Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

KOFEIIN - sarnased materjalid

Leidsid 10 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "KOFEIIN". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.

kofeiin, puriin, mates, guaraana, energiajoogid, kohvipuu, tappes, teest, dioon, stimulant, mõnuaine, psühhoaktiivne, teobromiin, migreeni, ravis, aspiriin, paratsetamool, kohvis, energiajoogis, maiustused, vitamiin, hõrenemist, tervisehädad, sugugi, parkinson
Morfiin-kofeiin – heterotsüklilised ühendid
2
doc

Morfiin, kofeiin – heterotsüklilised ühendid

Keemia iseseisev töö. Kairi Kangro MTT2 Morfiin, kofeiin ­ heterotsüklilised ühendid Heterotsüklilised ühendid Heterotsüklilised ühendid on sellised tsüklilised orgaanilised ühendid, mille tsüklis on peale süsiniku aatomiteveel teiste elementide aatomeid, nn heteroaatomeid, üks või enam. Heterotsüklilised ühendid liigitatakse tsükli suuruse jaheteroaatomite järgi. Tuntakse 3-, 4-, 5, 6- ja enamalülilisi ning kondenseerunud heterotsükleid. H2C CH2 / O

Keemia
22 allalaadimist
Kofeiin ja morfiin
5
doc

Kofeiin ja morfiin

Referaat Kofeiin ja morfiin 2011 Kofeiin on puriinalkaloid, mida leidub kohvipuu ubades, teepõõsas, mates, guaraana-pauliinia marjades ning väheses koguses kakaos, koolapähklis ja okseiileksis. Taimedes töötab kofeiin pestitsiidina, tappes putukad, kes söövad seda taime. Guaraana-pauliiniast saadavat kofeiini nimetatakse vahel guaraniiniks, matest saadavat kofeiini mateiiniks ja teest saadavat kofeiini teiiniks. Valem: C8H10N4O2 Nomeklatuurnimetus: 1,3,7-trimetüül-1H-puriin- 2,6(3H,7H)-dioon Kofeiin on kesknärvisüsteemi stimulant, mis kõrvaldab uimasuse ning taastab erksuse. Kofeiini sisaldavate jookide populaarsuse tõttu on kofeiin kõige kasutatavam mõnuaine ja kõige kasutatavam psühhoaktiivne aine. Looduses leidub kofeiini koos teiste puriinalkaloididega (teofülliin ja teobromiin), mis on südamestimulandid.

Keemia
70 allalaadimist
Referaat - Morfiin ja kofeiin
7
doc

Referaat - Morfiin ja kofeiin

JÕGEVA GÜMNAASIUM JANNO BEILMANN 11A MORFIIN JA KOFEIIN REFERAAT Morfiin on mu, delta ja kappa opioidi retseptoreid aktiveeriv aine, mille tekitatud mõnu sarnaneb orgasmijärgse uimase apaatse mõnuga, kuid põhjustab ka palju teisi elamusi nagu iiveldust, oksendamist, valuvaigistust, tugevat kõhukinnisust, kõhimisvajaduse vähenemist ja sügelust. Surmava doosi puhul takistab liigselt ajutüves hingamist alal hoidvate piirkondade tööd. Opioidi antagonistid kaotavad ka üledoosi puhul kiiresti morfiini toime

Keemia
23 allalaadimist
Kofeiin ehk puriinalkaloid
2
docx

Kofeiin ehk puriinalkaloid

Kofeiin Kofeiin on puriinalkaloid, mida leidub kohvipuu ubades, teepõõsas, mates, guaraana- pauliinia marjades ning väheses koguses kakaos, koolapähklis ja okseiileksis. Taimedes töötab kofeiin pestitsiidina, tappes putukad, kes söövad seda taime. Guaraana- pauliiniast saadavat kofeiini nimetatakse vahel guaraniiniks, matest saadavat kofeiini mateiiniks ja teest saadavat kofeiini teiiniks. Puhastatud kujul on kofeiin valget värvi kibeda mekiga pulber, mis jagab oma iseäralikku maitset ka jookidega, kuhu teda lisatud on. Mõju inimesele Kofeiin on kesknärvisüsteemi stimulant, mis kõrvaldab uimasuse ning taastab erksuse. Kofeiini sisaldavate jookide populaarsuse tõttu on kofeiin kõige kasutatavam mõnuaine ja kõige kasutatavam psühhoaktiivne aine. Neuronites suudab see kaudselt suurendada erinevate neurotransmitterite vabanemist. Juues saavutab maksimaalse taseme veres

