Valemid saak ilma väetamata mullal ja - saagi võrrandi kordajad x- väetise kogus saame suurima saagi. X maj= Väetise kogus millest saadakse kõige suurem kasum enamsaak =x maj- saak mis aadud väetiste arvelt Saak väetamata mullalt y=(-2,1+0,38*boniteet)*100=... st/ha Kogusaak enamsaak+saak väetamata mullalt=... Kogusaagi võrrand Y=x-+a0 Tulu Kogusaak*vilja myygi hind Kulu kogusaak*Ch+Co+Cf*x maj Kasum Tulu-Kulu=kasum Kg omahind kulu-kogusaak= omahind Rt= =..% tootmise tasuvus. Keskmine saaks = kg/N toiteelemendi kohta Xagr== kg/a näitab väetise kogust millega saame suurima saagi Ch kg kuivatus ja koristus kulu Co täiendavad kulud Py müügi hind kg Cf kg toiduelemendi maksumus
b) välja selgitada need põhjused, mis on oluliselt mõjutanud analüüsitava näitaja kujunemist; c) prognoosida analüüsitava näitaja kujunemist lähemas või kaugemas tulevikus. 26. Kogusaaki ja saagikust iseloomustavad näitajad. Põhinäitajate dünaamika. Kogusaak ja saagikus on kõige tähtsamad taimekasvatust iseloomustavad statistilised näitajad. Üksikasjalikuma statistilise arvestuse korral eristatakse nelja erinevat kogusaagi ja saagikuse kategooriat (nimetatud kategooriad kehtivad eelkõige teravilja kohta): a) Kogusaagi ja saagikuse prognoos; b) Bioloogiline kogusaak ja saagikus; c) Kogusaak ja saagikus esialgses kaalus (punkrikaalus); d) Kogusaak ja saagikus aidakaalus. Vaatleme neid näitajaid lähemalt ja selgitame, mis on nende näitajate majanduslik sisu. Kogusaagi ja saagikuse prognoos määratakse kindlaks kevadel peale kultuuride
A 1,5 Vastus. Saadi 73%-line lahus. Ülesanne: saagi jagamine Näide 7 Talu kartulisaagist müüdi 68% ära, 10% jäeti seemneks ja ülejäänud 44 t kulus pere ja loomade toiduks. Kui suur oli kartulisaak? Lahendus Leiame kõigepealt, mitu protsenti kogusaagist ära söödi. Kogusaak oli 100%, söögiks jäi järgi seega m = 100 - 68 - 10 = 22%. Kuna koguseliselt oli see 44 t, siis kogusaagi leidmiseks saame kasutada 3. põhiülesande juures antud valemit: 100 44 100 = 200 tonni A = a = p 22 Vastus. Kogusaak oli 200 tonni. Ülesanne: maksud Näide 8 Töötaja palk on 8000 krooni. Sellest 1000 krooni on maksuvaba, ülejäänust tuleb maksta 26% tulumaksu ja 1% töötuskindlustusmaksu. Mitu krooni töötaja kuus palgana kätte saab? Lahendus
Viimastel aastatel on teravilja kasvupind ja teravilja kasvupinna osakaal hakanud suurenema.3. Kartuli kasvupind on pidevalt vähenenud. 4. Lina kasvupind on kõige rohkem vähenenud -; peaaegu 260 korda. 5. Muude kultuuride kasvupind on suurenenud ligikaudu 8 korda. Kogusaaki ja saagikust iseloomustavad näitajad. Põhinäitajate dünaamika. Kogusaak ja saagikus on kõige tähtsamad taimekasvatust iseloomustavad statistilised näitajad.Statistilise arvestuse korral eristatakse nelja erinevat kogusaagi ja saagikuse kategooriat (kehtivad eelkõige teravilja kohta):a) kogusaagi ja saagikuse prognoos b) bioloogiline kogusaak ja saagikus c) kogusaak ja saagikus esialgses kaalus d) kogusaak ja saagikus aidakaalus. Kogusaagi ja saagikuse prognoos määratakse kindlaks kevadel peale kultuuride tärkamist, st. samal ajal kui määratakse kindlaks kasvupind. Valikvaatlustega hinnatakse tärganud kultuuride tihedust ja võrsumist ning selle alusel prognoositakse saagikus ja kogusaak
