Selgelt on näha, et finantseerimise segasüsteemi korral (nii avalik rahastamine kui patsientide omaosalus), toimib turg kõige paremini. Kuidas on rahastamise mudelid korraldatud teistes riikides ? Kõige sagedasemalt kasutatavad näitajad riikide tervishoiu rahastamise võrdlemisel on : · tervishoiu kogukulude osakaal sisemajanduse koguproduktist; · avaliku sektori osakaal tervishoiu kogukuludes ning tervishoiukulude osakaal avaliku sektori kogukulutustest; · tervishoiu kogukulu elaniku kohta, korrigeerituna ostujõu pariteedile või hinnamuutustele. Eesti tervishoiu kogukulude osakaal SKPst on olnud suhteliselt stabiilne, varieerudes vahemikus 5,1-6,1% SKP-st. Tervishoiukulud inimese kohta aga jäävad Euroopa keskmisest kaugele (kahjuks puuduvad autoril värsked andmed antud näitaja suhtes) - Eestis kulutati 2003. aastal tervishoiusüsteemis ligi 5 000 krooni isiku kohta. Seda raha on lihtsalt vähe
Eesti -- Estonia 0,0 0,5 1,0 1,5 2,0 2,5 3,0 Joonis 1. Tööpoliitika kulutused Euroopa Liidu liikmesriikides 2007. aastal Lisaks sellele, et Eestis olid üldse madalad kulutused tööpoliitikale, olid ka tööpoliitika kulutustest suurem osakaal seotud just hüvitistega (passiivne tööpoliitika). Nii moodustasid Eurostati andmetel 2008. aastal kulutused aktiivsele tööpoliitikale üksnes viiendiku kogukulutustest, mis oli madalaim Euroopa Liidus. Euroopa Liidu keskmine oli umbes 40%. 2007. aastal läks keskmiselt 38% aktiivse tööpoliitika kulutustest tööturukoolituseks, 26% töötamist toetavatele meetmetele (palgatoetusele), 14% töökohtade loomisele, 14% toetatud tööle ja rehabilitatsioonile ja 7% ettevõtluse toetamisele. Töötushüvitised Unemployment benefits Tööturukoolitus Labour market training
a. intressimäärade alanemisel b. hindade alanemisel c. maksude tõstmise mõjul d. tootmisvõimaluste piir nihkub paremale Keinsistliku tarbimisteooria kohaselt on peamine tarbimist mõjutav komponent a. indiviidi võime saada lisavahendeid laenuraha arvel b. indiviidi jooksev tulu c. intressimäär d. indiviidi varade suurus Investeeringud kogukulutuste mudelis: a. vähenevad, kui tarbimine suureneb b. suurenevad koos SKP kasvuga c. investeeringud ei ole osa kogukulutustest d. ei sõltu kasutatava tulu suurusest SKP arvestuses võetakse arvesse ainult erasektoris toodetud kaubad ja teenused. - Vale Reaalne SKP on võrdne a. virtuaalne SKP miinus inflatsioon b. nominaalne SKP pluss inflatsioon c. nominaalne SKP pluss inflatsioon d. nominaalne SKP miinus inflatsioon SKP sisaldab a. ainult lõpptoodete väärtuse arvestamist b. riigi poolt makstavate pensionde arvestamist c. lõpptoodete ja vaheprodukti arvestamist d. aktsiate väärtuse muutust börsil
93. Vaata joonist. Selle kohaselt on intressimäära ja reaalraha nõudluse, pakkumise tasakaal vastavalt: r2 ja M2 /P2 94. Reaalraha pakkumine (1 kuni 4 õiget): ei sõltu üldisest hinnatasemest ega kogutulust, on eksogeenne muutuja 95. Ekspansiivne fiskaalpoliitika tekitab plaanitud (kogu)kulutuste joone nihke allapoole ja IS kõvera nihke alla vasakule. VÄÄR 96. Keynesi risti mudelis erinevad tegelikud kogukulutused plaanitud kogukulutustest ……… võrra: : mitteplaanitud varuinvesteeringute 97. Kui Keynesi risti mudelis maksud vähenevad 100 ühikut, siis plaanitud kogukulutused PE kõikidel kogutulu tasemetel: suurenevad vähem kui 100 ühikut 98. Reaalraha nõutav kogus on vastassuunaliselt (negatiivselt) seotud intressimääraga ning samasuunaliselt (positiivselt) kogutuluga. TÕENE 99. Intressimäärad määravad ära …………… hüviste turul ning raha ……………
