järelduseni, et tema eesmärkide täitumine ei taga püsivat hüve, sest nii tema ise, tema järglased kui ka kogu inimkondsurevad, või et maailmakõiksus on inimese vastu ükskõikne. Sellise elu mõttetuse nentimise vastuseks on näiteks Albert Camus pakkunud absurdi trotsimist, Thomas Nagel aga irooniat. Elu suhtelist mõtet otsitakse või see võib olla peitunud n-ö inimmõõdulistes asjades, nt olümpiavõidu saavutamises, armastuse kogemises. Sellisel juhul hinnatakse elu mõttekust selle järgi, kuidas inimene oma elu täidab. Elu mõtet iseendas otsides võib inimene leida, et tema elu on mõtestatud siis, kui tema teod on tema jaoks mõtestatud. Seega – kui inimene seab endale eesmärke ning püüdleb nende poole, siis tema elu ongi mõtestatud. Mõnikord võidakse ka elamist ennast pidada eneseküllaseks väärtuseks (s.t elu ise ongi elu mõte)
funktsioone ja olulisust. · Emotsioonid on vajalikud inimeste mõistmisel, et paremini kontakti saada ja suhelda. · Ema ja lapse vaheline suhtlemine. · Nutmine suurendab ellujäämise tõenäosust, annab märku hädaohust. · Positiivsed emotsioonid tagavad sihipärase käitumise püsivuse. · Sündmus põhjustab emotsiooni, kodeerimine, milline see emotsioon on, reageerimine. 7. Nimetage ajupiirkondi, mis on olulised emotsioonide kogemises. Tooge näiteid ajupoolkerade vahelistest erinevusest ehk funktsiooni lateraliseerumisest. Emotsionaalset käitumist juhib aju limbiline süsteem, mis reguleerib emotsioone, osaleb autonoomse närvisüsteemi ja sisenõrenäärmete regulatsioonis. Emotsioonide kujunemisel on oluline osa ka ajukoorel. Olulisemad piirkonnad: taalamus, hüpotaalamus, ajukoor, amügdala, limbiline süsteem. Ajupoolkerade vahelised erinevused:
Vastasel juhul oleks meie jutt monotoone ning me ei mõistaks jutu tagamõtet. Emotsioonitu tekst ei kutsu kuulama. Paremini kontakti saada ning suhelda. Mõista mis on ohuks. Viha paneb su ründevalmis. Sündmus-põhjustab emotsiooni, kodeerimine milline see emotsioon on, tegutsemisvalmidus- valmis põgenema kui vaja, emotsiooni avaldumine pisarad, naer ... , regulatsioon kas võimendada või mitte. 7. Nimetage ajupiirkondi, mis on olulised emotsioonide kogemises. Tooge näiteid ajupoolkerade vahelistest erinevusest ehk funktsiooni lateraliseerumisest. Inimese emotsionaalset käitumist juhib aju limbiline süsteem (emotsioonide aju) , mis reguleerib emotsioone, osaleb autonoomse närvisüsteemi ja sisenõrenäärmete talitluse regulatsioonis. Inimese emotsioonide kujunemises on oluline osa ka ajukoorel. Emotsioonide teke on seotud samuti virgatsainete ja hormoonide kontsentratsiooniga organismis.
mida sisendatakse ja milliseid kujutluspilte luuakse. Hüpnoosi tekitamine, hüpnootilise seisundi indutseerimine on vahend subjekti avatumaks kujutlusvõime kasutamiseks ja võib sisaldada arenenud sisendamise tehnikaid. Hüpnoosi kasutatakse julgustamaks ja määramaks vastet sugestioonile. Kui kasutatakse hüpnoosi, siis ühte inimest (subjekt) juhendatakse teise isiku (hüpnotiseerija) poolt, vastamaks sugestiooni põhjustatud muutustele subjektiivses kogemises, tajumise muutustes, tundlikkuses, emotsioonides, mõtlemises või käitumises. Inimene võib ka teha enesehüpnoosi, mis on hüpnotiseerimise protseduuri läbiviimine üksinda. Kui subjekt reageerib hüpnoosi sugestioonile, siis öeldakse, et hüpnoos indutseeriti. Hüpnoosi induktsioon Hüpnoosi induktsioon koosneb järjestikustest sugestioonidest, mis kontsentreerivad tähelepanu ja põhjustavad seisundi muutumise ärkvelolekuseisundist hüpnoosiks (Whitehouse, 2007). Hüpnoosiseisund
Vastasel juhul oleks meie jutt monotoone ning me ei mõistaks jutu tagamõtet. Emotsioonitu tekst ei kutsu kuulama. Paremini kontakti saada ning suhelda. Mõista mis on ohuks. Viha paneb su ründevalmis. Sündmus-põhjustab emotsiooni, kodeerimine milline see emotsioon on, tegutsemisvalmidus- valmis põgenema kui vaja, emotsiooni avaldumine pisarad, naer ... , regulatsioon kas võimendada või mitte. 7. Nimetage ajupiirkondi, mis on olulised emotsioonide kogemises. Tooge näiteid ajupoolkerade vahelistest erinevusest ehk funktsiooni lateraliseerumisest. Inimese emotsionaalset käitumist juhib aju limbiline süsteem (emotsioonide aju) , mis reguleerib emotsioone, osaleb autonoomse närvisüsteemi ja sisenõrenäärmete talitluse regulatsioonis. Inimese emotsioonide kujunemises on oluline osa ka ajukoorel. Emotsioonide teke on seotud samuti virgatsainete ja hormoonide kontsentratsiooniga organismis.
