Fifth level Juulis 2012 on eksport ja import suurenenud Võrreldes eelmise aasta juuliga, suurenes eksport Eestist 12% Import Eestisse suurenes 14% Eksporditi 1,05 miljardi euro eest Imporditi 1,15 miljardi euro eest Tähtsaimad kaubanduspartnerid ekspordis: Rootsi (15,91%) Soome (14,58%) Venemaa (11,99%) Läti (8,32%) Leedu (5,26%) USA (4,92%) Saksamaa (4,42%) Protsent näitab osatähtsust koguekspordis (09.11.2012; Allikas: Statistikaamet) Tekstiiltooted; 0,03 Pabertooted ; 0,03 Kummi- ja plasttooted ; 0,03 Transpordiv-d ; 0,05 Masinad ja seadmed ; 0,24 Keemiatööstuse tooraine ja tooted; 0,05 Muu; 0,06
majandust, leian, et tegemist on aktuaalse ja kõnelemist väärt teemaga. 7. augustil kinnitas vene peaminister Dmitri Medvedev president Vladimir Putini palvel sisseveokeelu lääneriikidest pärit põllumajandussaadustele. Impordikeeld kehtestati Putini sõnul vastukaaluks lääneriikide kehtestatud sanktsioonidele seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas. Selle aasta esimeses pooles eksportis Eesti Venemaale kaupu, mis läksid sanktsioonide alla 42,7 miljoni euro eest. Venemaa osakaal Eesti koguekspordis on küll aasta-aastalt vähenenud, kuid toidukaupade, eriti alkoholi, piima- ja kalatoodete puhul, on tegemist ikkagi suurima ekspordiriigiga, kuhu viidi eelmisel aastal 19,2 protsenti eksporditud toidust. Seega on olulisimad impordikeelu kannatajad peamiselt piima- ja kalatootjad. Mõju Eesti majandusele ja ettevõtjatele avaldub ühtlasi selles, et siinsetele tootjatele jääb kaup sisuliselt kätte ning Euroopas tekib ülepakkumine. See loob omakorda ülitiheda
Eksport 198,1 218,8 275,3 225,5 218,6 Taani Import 250,1 262,9 233,1 172,1 175,4 0,57 Eksport 1,56 1,44 0,62 1,15 Fääri saared Import 0,21 0,26 0,14 0,00 0,23 Eksport 0,00 0,00 0,29 0,03 0,00 Gröönimaa Import 0,03 0,00 0,00 0,00 0,00 Osatähtsus Eesti koguekspordis ja -impordis: > 5% > 10% > 15% 11 Kultuur Eestis Eesti kultuur on nii Eesti territooriumi kui eestlaste kultuur. See on tihedalt seotud Eesti ajaloo ja loodusega. Eesti ajaloo jooksul on kultuurilisi mõjusid tulnud igast suunast. Vanimateks teadaolevateks Eesti territooriumi kultuurinähtusteks on Pulli ja Kunda asulakohtadest leitud Kunda kultuuri kuuluvad arheoloogilised leiud
sotsiaalseid pingeid ja elimineeris vasakekstremistide mõju. Väliskaubandus Majanduse piiratud mahu ja sõjavõlgade tõttu oli väliskaubanduse tähtsus Eesti jaoks suur. Eesti eksportis põllumajandussaadusi, tööstuskaupu (tekstiilitooted, paber vineer, bensiin, klaas, kunstsarv, nahakaubad, maiustused) toorainet ja pooltooteid, importis tööstustoodangut ja toorainet. 1920. aastate lõpul eksporditi kuni 40% tööstustoodangust, 1930. aastail 2025%. Tööstuskaupade osakaal Eesti koguekspordis 1920.1930. aastail oli 3644%. 1938. aastal läks ekspordiks 28% põllumajanduse kogutoodangust. 1936. aastal olid Eestil väliskaubandussidemed rohkem kui 100 maaga, ülekaalukalt olid esikohal Suurbritannia ja Saksamaa, kus Eesti või ja peekon oli nõutud kaup. Kahekümne aastaga võitles Eesti endale kindla koha rahvusvahelistel turgudel. 6 Kultuur
10,6%ga Eesti koguimpordist. Sisseveo kogumaht oli 1,336 mld EUR ja aastane kasv 32%. Suurimateks impordiartikliteks olid masinad ja seadmed, transpordivahendid, metallid ja metallitooted. Tabel 9-Eesti-Rootsi kaubavahetus aastatel 2007-2012 (miljardit EUR): Osatähtsus Osatähtsus Aasta Eksport Import Bilanss koguekspordis, % koguimpordis, % 2007 1,1 13,3 1,2 10,6 -144,4 2008 1,2 13,8 1,1 10,0 78,4 2009 0,8 12,6 0,6 8,4 205,7 2010 1,37 15,6 1,0 10,9 357,9 2011 1,88 15,6 1,33 10,6 545,0 2012 1,99 15,9 1,39 10,2 589,9 Peamised ekspordiartiklid 2012. aastal (osakaal %):
