Karjäär - soovitud sotsiaalne seisund Palk - tasu tehtud töö eest Avanss - palga osaline ettemaksmine Ajapalk - tasu tehtud töö tegemiseks kulutatud aja eest Tükipalk - tasu tööda loodud toodangu koguse eest Brutopalk e kogupalk - väljateenitud palk enne maksude mahaarvamist Netopalk palk, millest on maksud maha arvatud, ja mille inimene reaalselt kätte saab NETOPALK=BRUTOPALK-MAKSUD Miinimumpalk - minimaalne töö eest makstav palga summa Tööjõu nõudlus näitab, kui palju ettevõtteid soovib teatud palgaga isikuid mingile alale tööle võtta Tööjõu pakkumine näitab, kui palju on neid inimesi, kes soovivad mingi kindla palgaga tööle minna
Valisin teemaks ,,Keskmine brutokuupalk ja kuutööjõukõlu töötaja kohta põhitegevusala järgi 2007-2010 (III kvartal)" kuna see statistika pakkus mulle antud momendil kõige rohkem huvi. Valisin võrdlemiseks III kvartali, kuna see andis võimaluse kasutada ka 2010 aastat (III kvartal on hilisem periood, mille kohta on andmeid). Periood pakkus huvi seetõttu, et antud vahemikku jääb majanduslangus ja uus majandustõus. Mõningad selgitused: Brutopalk Ehk kogupalk - töövõtja töötasu, millelt ei ole tehtud mahaarvatusi. Hõlmab tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahalise tasu (loonustasu). Vastand: netopalk. Keskmine palk näitab tööandja poolt täistööajale taandatud töötajatele keskmiselt palgaks kulutatud summat vaadeldaval ajavahemikul. Keskmise brutokuupalga kujunemist mõjutavad kahte liiki tasud -- tasu töötatud aja
· Tööjõud ehk inimkapital-(oskused, haridus, ettevõtlikkus jms) · Kapital -(raha, masinad jms) varasema tööga majandustegevuse käigus loodud hüvised, et toota uusi hüviseid. · Maa ehk loodusressurssid-(maa, vesi, loodusvarad jms) mida töödelda inimestele vajalikeks hüvedeks, mille eest inimesed oleksid valmis maksma. 3) Palk ja palgatüübid Palk ehk töötasu · Brutopalk ehk kogupalk- välja teenitud töötasu enne maskude maksmist · Netopalk- jääb maksudest üle, inimene saab reaalselt kätte Veel palgaga seonduvat · põhipalk- kujuneb ametikoha kvalifikatsiooni nõuetest · lisatasu kvaliteedi eest · lisatasu mitmesuguste lisa-/eritööde eest · Lisatasu töötamise eest eritingimustes · Juurdemaks · Preemia · Ümbrikupalk Palgast arvudega 74,76 · 2012
Antud töös uurin kuidas keskmine netokuupalk on viie aastaga muutunud ja püüan sellele põhjendava selgituse anda. Statistikaandmed pärinevad Eesti Statistikaameti kodulehe andmebaasist. Andmed on võetud majanduse valdkonnast "Palk ja tööjõukulu" alt. TERMINID NING SELGITUSED Palk- Tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule, samuti muudel seaduse või kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. [1] Brutopalk- Kogupalk. See on palk millelt ei ole tehtud veel mahaarvestusi ehk makse. Netopalk- Töötasu, mis jääb alles brutopalgast, kui on maha arvestatud kõik seadusega ette nähtud maksud ja maksed; see on summa mille inimene kätte saab. Maksud mis maha arvestatakse on tulumaks (22%), töötuskindlustusmakse (1,6%), kohustusliku kogumispensioni makse (2%). [2] Keskmine palk- Näitab tööandja poolt täistööajale taandatud töötajatele keskmiselt palgaks kulutatud summat vaadeldaval ajavahemikul.
