oleks surma sõitnud teise aga jõudis mõelda et sõidab parem puusse, suur infohulk) R.Fischer Fischeri teaduse teisenenud seisundite mudel See seisund, kus oleme teadvusel ja meie informatsiooni hulk ja selle töötlemiseprotsessi kiirus on tasakaalus. (Minaseisund 'I') Selle märkimiseks kasutab ta lõpmatuse märki ,,See on see kogemus, kus kaovad piirid mina ja mittemina vahel" Selle kogemuseni on võimalik jõuda 2 erineval teel: ergotroopne(inimene jõuab TTS mõistes ekstaasi, pinge kasvab, kaob piir mina ja mittemina vahel) ja trofofoopne (jõuab sisemise vaikuse, meditatsiooni kaudu) 1. Hingamine 2. Röökimine 3. HU (karjumine, hüppamine) 4. Vaikus Selgub, et erinevates usulistes traditsioonides võib selfi tunnetamine olla erinev. Enesetunnetamise ülim kogemus, vabastav tunne (unes lendamine). Selfi
Isiba oli Siva poeg. Usutakse, et kõik kordub uuesti. Lõppu ei ole. Aega ei saa raisata, sest sellel pole ei algust ega lõppu. Universum on pulseeriv, otsatu. Hinduismis on arusaam kõikide religioonide võrdsusest. Kõik jumalad taanduvad lõpuks üheks Brahmaks. Temast on tekkinud maailm ehk monism. Läbi kõikide jumalate kummardad ikka Brahmat. Hing on primaarne, keha on sekundaarne. Inimene peab jõudma selgusele, et Brahma ja Atman (hing) on üks. Kes selle kogemuseni jõuab, on lunastatud. Inimene, kes elab elu läbi naudingute, läheb eesmärgist mööda. Inimene peab sündima niikaua uuesti, kuni ta tajub, et on Brahmaniga üks. See, kelleks inimene sünnib, saab karma poolt otsustatud. Mida madalamasse kasti inimene sünnib, seda halvem karma tal enne taassündi oli. Moksa - õnneseisund Avidya võrgutus elada elu läbi naudingute "Tat vam azi" "Sina oled Brahman" Ganisa elevandi peaga jumal Kali surnutejumal Veda - teadmine
Jumal hõlmab kõiki olendeid. Erilise treeningu ja mediteerimsie abil üritatakse minetada oma mina ja sulanduda jumalasse. Sufid rõhutavad armastust ja elavad askeetlikult. "villase rüü kandjad". Nad imetlevad Jeesuse vaesust ja enesesalgamist. Sufisid on 3%. Dervisid: sufistlikud mungad, nad elavad kloostrilaadsete vennaskondadena. Nende järelevaatajaks on juhataja, kes eitab mõtisklemise, paastumise ning isegi piinamise kaudu jõuda müstilise ja ekstaatilise kogemuseni. Paljudes islamimaades on tänapäeval mitmesugused müstilised liikumised kulust hoolimata õitsval järjel. Religiooni positsioon on tänapäeval tugevnemas enamikes Islami maades, ühtlasi on laienenud ka misjonitöö. Tuntuim neist on Ahmadija misjon, mis tegutseb kõikidel mandritel. Islam ühiskondliku tegurina Muhameedlaste religioonikäsitluses on palju sellist, mida kristlane peab ilmaliku elu probleemiks. Islam ei tunnista vaimuliku ja ilmaliku lahutamist
Tunnetusteooria lähtealuseks on tõetunnetamise meetodid(3): 1. ämbliku tunnetus dogmaatiline, ratsionaalsel mõtlemisel põhinev tunnetus, kus kõik üldisemast lähtuvalt lõplikult paikapanduna olemas. Tõde tunnetatakse puhtast teadvusest enesest. 2. sipelga tunnetus äärmiselt empiiriline ja kuna sipelga tegevus ei anna uut kvaliteeti, on see lõputu sihipäratu faktide kuhjamine ja me ei pruugi jõuda mingisuguse kogemuseni. 3. mesilase tunnetus eesmärgipärane, annab tulemusele uue kvaliteedi. Ratsionalism Kõiges olemasolevas tuleb kahelda. Deduktsioon jagada olemasolevad teadmised üksikosadeks ja lahendada iga üksikosa eraldi. Üksikosa oma lihtsuses muutub kaheldamatuks aksioomid. Ma mõtlen, järelikult olen ma olemas. Mõni mõtted on minust enesest. Alahindasid kogemusel põhinevat tunnetamist. 17. saj. esindajad olid Descartes, Leibniz ja Spinoza.