need ettevõtjad, kellel on jäätmeluba, ohtlike jäätmete käitluslitsents ja ohtlike jäätmete väljaveoluba vastavalt jäätmeseadusele (RT I 1998, 57, 861). Seetõttu on saatja pooleks valitud vanametalli kokku ostev ja käitlev ettevõte Cronimet Eesti Metall OÜ, mis kuulub ülemaailmsesse kontserni Cronimet Group. Eestis on ettevõttel 8 esindust (Cronimet Eesti Metall). Vanametalli puhul on tegemist ekspordiartikliga, mille osakaal koguekspordis viimastel aastatel pidevalt tõuseb. Näiteks novembris 2012 oli metalli- ja metallitoodete osatähtsus ekspordis 7% ning juunis 2013 juba 8%. Kuigi 2013 juunis kaupade summaarne eksport vähenes, siis metalli puhul näitab rahaline näitaja siiski kasvu (Kerner 2013). Nimetatud ettevõte ekspordib vanametalli Eestist Poola maanteetranspordiga poolhaagiste abil. See tähendab, et maksimaalne korraga veetav kogus on 24 tonni. Ühes kuus Tartu-Inowroclawi suunal
Sarnaselt teiste toiduainetööstuste sektoritega, toimus ka piimatööstustes 2002-2003 aastal tootmise hügieeninõuetega vastavusse viimine, lisaks pöörati tähelepanu ka tootmise/toodete kvaliteedikontrolli tõhustamisele ning tooraine kvaliteedi tagamisele ja tõstmisele. Enamik küsitletud piimatööstuse ettevõtjaid (91%) oli arvamusel, et riik saab neid tootearenduses aidata. Lihatööstus Eesti kogu toiduainetööstusest moodustab lihatööstuse toodangu osa 18%. Toiduainete koguekspordis moodustas liha-ja lihatoodete eksport 2004. aastal ligikaudselt 9,4%. 2004. aasta detsembri seisuga oli Eestis 139 lihakäitlemisettevõtet, millest suure võimsusega 1 ettevõtteid oli 16. 1 5 Eesti lihaturg on tugevalt kontsentreerunud valmistoodangu osas neli suuremat ettevõtet omavad ¾ Eesti liha ja lihatoodete turust. Kodumaised lihatooted on turul omandanud suhteliselt tugeva
energia, masinate, seadmete, tööriistade ja tarbekaupade tootmisega ning põllumajandussaaduste ja tööstuse enda valmistatud toodete töötlemisega. Soome tööstuse sünnipaik on Pohja. Kihelkonda loodi 1630. aastal Antskogi tehas, 1641. aastal Billnäsi tehas ja 1649. aastal Fiskarsi tehas. Tänapäeval on olulisim tööstusettevõtte Soomes Nokia Oy, mille osakaal on aastaid olnud suur nii Soome majanduskasvus kui ka koguekspordis. Viimasel ajal on see siiski vähenemas, Nokia aktsiad ning bränd on kaotanud palju oma endisest väärtusest. Uue tee otsingul on Nokia strateegiliseks partneriks saanud Microsoft. Viimase kümnendi jooksul on nii Eestis kui ka Soomes tootmine tööstuses jõudsalt edenenud. Euroopa Liitu astudes tekkis Eesti tootjail soodsam ligipääs Euroopa turule, samas võimaldavad head kontaktid Venemaa ja Ukraina toormepakkujatega
suurim ülejääk puidu ja puittoodete ning mitmesuguste tööstustoodete (sh mööbel) kaubavahetuses. 2012. aastal viidi Eestist enim välja masinaid ja seadmeid (29% Eesti kogu- ekspordist), mineraalseid tooteid, sh bensiin, põlevkiviõli ja elektrienergia (15%) ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupasid (9%). Samu kaupu ka imporditi enim: masinaid ja seadmeid 29%, mineraalseid tooteid 16% ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu 10% Eesti koguimpordist. Eesti koguekspordis oli Euroopa Liidu (EL-27) osatähtsus 2012. aastal 66%, euroala (EA-17) osatähtsus 28% ning Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) riikide osatähtsus 15%. Peamised ekspordi sihtriigid olid Rootsi (16% Eesti koguekspordist), Soome (15%) ja Venemaa (12%). Kogu Eesti sisseveost moodustas import Euroopa Liidu riikidest 80%, euroalast 37% ja SRÜ riikidest 10%. Eestisse toodi kaupu peamiselt Soomest (14% Eesti koguimpordist), Saksamaalt ja Rootsist (mõlemad 10%).
annaabi.ee 