esindatud pea igas koduaias. Eestis on söögipeet samuti väga hinnatud köögivili. Porgandi järel on ta meil üks enim tarvitatav juurvili. Teda on lihtne kasvatada ja ta säilib hästi. Eestis on redis laialdaselt viljeletav ja tarbitav köögivili. Vaevalt leidub meil koduaeda, kus ta suuremal või vähemal määral esindatud poleks. Meie kliimaoludes saab redist edukalt kasvatada nii avamaal kui katmikalal. Eestis on söögikaalikas nii kasvupinna kui kogusaagi poolest küllaltki tähtsal kohal ning kaalikat on meil hinnatud ka väärtusliku loomasöödana. Eestis on kurk tähtis köögiviljakultuur, mida kasvatatakse nii avamaal kui katmikalal. Eestis kasvatatakse kõige rohkem õunapuid, arvukuselt teisel kohal on ploomipuud. Pirni- ja kirsipuid on vähem ja kahe viimatinimetatu puhul saab tööstuslikust tootmisest vaevalt rääkida. Eripuu-viljakultuurina on viimasel ajal hakanud populaarsust võitma ka meie kliimas kasvatamiseks
näitajad. Eristatakse 4 erinevat kategooriat: 1) kogusaagikuse ja saagikuse prognoos määratakse kindlaks kevadel peale kultuuride tärkamist. Valik-vaatlustega hinnatakse tärganud kultuuride tihedust ja võrsumist ning selle alusel prognoositakse saagikus ja kogusaak; 2)bioloogiline kogusaak ja saagikus määratakse kindlaks valikvaatluste teel vahetult enne koristamise algust. Bioloogiline kogusaak ja saagikus on kogusaagi ja saagikuse potentsiaalne max; 3)kogusaak ja saagikus esialgses kaalus määratakse kindlaks koristuse käigus. See iseloomustab koristuse käigus tehtud tööde mahtu; 4)kogusaak ja saagikus aidakaalus on kogusaagikuse ja saagikuse põhiliseks näitajaks. Neid kasutatakse kogu maailmas. Sellist kogust saame müüa söödaks ja seemneks kasutad jne. Kogusaagi ja saagikuse näitajate kui taimekasvatuse kõige olulisemate näitajate dünaamika analüüsile pööratakse suurt tähelepanu
Külvisügavus 3-5 cm. Sorgo-inimtoiduna, söödana, tehniline otstarve.Kõige põuakindlam põllukultuur.Kasv Indias, USAs, Aafrikas.Soojanõudlik, min idanemistemp 10-12C. Öökülma ei talu, talub õhu ja mulla põuda,mullastiku suhtes vähenõudlik, reageerib hästi väetistele ja niiskusele.Külvatakse laiarealiselt või ruutpesiti 70cm reavahega.Haljassöödaks koristatakse loomise algul, siloks vahaküpsuse algul, teraks täisküpsuses. Riis- külvipinna ja kogusaagi poolest maailmas II kohal.Keskmine saagikus suurem kui nisul. Toiduainena kasvatab üle poole maailma elanikest. Riisiterad on tärkliserikkad, sisaldavad vähe proteiini ja rasva. Riisitangud on maitsvad-dieettoit. Kasv Kagu-Aasias,Indias,Aafrikas ja Lõu-Usas.Õisik on pööris, sõkalterade 1000 tera mass on 27-38g. Soojanõudlik, min idanemistemp 11-12C. Alla 18C riis ei valmi, niiskusenõudlik, valgusenõudlik lühipäevataim.Kasvab rasketel viljakatel muldadel
Külvisügavus 3-5 cm. Sorgo-inimtoiduna, söödana, tehniline otstarve.Kõige põuakindlam põllukultuur.Kasv Indias, USAs, Aafrikas.Soojanõudlik, min idanemistemp 10-12C. Öökülma ei talu, talub õhu ja mulla põuda,mullastiku suhtes vähenõudlik, reageerib hästi väetistele ja niiskusele.Külvatakse laiarealiselt või ruutpesiti 70cm reavahega.Haljassöödaks koristatakse loomise algul, siloks vahaküpsuse algul, teraks täisküpsuses. Riis- külvipinna ja kogusaagi poolest maailmas II kohal.Keskmine saagikus suurem kui nisul. Toiduainena kasvatab üle poole maailma elanikest. Riisiterad on tärkliserikkad, sisaldavad vähe proteiini ja rasva. Riisitangud on maitsvad-dieettoit. Kasv Kagu-Aasias,Indias,Aafrikas ja Lõu-Usas.Õisik on pööris, sõkalterade 1000 tera mass on 27-38g. Soojanõudlik, min idanemistemp 11-12C. Alla 18C riis ei valmi, niiskusenõudlik, valgusenõudlik lühipäevataim.Kasvab rasketel viljakatel muldadel.
