kaugemad kokkukõlad sobivad hästi üldisesse luulemaastikku. 1980. aastatel ilmunud tekstid toovad järk-järgult esile uusi tahke, mis kaugendavad tekste mistahes laadis põlvkondlikkusest ning kujundavad välja iseseisva ettekujutuse ,,karevalikkusest". See loomingu tuumosa on ilmunud kogudes ,,Ööpildid" (1980), puudutus" (1981), ,,Salateadvus,/ (1983) ning ,,Vari ja viiv" (1986). Kareva lugejamenu rajaneb naiselikust vaatepunktist kirjutatud armastusluulel, mis kogumahult ongi esiplaanil, kuid seostub ka teiste motiividega. Võrreldes ,,Ööpiltidega" sagenevad pühad ja igavikulised kategooriad. Kareva luulest tehtud statistilised uurimused (vrd Tootmaa 1983; Vähejaus 1996) näitavad ka vastava leksika sagenemist, tähtsaks saavad näiteks ,,tõeline,/, ,,püha", ,,taevas", ,,valgus", ,,sära", ,,jumal", ,,igavik", ,,ime". Armastus omandab järk-järgult sakraalse tähenduse ning üleneb puhtisiklikust tundest olemist korrastavaks eetiliseks printsiibiks.
Selle tagajärjed: · Alsace´i- Lorraine´i kaotamine · sõjapurustused Põhja- ja Kirde-Prantsusmaal (kõige arenenumas tööstuspiirkonnas) · okupatsioon Põhja- Prantsusmaal (kaasa arvatud Pariisi linn) · sõjakontributsiooni maksmine Saksamaale b) ülekaalus olid väikeettevõtted c) kasutati vana tehnikat (väikeettevõtted ei suutnud uut tehnikat muretseda) Suurbritannia kaotas oma esikoha tööstustoodangu kogumahult Euroopas (1913. a. möödus temast Saksamaa) Arengu aeglustumise põhjused: a) kasutati vana tehnikat. Suurbritannias oli esimesena toimunud tööstuslik revolutsioon. 19. saj alguses toodetud masinad olid kasutuses ka sajandi lõpus; neid remonditi pidevalt ja remontimine kujunes lõpuks kallimaks kui uue masina ostmine. Majandusele iseloomulikud jooned 20. sajandil. a) monopolide tekkimine. See tähendas tootmise ja kapitali koondumist suurte,
Siiski näeb ka Itaalias mõnikord lund, näiteks Calabrias. Vihmad algavad enamasti oktoobris. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk 1520mm. Suvi toob endaga kaasa la bora (kuum tuul lõunast), mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Sahara kõrbest pärit kuivad tuuled toovad endaga kuumust ja liivatolmu. Majandus Itaalia on majanduslikult arenenud riik. Ta on toodangu kogumahult Suurbritannia kõrval V- VI riik maalilmas.Üle 50% rahvastikust töötab teenindussfääris, 40% tööstuses ja umbes 10% põllumajanduses. Majanduslik areng maa eri osades on olnud ebaühtlane. Põhja Itaalia on tööstuslikult enim arenenud, kui Lõuna Itaalia. Itaalia on Euroopa Liidu asutajamaid. Kuna napib maavarasid, siis sõltub Itaalia tööstus väga palju impordist. Itaalia ei suuda end täielikult elektrienergiaga varustada ,seetõttu tuleb seda importida naabermaadest
aastatel ka Kareva luule toon. 1980. aastatel ilmunud tekstid toovd järk – järgult esile uusi tahke, mis kaugendavad tekste mistahes laadis põlvkondlikkusest ning kujundavad välja iseseisva ettekujutuse “karevalikkusest”. See loomingu tuumosa on ilmunud kogudes “Ööpildid” (1980), “Puudutus” (1981), “Salateadvus” (1983) ning “Vari ja viiv” (1986). Kareva lugejamenu rajaneb naiselikust vaatepunktist kirjutatud armastusluulel, mis kogumahult ongi esiplaanil, kuid seostub ka teiste motiividega. Võrreldes “Ööpiltidega” sagenevad pühad ja igavikulised kategooriad. Kareva luulest tehtud 4 statistilised uurimused näitavad ka vastava leksika sagenemist, tähtsaks saavad näiteks “tõeline,“ “püha,” “taevas,” “valgus,” “sära,” “jumal,” “igavik,” “ime.” Armastus omandab järk