inimestelt ka suhteliselt suurema maksu. Oletame, et tulumaksu süsteem on progressiivne ja 2 astmega(tulumaksuvaba miinimumi loetakse küll lihtastmeks, aga selle üle ka vaieldakse): tulumaksuvaba miinimum on 4000 krooni kuus(48 000 krooni aastas), esimene aste 20%, mis kehtib summani kuni 40 000 krooni kuus(480 000 krooni aastas) ja viimane aste 40 001 krooni kuus ja rohkem(üle 480 000 krooni aastas), millelt makstakse 30%. Tulumaksumäära arvutamiseks: maksu kogusumma : kogupalk(neto palk) ehk ka (brutopalk - netopalk) : brutopalk x 100(et saada %) = mingi % Kolm näidet: Kui inimene saab 12 000 krooni kuus palka(bruto - ilma makse maha arvestamata), siis sellest lahutatakse tulumaksuvaba miinimum(4000) ja maksu makstakse 8000 krooni pealt 20%(8000 x 0.2) ehk 2000 krooni ja inimesele, siis inimene saab kätte 4000 + 6000 = 10 000 krooni (neto - palk, millest on maks maha arvestatud). Sellele inimesele jääb siis kätte 4000 + (8000 - 2000) = 10 000 krooni(neto)
t. vajadus ennast elatada ja eneseteostuse vajadusest (soovitud sotsiaalse seisundi saavutamine, kuulsusejanu vmt.) ja ka missioonitundest. Palk: tasu tehtud töö eest. 1 Palga vormid: ajapalk (tunni-, päeva -, kuupalk)- makstakse töö tegemiseks kulutatud aja eest Tükipalk- makstakse tööga loodud toodangu koguse eest. Brutopalk- kogupalk enne maksude maha arvamist Netopalk- raha, mille saab inimene kätte pärast maksude mahaarvamist Tööjõu nõudlus näitab kui palju ettevõtteid soovib teatud palgaga isikuid mingile alale tööle võtta. Tööjõu pakkumine näitab kui palju on neid inimesi, kes soovivad mingi kindla palgaga mingile kindlale tööle minna. Kui pakkumine on nõudlusest suurem, tekib tööpuudus Kui nõudmine on pakkumisest suurem, tekib tööjõupuudus.(Siis tõstetakse tavaliselt palka)
Oletame, et tulumaksu süsteem on progressiivne ja 2 astmega(tulumaksuvaba miinimumi loetakse küll lihtastmeks, aga selle üle ka vaieldakse): tulumaksuvaba miinimum on 400 eurot kuus (4800 eurot aastas), esimene aste 20%, mis kehtib summani kuni 4000 eurot kuus (48 000 eurot aastas) ja viimane aste 400,01 eurot kuus ja rohkem (üle 48 000 eurot aastas), millelt makstakse 30%. Tulumaksumäära arvutamiseks: maksu kogusumma: kogupalk (netopalk) ehk ka (brutopalk - netopalk): brutopalk × 100(et saada %) = mingi % Laen Laen ehk krediit on võlgnevuse liik. Laenu andmiseks vormistatakse leping, mille kohaselt laenuandja annab või kohustub andma raha või muu vara laenusaajale või lepingust tulenevalt
(ehk kui ettevõttes tarkade juhtide arv kasvab, kuid tegelike töötegijate hulk mitte, siis ei saa suurt tulude kasvu loota…) c) Kui suur osa kogu rahvatulust läheb töötajatele? Siinse Cobb-Douglas tüüpi funktsiooni korral, kus tegurite astendajate summa =1, näitabki iga astendaja vastavale tootmistegurile mineva tulu osakaalu: ehk siis tööjõule L läheb 2/9 kogutulust ja inimkapitalile H läheb 4/9 kogutulust. Korrektsed arvutused: töötajate osa kogu rahvatulust = töötajate kogupalk (st töötajate arv korda reaalpalgamäär, mis omakorda võrdub tööjõu piirproduktiga) jagatud kogutulu: w L MPL L (2 / 9 K 1 / 3 L7 / 9 H 4 / 9 ) L 2 Labor share Y Y K 1 / 3 L2 / 9 H 4 / 9 9 MPH H (4 / 9 K 1 / 3 L2 / 9 H 5 / 9 ) H 4 Human capital share