TERAVILJAD KIRJUTA JOONISTE JUURDE TERAVILJADE NIMETUSED. RUKIS ON PÕHJAMAA LEIVAVILI. TA KANNATAB KLIIMA KARMUST JA MULLASTIKU KEHVUST, TEMAST KÜPSETATAKSE LEIB, MIDA MEILE EI SUUDA ASENDADA ÜKSKI PAGARITOODE. NISU KASVATATAKSE MAAILMAS PEAAEGU KÕIKJAL, KUS TAIMEKASVATUS ON VÕIMALIK. AASTARINGSELT KÄIB MEIE PLANEEDIL KUSAGIL NISULÕIKUS, SEST NISU KÜPSEB ERI POOLKERADEL JA VÖÖNDEIS ERINEVAL AJAL. NISU ANNAB KA SUURIMA KOGUSAAGI. ODER KOOS NISUGA ON ÜKS VANEMAID PÕLLUKULTUURE. ODRAST VALMISTATAKSE KRUUPE, TANGU, JAHU NING LOOMAJÕUSÖÖTA. KAER ANNAB JÕUDU HAIGETELE JA VÄIKESTELE LASTELE. VAREM MOODUSTAS KAER LOOMASÖÖDA PÕHIOSA. ERITI RASKET TÖÖD TEGEVALE HOBUSELE ANTI KAERU. ÜHENDA TERAVILI JA SEE, MIS TEMAST SAAB. JAHU KÜPSISED MANNA RUKIS KARASK KRUUBID NISU SEPIK
Sotsiaalpoliitilised, õiguslikud ja teised tingimused määravad majanduslikult otsustusulesande lahenduse struktuuri ja pustitatud eesmärkide saavutamise võimaliku taseme. Klimaatilised ja meteoroloogilised tingimused, tootlike jõudude ning sotsiaalse infrastruktuuri tase, samuti toodangu turustamise tingimused määravad näiteks põllumajanduskultuuride kasvupinna optimaalse struktuuri parameetrid ja võimaliku kogusaagi maksimaalse väärtuse. Dunaamiliselt tasakaalustatud jätkusuutliku käsitluse eelduseks on oskus kujundada luhiajalised arengueesmärgid lähtudes nende pikaajalisest perspektiivsest mõjust. Struktuuriliselt tasakaalustatud jätkusuutliku käsitluse eelduseks on oskus hinnata uhes uhiskonna alamsusteemis
suurem happesus. o Tänu huumusainetele ja mullas mistahes viisil moodustunud saviosakestele on katioonide neelamisvõime ja eripind suuremad kui lähtekivimis. o Kõiki muldi iseloomustavad lähtekivimist värvuse, koostise, omaduste ja paljude muude tunnuste järgi eristuvad geneetilised horisondid, mille järjestus ja kombinatsioonid pole ühesugused. o Kõikidele muldadele on omane kvantitatiivselt kogusaagi või juurdekasvu kaudu mõõdetav produktsioonivõime ning kvalitatiivse tunnusena väljenduv viljakus. 1.3 Miks pole mullad ühesugused? Orgaanilis mineraalsed vastasmõjud mullatekkel» erinevused orgaanilises põhjustajas ja mineraalses osises. o Lähtekivimite geneetiline päritolu on erinev (tardkivim, settekivim) o Lähtekivimi mineraalne, keemiline ja granulomeetriline koostis erinev o Kihitine lasuvus, veehoidevõime ja läbilaskvus, õhustatus,
Sotsiaalpoliitilised, õiguslikud ja teised tingimused määravad majanduslikult otsustusülesande lahenduse struktuuri ja püstitatud eesmärkide saavutamise võimaliku taseme. Klimaatilised ja meteoroloogilised tingimused, tootlike jõudude ja sotsiaalse infrastruktuuri tase, samuti toodangu turustamise tingimused määravad näiteks põllumajanduskultuuride kasvupinna optimaalse struktuuri parameetrid ja võimaliku kogusaagi maksimaalse väärtuse. - Majanduse ja selle väliskeskkonna seoseid käsitletakse senini veel lihtsustatult, eelkõige teineteisele piirangute seadmise aspektist lähtudes. Ühelt poolt, majanduse arengutase määrab sotsiaalse arengu, looduskeskkonna kaitse jne võimalused. Teisalt, keskkonnakaitse nõuded, sotsiaalsed vajadused jms kujundavad majandusprotsesside võimalike arenguvariantide raamistiku. Selline
annaabi.ee 
