loetelu ja anda selles sisalduvatele sõnadele eestikeelsed vasted. (Vainik 2002a : 539) Ene Vainiku empiirilises uurimuses kasutati emotsioonisõnavara uurimiseks välimeetodit. 100 eestlasest keelejuhiga viidi läbi intervjuu vormis seitse loetelukatset. Esimeses pidi nimetama sõnu pähetuleku järjekorras. Teises tuli nimetada vastandeid esimesest katsest. Kolmandas tuli moodustada emotsioonide pingerida ning neljandas küsitlemise hetkel kogetavaid emotsioone; seejärel tuli nimetada emotsioone, mida mäletati lähiminevikus kogenevat. Eraldi katsetes tuli nimetada emotsioonidega seostuvaid tegusõnu ning positiivseid, negatiivseid ning neutraalseid emotsioone. (Vainik 2002a : 540) Loetelukatsetel saadi kokku 1737 erinevat väljendit, mida peetakse eestlaste emotsioonisõnavaraks. Nende hulgas ei ole kindlasti kõiki sõnu, mis olemas on, sest kõigil ei pruugi sellises olukorras kõik eesti keeles olevad sõnad meelde tulla, vaid see
Vormiliselt aga mõjutasid De Stijl’i põhiliselt siiski prantsuse kubistid ja teiste avangardistlike kunstivoolude esindajate teosed. Mondrian jõudis selle tulemusel välja põhivärvides – punaste, siniste, kollaste – ristkülikuteni, mida ta esialgu kujutas heledal taustal. Edasi jõudis ta oma kuulsate teosteni, kus põhivärvides pinnad on asetatud võrestikku. Matemaatilist ilu ja rütmi nägi Mondrian ka suurlinnas ning proovis oma töödes edasi anda justkui lennukiaknaist kogetavaid vaateid ning metropoli urbanistlikke rütme. (Paulus 2011). Arhitektuuris oli De Stijl’i eeskujuks Hendrik Petrus Berlage, kelle jaoks oli ehituskunst ühiskonna peegeldus ja sellel lasus moraalne vastutus ühiskonnas toimuvast. (Kodres 2001). Mulle tundub, et oma kaasajal oli De Stijl’i looming arhitektuurivallas pigem kesine, oli küll välja töötatud ideoloogia, millele põhineti, kuid ideed jäid pigem kavandite tasandile. Rohkem on De Stijl’i vormikeelt näha tänapäeva modernses
informeeritud. (Fried, Hansson: 124) Samuti jagatakse antud raamatus nippe heaks klienditeeninduseks. Seletatakse, kuidas vabandust paluda ning kuidas panna kõik töötajad olukorda, kus nad mõistaksid klientide soove. Selleks tuleks saata kõik töötajad eesliinile: kõik teie meeskonna liikmed peaksid hoidma klientidega vahetut kontakti kui mitte iga päev, siis vähemalt paar korda aastas. See on ainus viis, kuidas meeskond saab tunda klientide kogetavaid piinud. Just valu ja vaev motiveerib probleeme lahendama. Ka vastupidine on tõsi: õnneliku või lahendatud probleemiga kliendi rõõm võib olla metsikult motiveeriv. (ibid.: 129) Lõpetuseks räägitakse veel ka (organisatsiooni)kultuurist. Autorid on arvamusel, et kultuuri pole võimalik luua, see tekib ise. Seetõttu pole uutel ettevõtetel oma kultuuri. Kultuur on järjepideva käitumise kõrvaltoode. Kui julgustate inimesi suhtlema, saab see suhtlemine osaks teie kultuurist.
