerate pindade liitumiskohtadel Induktiivtakistus Tekib vaid neil kehadel mis omavad tõstejõudu . Õhuvool mis tiiba läbib tavaliselt nö libiseb üle tiiva . Aga teatud kohtumisnurkade juures juhtub see et nurk on liiga suur et õhk sellest üle libibiseks ja jääb nö õhu auk tiiva alumise osa otsa ja ülemise õhuvoolu alumise osa vahele . Kuna loodusele tühjad kohad ei meeldi , siis tungib õhk alt tiiva peale , tiiva tagant
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus põhjustab näiteks närvisüsteemis muutusi (halvatust). A: http://materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/PDF/Elektriohutus.pdf 15. Millest ja kuidas sõltub keha takistus? V: Peamiselt määrab keha takistuse naha sarvkude, mille aktiivtakistus moodustab peamise osa keha kogutakistusest. Aktiivtakistuse teisekt komponendiks on hästijuhtivate nahaaluste kudede ja organite takistus. A: [6] 16. Kuidas kasutada elektritarvitit niiskes ruumis (nt vannitoas)? Mida teha, mida mitte? V: Vannis või dusi all olles ei tohi elektritarviteid kasutada. Radiaatorile ei tohi riideid kuivama panna. Oodata vannitoa niiskuse alanemist enne fööni kasutamist. A: http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood%202.osa
Voolu toimimise aeg 0,2 0,5 0,7 1,0 30 > 30 t [1 s] Ülaltoodud elektriohutuse kriteeriumid ei ole ameltikult kehtestatud normid, vaid soovitatavad suurused, mida tuleks järgida mitmesuguste kaitseseadmete projekteerimisel ja häälestamisel. Inimkeha läbiva voolu tugevus sõltub pingest ja keha elektritakistusest. Peamiselt määrab keha takistuse naha sarvkude, mille aktiivtakistus moodustab peamise osa keha kogutakistusest. Aktiivtakistuse teisekt komponendiks on hästijuhtivate nahaaluste kudede ja organite takistus. Nii moodustab inimkehaga kontaktis olev voolujuhe kondensaatori, mille üheks plaadiks on RH elektrood, millele asetatakse käsi ja teiseks plaadiks nahaalused koed. Dielektrikuks on aga õhuke naha väliskiht (sarvkude), mille aktiivtakistus RH on lülitatud paralleelselt selle kondensaatoriga.
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus t [1 s] Ülaltoodud elektriohutuse kriteeriumid ei ole ameltikult kehtestatud normid, vaid soovitatavad suurused, mida tuleks järgida mitmesuguste kaitseseadmete projekteerimisel ja häälestamisel. Inimkeha läbiva voolu tugevus sõltub pingest ja keha elektritakistusest. Peamiselt määrab keha takistuse naha sarvkude, mille aktiivtakistus moodustab peamise osa keha kogutakistusest. Aktiivtakistuse teisekt komponendiks on hästijuhtivate nahaaluste kudede ja organite takistus. Nii moodustab inimkehaga kontaktis olev voolujuhe kondensaatori, mille üheks plaadiks on elektrood, millele asetatakse käsi ja teiseks plaadiks nahaalused koed. Dielektrikuks on aga õhuke naha väliskiht (sarvkude), mille aktiivtakistus R H on lülitatud paralleelselt selle kondensaatoriga. Kui elektrivool läbib inimkeha, toimuvad seal keerulised biofüüsikalised protsessid. Inimkeha
väiksem (nende kogu ristlõikepindala on suurem) ning suurtes veresoontes sellega võrreldes kiirem, kuid üldiselt, võrreldes üht suurt ja üht väikest soont, on suures voolamine aeglasem. Takistus aordis, suurtes arterites ja arteriharudes ei moodusta üldisest takistusest üle 1/5, sest neil on suur diameeter(?). Terminaalsetes arterites ja arterioolides on takistus peaaegu pool kogutakistusest, tingitud nende diameetri vähenemisest, mida paralleelselt lülitatud sooned kompenseerida ei suuda. ¼ takistusest on põhjustatud kapillaaride poolt. Veenulite takistus on 4 % ja ülejäänud veenide oma 3%. 34) Vererõhk veresoonkonna eri osades, vererõhu mõõtmise meetodid. Vererõhk on jõud, mida veri avaldab veresoone seinale pinnaühiku kohta. Maali-Liina, jaanuar 2012
väga ohtlik. Eraldi mainime ka seda, et vahelduvvoolu korral muutub voolutugevus mähises pidevalt, seega indutseeruvad vahelduvvooluahelasse lülitatud mähises pidevalt väga suured elektromotoorjõud. Analüüsime nüüd põhjalikumalt voolu käitumist suure induktiivsusega juhis (mähises) selle sisse- ja väljalülitamisel. Ühendame mähise vooluallikaga, mille elektromotoorjõud on ja mille sisetakistuse r võtame arutluste lihtsustamiseks nii palju väiksema mähise keerdude kogutakistusest R, et me ei pea seda üldse arvestama. 5 R, L 2 1 Kui mähis ühendada vooluallikaga, siis voolu tekkimine mähises peab põhjustama eneseinduktsiooni elektromotoorjõu I , mis selle voolu kasvamist takistab. Et vooluallika
annaabi.ee 