aastal olid netosissetulekud elanikkonna vahel jaotunud mõnevõrra võrdsemalt kui 1998.aastal. Näiteks 2007.aastal saadi reaalselt raha kätte kõige enam finantsvahenduse valdkondades (16 499 kr), kõige vähem aga hotellides ja restoranides (5 888 kr) [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp] (19.09.2008) . 1.2 Brutopalga muutumine Eestis maakonniti perioodil 2000- 2007 võrreldes Eesti keskmisega Brutopalk ehk kogupalk on väljateenitud palk enne maksude maksmist (Arrak 1995.a, lk 60). Võrreldes üldistavalt selle perioodi kolme aastat, perioodi esimest, 2000., keskmist, 2004. ja viimast, 2007., on näha, kuidas töötasud Eestis jõudsalt kasvasid ning perioodi lõpuks oli algne number juba kahe ja poole kordistunud. 2000.aastal oli Eesti keskmine brutopalk 4907.krooni (joonis 1). Kõrgem kui keskmine oli tasu Harju maakonnas (5918 kr) ning ka Rapla maakond küündis keskmise lähedale (4167 kr)
mõõta (näiteks kõplamisel, vilja koristamisel, ehitustöödel jne) Nõuded tükipalga rakendamisel: 1. töö õige normeerimine 2. toodangu täpne arvestus 3. kvaliteedi kontroll 4. hea töökorraldus, mis väldiks tööseisakuid. Kui neid nõudeid ei täideta, siis tükipalk ei toimi. Osa väljateenitud palgast peab inimene maksma maksudeks. Vastavalt sellele eristatakse: bruto ja netopalka. BRUTOPALK e. kogupalk on väljateenitud palk enne maksude maksmist. NETOPALK- on palk, mis jääb inimesele alles pärast maksude (tulumaks, töötuskindlustusmakse) maksmist ja mida ta saab kasutada oma vajaduste rahuldamiseks. 2 NETOPALK = BRUTOPALK MAKSUD Neto- ja brutopalk võivad üksteisest oma suuruselt oluliselt erineda. Kui maksud on kõrged nagu näiteks Skandinaaviamaades, moodustab netopalk väljateenitud palgast 50% või veelgi vähem.
suhteliselt suurema maksu. Oletame, et tulumaksu süsteem on progressiivne ja 2 astmega (tulumaksuvaba miinimumi loetakse küll lihtastmeks, aga selle üle ka vaieldakse): tulumaksuvaba miinimum on 4000 krooni kuus (48 000 krooni aastas), esimene aste 20%, mis kehtib summani kuni 40 000 krooni kuus (480 000 krooni aastas) ja viimane aste 40 001 krooni kuus ja rohkem(üle 480 000 krooni aastas), millelt makstakse 30%. Tulumaksumäära arvutamiseks: maksu kogusumma : kogupalk (neto palk) ehk ka (brutopalk - netopalk) : brutopalk x 100(et saada %) = mingi % Kolm näidet: Kui inimene saab 12 000 krooni kuus palka (bruto - ilma makse maha arvestamata), siis sellest lahutatakse tulumaksuvaba miinimum(4000) ja maksu makstakse 8000 krooni pealt 20% (8000 x 0.2) ehk 2000 krooni ja inimesele, siis inimene saab kätte 4000 + 6000 = 10 000 krooni (neto - palk, millest on maks maha arvestatud). Sellele inimesele jääb siis kätte
pakutavat kaupa või teenust osta. Tööturg. Tööhõive. Tööpuudus. Tööjõuturul on kaubaks tööjõud. Tööjõu hind kujuneb pakkumise ja nõudluse käigus. Tööturg on turg, kus inimene müüb oma tööd ja tööandja ostab tööd, makstes selle eest tasu (palka). Palk: tasu tehtud töö eest. Palga vormid: ajapalk (tunni-, päeva -, kuupalk) makstakse töö tegemiseks kulutatud aja eest Tükipalk makstakse tööga loodud toodangu koguse eest Brutopalk: kogupalk enne maksude maha arvamist Netopalk: raha, mille saab inimene kätte pärast maksude mahaarvamist netopalk = brutopalk - maksud (see raha, mille saab kätte) (see raha, mis on kirjas palgalehel) (21 % üksikisiku tulumaksu, 2,8% töötuskindlustust, 2% kohustuslik kogumispension) Tööjõu nõudlus näitab, kui palju ettevõtteid soovib teatud palgaga isikuid mingile alale tööle võtta Tööjõu pakkumine näitab, kui palju on neid inimesi, kes soovivad mingi kindla
annaabi.ee 