objektiivsuse ning nende kehaliste ilmingute uurimisel; näideteks võib tuua hirmu ja raevu emotsionaalse kooseksisteerimise (vt peatükki 3) ning naeru emotsionaalseid väljendusviise (vt peatükki 10). Ent mida me saame öelda oma subjektiivselt kogetavate emotsioonide kohta, kuidas need tunduvad olevat meie ,,sisemuses"? Mitmed üheksateistkümnenda sajandi psühholoogid püüdsid mitmesuguseid inimeste kogetavaid emotsioone kataloogida, niivõrd, kui palju nad olid erinevate tajude tekitatud tundeid suutnud klassifitseerida (nt punane, hapu, sile jne). Kuid nende jõupingutused ei osutunud just väga edukaks. Inimesed rääkisid lihtsalt liiga suurest hulgast oma kogetud emotsioonidest, mida klassifitseerida näis nende subjektiivse tunnetuse liialt suure rikkalikkuse tõttu võimatu
tajumisele · Tajumine on kompleksne ja aktiivne protsess, mis sõltub välisest materjalist (seega ka õpitavast), inimese eelnevast kogemusest ja eelteadmistest, ent ka emotsioonidest ja mõtlemise tasemest. · Tajumine ja info kodeerimine on selektiivne ja interpreteeriv protsess Selektiivne pööratakse tähelepanu osale näitajatele Interpreteeriv pannakse juurde rohkem kui otseselt tajutav · Õppimisel on tähtis, missuguseid kogetavaid tunnuseid tajutakse objektidena ja missuguseid nn üldise foonina, mida peetakse rohkem oluliseks ja mida vähem oluliseks. Sellest jaotusest sõltub õpitava hilisem meeldejätmine ja interpreteerimine. · St tajumine suhteline, mitte absoluutne, kaks inimest (nt õpetaja ja laps) võivad sama nähtust tajuda erinevalt A0C 12 0 14 Õpetajale · Jälgida, et juhendid oleksid selged ja üheselt mõistetavad
Ajus sügaval asuv mandeltuum on väga tundlik ohusignaalidele ja suudab ka teadvustamise-eelselt, pelgalt mõnekümne millisekundiga aktiveeruda, kui keskkonda ilmub loomult ohtlik ärritaja, nt irevil hammastega kiskja. Inimene on valmis reageerimiseks juba enne, kui teadus olukorda kajastada jõuab. 2. TUNNETUSPROTSESSID Kognitiivsed ehk tunnetusprotsessid aitavad inimesel luua ideaalse muteli tegelikkusest, kajastades selle tegelikkuse vahetult kogetavaid ja üldisemaid omadusi. 2.1 Sensoorsed tunnetusprotsessid Meeleelundite abil vastu võetud mõjutused töödeldakse sensoorsetes süsteemises ja need põhjustavad AISTINGUID. AISTING on objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess. Aistingul kui KOGNITIIVSEL PROTSESSIL on sageli ka emotsionaalne värving, mis vahendab esemete ja ärritajate võimet pakkuda mõnutunnet, ebameeldivust, õdusust, rahustavust, ärritavust jne.
tähelepanu valikute jaoks väliärritajate liigendamine, somatosensoorsete signaalide töötlus hüpotalamus – tagab siseregulatsioonid, emotsioonid, ainevahetused, osaleb seoste kujundamises mandeltuum – tundlik ohusignaalidele ja suudab teadvustamise-eelselt aktiveeruda 2. Tunnetusprotsessid kognitiivsed ehk tunnetusprotessid aitavad inimesel luua ideaalse mudeli tegelikkusest, kajastades selle tegelikkuse vahetult kogetavaid ja üldisemaid omadusi. sensoorsed tpd – vahendavad objektide ja sündmuste üksikomadusi ja nende protsesside tulemuseks on aistingud pertseptiivsed tpd – vahendavad esemete ja sündmuste terviklikke vaimseid kujundeid ja selle tulemuseks on taju mnestilised tpd – võimaldavad talletada, säilitada ja hiljem kasutada teiste tunnetusprotesside tulemusi intellektuaalsed tpd – mõtlemine 2.1 Sensoorsed tunnetusprotsessid AISTING:
kumerad Asenduse piirmäär MRSxy näitab, mitmest ühikust hüvisest Y on tarbija valmis loobuma, et saada juurde veel üks täiendav ühik neist hüvist X, ometigi jäädes seejuures samale ükskõiksuskõverale. Kumerate ükskõiksuskõverate korral on asenduse piirmäär MRS kahanev. Asenduse piirmäär väljendab ühe hüvise hulka, millest tarbija võiks loobuda teise hüvise lisaühiku kasuks, püsides samal kõvera, st samal kogukasulikkuse tasemel. Tarbija polt kogetavaid rahalisi piiranguid tarbimisel kajastab eelarvejoon. Eelarvejoon EJ e tarbimisvõimaluste sirge näitab graafiliselt kõiki võimalikke kombinatsioone, mida tarbija on suuteline ostma nominaalsissetuleku ja hüviste etteantud ühikuhindade korral. Eelarvejoon kujutab endast kahe hüvise erinevaid koguselisi kombinatsioone, mida võib osta hüviste parasjagu kehtivate hindade korral. Eelarvekitsendus: Eelarvejoon näitab, et hüvistele X ja Y kulutatav rahasumma ei saa olla
Interaktsioon, kui ta üldse on tuntav ja kui ta jõuab tegevusse astuda, tuleb laevajuhile kasuks. Vööridel on tendents tõukuda teineteisest eemale enne otsest möödumist ja selle ajal. Laevu võib tõmmata teineteise poole, kuid vaevalt jõuavad nad sellele tõmbele reageerida või siis peab suhteline kiirus olema väga väike. Ahtrite möödumisel teineteisest tõukuvad nad , mis võib põhjustada juhtimisprobleeme vaid hooletutele. Joonis 6 kajastab kogetavaid nähtusi. Joon. 6. Möödasõit Paralleelsetel või sellele ligilähedastel kurssidel möödasõidul on laevade suhteline kiirus väike ja laevad jäävad teineteise lähedusse võrdlemisi pikaks ajaks nii, et interaktsioonil on aega hakata mõjuma mõlemale laevale. Võib esineda kahesugust mõju. Möödasõidetav laev võib end vähehaaval keerata ette möödasõitva laeva teele, sest möödasõitva laeva vööri
annaabi.ee 