*1647 a valiti C Prantsise Akadeemiasse. MOLIERE(1622-1673) *Kirjutas enamus oma näidendeid proosas. *Moliere'i Tartuffe on kehtestunud valevagatseja e silmakirjateener, don Juan on paadunud elumees ja vabameelitseja, Alceste pessimist, Harpagon ihnuse võrdkuju. *Kodanikunimi oli Moliere'il Jean Baptiste Poquelin.*Tema isa, Pariisi jõuka kodanlase ja õukonna käsitöömeistri soov oli teha temast ametijärglane, kuid see ei täitunud tal. *rännates ühest riigist teise, jõuti küpsus kogemuseni. *1658.a pealinna naasemise järel lavastas trupp 1659.a erakordse menuga lühinäidendi ,,Neruväärsed eputised"-see meeldis ka monarhile, misjärel M 'ile kuulus tema isiklik soosing. *läks viis aastat, ennem kui M sai lavastada oma ühe kuulsaima näidendi ,,Trtuffe".*Teda kritiseeriti palju. Loomingu kõrgperioodil(1660-keskel) algas M kopsuhaigus, millele lisandusid ebaõnnestunud abielu hädad. M suri näidendi ,,Ebahaige" 4.etenduse järel, millles ta ise näitlejana kaasa mängis
mõtlemise kaudu ja mis eksisteerib sellest sõltumatult. 12) Millised järelmid tulenevad Platoni ,,ideede" käsitlusest eetilise (ja poliitilise) refleksiooni jaoks? Kui rakendada Platoni ideede-hüpoteesi eetilise refleksiooni objektidele, tähendab see esiteks, et eetika valdkonnas on tunnetus [1833] võimalik; teiseks, et seda on võimalik saa- vutada -- vähemasti tema tuumas (s.t printsiipide tasandil) -- puhtalt intellektuaal- argumentatiivse meetodiga, ilma kogemuseni laskumata; ja kolmandaks, et tal on seetõttu teatavaid alatiolevaid, meie arvamustest sõltumatuid ,,ideesid" hõlmav loomus. 13) Kuidas suhestuvad idee ja meelelis-empiiriline vald? Nende ,,ideede" suhet hüve, õigluse jne realiseerumisega meelelis-empiirilises vallas -- seega, võib ehk öelda, meie konkreetsetes toimingutes ja institutsioonides -- võrdleb Platon jäljendamisega: nii nagu kera-kujulised objektid jäljendavad ringi
et ebakindlalt häälestannud või ebaõnnestunud kontekstis seent tarvitanud inimesed ei saavuta peale värinate ja oksendamise mingeid elamusi." Kuna seen võib mütoloogilise suhte puhul inimese ajatusse saata, tuleb teda võtta ajatus paigas. Seene keskkondlikud eelistused on rohelised loodus, mets, mitte kivimaja kaheksas korrus või virtuaalkohvik. Kuid mütoloogilist materjali ainutähtsaks pidav tegelane suudab vaevalt vahetu kogemuseni jõuda. Ta kombib vaid oma lugemuse- uskumuste võrgus ringi. Vahest veelgi suurem probleem on häälestamine enamik tänapäeva inimesi pole sisemiselt korras, ja seda näitab ka narkomaania vohamine. Kuid: ,,Paistab, et seenes leiduv keemiline ühend on üksnes päästik, mis vallandab teisenenud kontakti ümbritseva biosfääriga taime-, looma- ja haldjariigiga." Laurits tähendab lummav-paganlikult: ,,Austusväärse ajalooga seened ja
Eri õpikutes toodud normid on sageli erinevad (Tulviste 1996). Nagu eelpool mainitud - peame lapse arengu hindamisel ja mõjutamisel arvestama nn sensitiivsete perioodidega. Oluliseks arengu näitajaks on lapse tegevuse - eelkõige mängu areng. Uurijad on tõestanud, et madala intellektuaalse arengutaseme korral ei saavuta mäng vanusele iseloomulikku taset. Juba 4-kuune imik mängib oma kätega - ta jõuab kogemuseni, et käed on tema omad ja tal on kontroll nende üle. Laps jõuab teadmiseni, et neid saab kasutada esemete löömiseks ja haaramiseks. Tegevuse läbi areneb lapse koordinatsioon, praktiline intellekt ja neis mängudes õpib ta esemeid iseseisvalt uurima (Tiko 2006:10-11). 1.3 Vastsündinu 1.3.1 Sünnijärgsed oskused Selle sajandi esimesel poolel arvati, et vastsündinu on füüsiliselt abitu: ta ei näe ega kuule peaaegu midagi
Lisaks vähendatakse ka õigustamise, süüdistamise ja eitamisega. Et luua tõhusaid õppesituatsioone, peaksime mõistma, kuidas inimesed kogemusi omandavad. David Kolbi õpitsükkel: tsükkel algab kui õppijal on konkreetne kogemus, mida mis paneb teda tähelepanekut märkama, analüüsima ja reflekteerima. Järgneb teoretiseeriv staadium, et mõista ja seletada juhtunut ja järgneb staadium, kus seda teooriat proovitakse praktikas, mis viib uue konkreetse kogemuseni. Areng Organismi korrapärane liikumine suurema diferentseerituse ja integreerituse poole hõlmates vaimse, sotsiaalse ja füüsilise seisundi muutusi. Areng algab munaraku viljastamise hetkest ja jätkub peale sündi. Arengulised muutused toimuvad läbi inimese eluea. Arengu käigus toimuvad kvantitatiivsed (hulk, suurus) ja kvalitatiivsed (olemus) muutused. Sotsialiseerumine on protsess, mille vahendusel õpime hoiakuid, norme, motiive ja käitumismudeleid, mida
Mis aga valmistamisele eelnes ehk lõpule viidud kogemus? Saame koguaeg küsida, mis on olnud eelnev, ja sellele eelnev. Selline kogemus on alati lõpule viimata ja sõltub eelnevatest asjadest. Väide on, et teadvus ei anna meile lõplikku. Teine asi on lõpule viidud kogemus: see eeldab, nt põhjuslikkus, et me tuletame põhjuse mõistest mõiste „esmapõhjus“, see on põhjus millele enam midagi ei eelne. Kui me selleni jõuame, siis jõuame lõpule viidud kogemuseni. Esmapõhjus on mõistuse mõiste, mida tuleb selgelt eristada põhjusest, mis on arumõiste. Vahe on see, et põhjuse mõistete saab rakanedada piiramatult, siis emsapõhjust ei saa kogemuses näidata. On toimunud nähtumustelt intellgibiili maailma minemine ehk mõistuse mõistel pole vastet kogemuses. Selline kogemuse lõpule viimine on transtendentne. Mõistusmõisted ehk ideed(viide Platonile). Kandi jaoks on ideed pelgalt mõistuse mõisted, peas olevad kujutlused
annaabi.ee 