Vanaaegselt suurejooneliseks muutus 1980. aastatel ka Kareva luule toon. 1980. aastatel ilmunud tekstid toovd järk järgult esile uusi tahke, mis kaugendavad tekste mistahes laadis põlvkondlikkusest ning kujundavad välja iseseisva ettekujutuse "karevalikkusest". See loomingu tuumosa on ilmunud kogudes "Ööpildid" (1980), "Puudutus" (1981), "Salateadvus" (1983) ning "Vari ja viiv" (1986). Kareva lugejamenu rajaneb naiselikust vaatepunktist kirjutatud armastusluulel, mis kogumahult ongi esiplaanil, kuid seostub ka teiste motiividega. Võrreldes "Ööpiltidega" sagenevad pühad ja igavikulised kategooriad. Kareva luulest tehtud statistilised uurimused näitavad ka vastava leksika sagenemist, tähtsaks saavad näiteks "tõeline," "püha," "taevas," "valgus," "sära," "jumal," "igavik," "ime." Armastus omandab järk järgult sakraalse tähenduse ning üleneb puhtisiklikust tundest olemist korrastavast eetiliseks printsiibiks. Kareva luule teisenes taas natuke 1980
omakorda annab meile paremad eeldused konkureerimiseks ja täiendavate müügivõimaluste leidmiseks. Prantsusmaa: Turu kogumaht on 8357 MEUR (13% osalusega suuruselt neljas EL mööbliturg), sellest RTA kodumööbli osakaal moodustab 23% ehk 1922 MEUR. AS Eerungi potentsiaalne maht sellel turul on 0,3 MEUR, ehk 0,016%. Esialgsete hinnangute kohaselt on lähiaastatel oodata turu mahtude kasvu. Olles EL suuruselt neljas mööbliturg on Prantsusmaa suuruselt teine Euroopas elamispinna kogumahult omades 32 miljonit kodumajapidamist. Prantsusmaa elanike arv on 59,3 miljonit inimest. Prantsuse majapidamised ostavad igal aastal uut mööblit. Kulutades vaid 208 EURi inimese kohta on Prantslased ostnud vähem mööblit kui inimesed teistes EU maades. 2002.aastal osteti Prantsusmaal umbes 32,5 milj mööblieset. Sarnaselt teiste EU maadega oli ka Prantsusmaal majandusseisak, töötuse ja inflatsiooni kasv ning mööblimüük kahanes 2001 - 2002.aastal 2%.
võimalik Saksamaale reisida. Erinevatest Eesti linnadest saab sõita paljudesse tuntud Saksamaa linnadesse. Näiteks firma Eurolines pakub võimalust reisida Augsburgi, Berliini, Bremenisse, Bremerhavenisse, Colognesse, Darmstadi, Dortmundi, Düsseldorfi, Essenisse, Frankfurti, Hamburgi, Hannoveri, Leipzigi, Mannheimi, Münchenisse, Rostocki, Stuttgarti, Ulmi, Nürnbergi, Kölni jne. Saksamaa suurim lennukompanii on Lufthansa. Saksamaa majanduses on suur osatähtsus väljaveol. Väljaveo kogumahult on Saksamaa USA järel maailmas 2. kohal. Eksport moodustab SKT-st 35% ja import 28% (2005). Välja viiakse masinaid ja seadmeid , keemiatooteid, toidukaupa ja kergetööstuse toodangut. Ka sisseveos valdavad samad kaubarühmad, peale nende energiakandjad ja tööstustoore. EKSPORT IMPORT Itaalia 7% Jaapan 6% Holland 7% USA 7% ÜK 8% Itaalia 8% USA 8% Holland 8%
168. 3) majandus allutati rangele tsentraalsele juhtimisele 169. 4) kehtestati viisaastaku plaanid – esimene 1928-1933, mille alusel NSVLiidust pidi saama industriaalmaa Propageeriti hoogtööd ja sotsialistlikku võistlust, noorsugu värvati uutele suurehitustele 170. TULEMUSED Rasketööstuse tootmise kogumahult 1938.aastaks USA järel II kohal maailmas Tööviljakus ja toodete kvaliteet väga madal Elanikkonna maksukoormuse kasv, elatustaseme langus 171. 172. 173. 174. Kollektiviseerimine 1920.aastate lõpul tabasid Venemaad raskused viljavarumisel, Stalin andis käsu jõuga vilja tagavarad ära võtta 1928.a
annaabi.ee 