4. Kui suur on indutseeritud tarbimine sissetulekutaseme 1000 ühikut juures? 875 Qd = 1000 => c*Qd = 0,875*1000 5. Kui suur on kogutarbimine sissetulekutasemel 2000 ühikut juures? 1850 Qd = 2000 => C = C0 + c*Qd = 100 + 0,875*2000 => C = 100 + 0,875*2000 Keskmine tarbimiskalduvus leitakse: a. autonoomsete kulude jagamisel indutseeritud kuludega b. kulutuste muutumist ühe inimese kohta c. tarbimismahu jagamisel käsutatava sissetulekuga d. ruutjuurena kogukulutustest Margiaalne tarbimiskalduvuse parameeter näitab: a. tarbimise muutust ajas b. kui palju tarbivad jõukad riigid rohkem kui vaesed riigid c. tarbimise muutust sissetulekute väikese muutuse korral Tarbimisfunktsioon annab a. seose sissetulekute ja kulutuste vahel b. seose tarbija ja tootja vahel c. seose tarbimise ja rahvatulu vahel d. intressimäärade ja sissetulekute vahel Etteantud joonisel on säästufunktsioon. Leia selle joonise alusel: 1
S = Id , kui toodang on tasakaalus ja I = Id 10.RAHVAMAJANDUSE KOGUTULU MÄÄRAMINE Avaliku sektori kulutused (G) kaupade ja teenuste ost avaliku sektori poolt, nad ei sisalda kodumajapidamistele ja ettevõtetele tehtavaid tulusiirdeid. G mõjutab tasakaalutulu, kuna on kogutulu üks komponent ning maksud ja tulusiirded kasutatavat tulu. Mudelis on kasutatav tulu võrdne rahvusliku kogutuluga. Eeldatakse, et G on autonoomne ja ei sõltu kogukulutustest. E = C + Id + G Lisades juurde ka netoekspordi (X M), moodustuvad kogukulutused E = C + Id + G + (X M) Eksporti käsitletakse konstentsena antud riigi tulutaseme suhtes, aga import ei ole SKP suhtes autonoomne. Impordifunktsioon: M = Mo + mY, kus Mo autonoomne import, m impordi piirkalduvus Lihtsustuse huvides käsitletakse antud peatükis importi M = Mo ja seega netoeksporti kui konstantset suurust. Rahvusliku kogutoodangu tasakaalu puhul eeldatakse, et kogutoodang ja
surutise (depressiooni) aegses majanduses: madal kogunõudlus 25. Maksukärped stimuleerivad ………………….. täiustades töötajate stiimuleid ja suurendavad ………………. mis kasvatab kodumajapidamiste kasutatavat tulu: kogupakkumist; kogunõudlust 26. IS kõver väljendab seost intressimäära ja ………. vahel, mis rahuldavad ……….. turu võrrandit: kogutulu; hüviste (ja teenuste) 27. Keynesi risti mudelis erinevad tegelikud kogukulutused plaanitud kogukulutustest ……… võrra: mitteplaanitud varuinvesteeringute 28. Kui plaanitud kogukulutusi PE kajastada graafikuna kui funktsiooni (kogu)tuludest, siis sellise graafikujoone tõus on 0-i ja 1-e vahel Plaanitud kogukulutused (PE) on tarbimiskulutuste (C), plaanitud investeerimiskulutuste ( I ) ja avaliku sektori kulutuste (G) summa. PE = C + I + G. C = C (Y − T ) 29
98 861 (Ojakäär 2000: 461). Juba Riigi Ringhäälingu algaastatel oli muusika osakaal saatekavas suur – vastavalt OÜ Raadio Ringhääling 1927. aasta finantsaruandele kulutati muusikale (orkester + noodid) 237 1 572 611 marka, mis moodustas peaaegu ¼ kogu Ringhäälingu kuludest (ERA F 54, N 6, S 204) ja suurenes pärast Ringhäälingu riigistamist 1934. aastal 238 märgatavalt. Kulutused orkestrile, saatejuhtidele ja toimetajatele ning % kogukulutustest: 1935 – 43 844, % – 62,64; 1937 – 48 521, % – 39,02; 1939 – 84 237, % – 40,53 (Rauna 2005: 120). Muusikasaadete osa saatekavas: 1935 – 51,4%, 1937 – 49,4%, 1939 – 52,7% (ibid., 124). 236 Uudisleht 1929, 13.01. Seoses sellega oli ka päris palju neid, kes ise vastuvõtja valmis ehitasid. On teada, et Raimond Valgre ehitas endale ise vastuvõtja (Ojakäär 2000: 101), John Pori sai samaga hakkama (Ojakäär 2000: 278). V
annaabi.ee 