(teema või teemade teke mis muutuvad valdavaks) retroaktiivne interferents – uus info põhjustab eelneva unustamise proaktiivne pidurdus – eelneva teabe olemasolu kahjustab uue halba mäletamist 2) REPRODUTSEERIMINE teabe taastamine või kasutamine hilisemas või praktilises tegevuses informatsiooni reprodutseerimise kolm alaliiki: 1) äratundmine – käivitub mingi objekti tajumisel selle tuttavana või teadaolevana kogemises 2) meenumine – mälus säiliv aktualiseerub iseenesest, kergesti, ilma pingutuseta 3) mäletamine/meenutamine – teadlik, eesmärgipärane materjali väljatoomine mälust Olemas on kolm mälusüsteemi: 1) sensoorne mälu – Tajutava stimulatsiooni taju edasikestmine pärast seda taju põhjustanud mõju lõppemist. Kustumisprotsess on 100-350millisekundit (0.1-0.35sek). Sensoorset mälu on uurinud George Sperling.
Nt nauding (vastandiks valu). Kui mõni ei soovi naudingut, vaid eelistab nt valu, nälga vms, siis tuleb seda pidada kõrvalekaldeks. · Hedonistid nauding on seesmine väärtus, lõppväärtus (kas ka objektiivne väärtus?). Hedonism · Sensualism nauding on meeldiv meelteärritus (nt mõnutunne) · Satisfikatsionism nauding tähendab rahuldustunnet (nt rahuldus enesteostusest) · Kas hea elu seisneb võimalikult suurel määral mõnu kogemises? Kas astuksid nn kogemusmasinasse? Milliseid kogemusi sooviksid? Eetika alused, 5. loeng: EGOISM JA ALTRUISM Probleemipüstitus · Lugu Gygese sõrmusest: kui me vaid saaks, siis lähtuksime alati ainult omahuvist. · Me ei ole altruismiks võimelised. · Järelikult altruism ei saa olla kohustuslik. · Kuid moraal näib ometi nõudvat altruismi. · Lisaks tundub, et mõned inimesed ongi vahel altruistlikud.
Käbinääre toodab melatoniini, mis teeb meid öösel ja pimedal ajal uniseks. Suuraju Sisend ajukoorest, väljund talamuse kaudu ajukoore motoorsetele väljadele, omavahelised ühendused. Keha liikumiste algatamine ja lõpetamine, soovimatute liigutuste pärssimine ja lihastoonuse regulatsioon, sensoorsed, limbilised, kognitiivsed ja lingvistilised funktsioonid. Limbiline süsteem ,,Emotsionaalse aju" primaarne roll naudingu, valu, alistuvuse, kiindumuse, hirmu ja viha emotsioonide kogemises ja väljendamises. Haistmismeel ja mälu. Limbilise süsteemi erinevate osade stimuleerimine kutsub esile ekstreemseid emotsionaalsuse väljendusi ja selgepiirilisi käitumise muutusi. Mandelkeha kahjustus häirib hirmuemotsiooni töötlust. Hippokampuse põhiroll on mälufunktsioon. Sensoorsed väljad Peamiselt suuraju poolkerade tagumistes osades, tsentraalvagu orientiiriks. Sensoorne sisend primaarsetele sensoorsetele väljadele, töödeldakse külgnevatel sensoorsetel
staatuse) küsimuses: Teatud ontoloogiliste eelduse korral on VKT-d raske või sootuks võimatu rakendada, ilma, et varustaksime seda mitmete lisaklauslitega. 1)Unitaarmentalismid 2)Traditsiooniline dualism 1) Unitaar-mentalismid: a)Kunstiteos on kunstniku vaimus eksisteeriv konstruktsioon (eksternaliseerimine pole tarvilik). (Croce; Collingwood). Järeldus: VKT rakendamine mitte- kunstnikule võimatu. b)Kunstiteos tekib või taastekib alles "kunstiobjekti" vahetus kogemises (nt kui loeme raamatut, kuulame muusikat, jne) (Bradley jt). Järeldus: VKT on üleliigne! 2) Traditsiooniline dualism: Kunstiliike on jaotatud kaheks (Wollheim, Wolterstorff, jt): 1)Teos ja teose esitus (muusika, kirjandus ja tants). 2)Teos (nt maal). Järeldus: VKT rakendub ainult (2) kuuluvate teoste hindamisel. Kunstides (1) me esitame teost, esitus aga ei ole teos ise (ei samastu teosega). 6. Mis tingimustel sobib traditsiooniline dualism VKT-ga?
Pildil limbilise süsteemi neuro- “Four principal behavioral components”: 68 anatoomia: “limbiline sagar” või “süsteem” kui emotsioonide anatoomiline substraat. Papez • Vähenenud sotsiaalne suhtlemine seda mõistet teoorias ei kasutanud. Tundmuse kogemises pidas Papez oluliseks ka ajukoort. • Sotsiaalse domineerimise kaotamine • Ebakohased sotsiaalsed käitumisviisid Ajaloolisi momente III • Muutused sotsiaalsetes eelistustes
annaabi.ee 