Keemia
13 allalaadimist
ALKALOIDID
12
docx

ALKALOIDID

omadustega ja hapetega vees lahustavaid sooli moodustavate keemilised ainete rühm. Alkaloide leidub taimedes ning neil on tugev füsioloogiline toime. Üldse tuntakse umbes 3000 alkaloidi. Alkaloidide toime sõltub kogusest. Paljud alkaloidid on väikestes kogustes mõjusad ravimid, kuid suurtes kogustes väga (tapvalt) mürgised. Mitmed alkaloidid või nende segud on tuntud narkootikumidena. Narkootiline aine on väga sõltuvust tekitav. Tuntumad on näiteks nikotiin ja kofeiin. Nikotiin Leidumine Nikotiin on üks lihtsama ehitusega alkaloide, mis on leitav maavitsaliste taimede sugukonnast. Sinna sugukonda kuulub näiteks tubaka perekond, mis sisaldab palju nikotiini, kuid vähesel määral leidub ka muude maavitsaliste perekondadest (nt maavits, tomat, ogaõun jne). Nikotiini leidub 0,3 kuni 5% tubakataime kaalust, kus selle biosüntees toimub juurtes ning see koguneb lehtedesse. Piltidel on tubakataimed. Omadused

Keemia
4 allalaadimist
Alkaloidid
10
odp

Alkaloidid

Kupar on taim millest efektiivsem ja lihtsam kuivatatud lehed moodus kofeiini sisaldavad 0.6- on võimalik saada saamiseks looduses, oopiumi. kuigi üks uba sisaladab 3% nikotiini. Oopium sisaldab 13% ainult 0,8-2,5% kofeiini morfiini. Tuntumad alkaloidid Kofeiin(C8H10N4O2)-on kesknärvisüsteemi stimulant, mis kõrvaldab uimasuse ning taastab erksuse. Kofeiini sisaldavate jookide populaarsuse tõttu on kofeiin kõige kasutatavam mõnuaine ja kõige kasutatavam psühhoaktiivne aine. ­ Seda leidub kohvipuu ubades, teepõõsas, mates, guaraana-pauliinia marjades ning väheses koguses kakaos, koolapähklis ja okseiileksis Nikotiin Nikotiin(C10H14N2)-on potentne närvimürk mis on leitav maavitsaliste sugukonna taimedest. Eriti

Keemia
11 allalaadimist
Stimulandid
9
doc

Stimulandid

Pelgulinna Gümnaasium Mari Parts 10c STIMULANDID Tallinn 2008 Stimulandid Stimulant ehk erguti on aine, mis ergutab kesknärvisüsteemi. Tavaliselt tõstavad ergutid südame rütmisagedust, vererõhku ja lihaspinget. Tuntuimad stimulandid on kofeiin, nikotiin ja narkootiliste ainete hulka kuuluvad kokaiin, amfetamiin ja sellest tuletatud MDMA ehk ecstasy. Eestlaste seas on levinumad stimulandid(amfetamiin, ecstasy), mis tekitavad sõltuvust pikema-ajalisel tarvitamisel. Viimastel aastatel on heroiini ja kanepitoodete tarvitamine suurenenud. Probleemseimad piirkonnad on Ida-Virumaa(eeskätt Narva) ning Tallinn. Ida- Virumaad mõjutab Peterburi lähedus, mis võimaldab ulatuslikku uimastitransiiti.

Psühholoogia
71 allalaadimist
Energia joogid
9
docx

Energia joogid

vaid annavaad lihtsalt inimese organismile võime tunnet andes Kofeiini,Tauriini,glükoosi, B-vitamiine, Guarana ja glükoronolaktoni . Aleksander Andrejev AT112 1 ENERGIAJOOKIDE OLEMUS Energiajookideks nimetatakse jooke, mis sisaldavad süsivesikuid ,vitamiine, mineraalaineid ja lisaks nendele muid toimeaineid mis ergutavad keha. Nendeks toimeaineteks on tauriin, glükoronolaktoon, kofeiin, erinevad taimeekstraktid ning muud ained. Kaubanduses müüdavad energiajoogid on kõik sama ülesehitusega, veidi erineva maitse ja koostisega (vitamiinide ning ergutite hulk 100ml kohta). Müüdid energiapommi kohta pole alust, kui energia all silmas pidada kilokaloreid. Energiajook sisaldab 100 milliliitri kohta 11-11,8 grammi süsivesikuid, seejuures karastusjoogis on neid 12 grammi. 100 ml energiajoogis sisaldub keskmiselt 30-50 kilokalorit Aleksander Andrejev AT112

Joogiõpetus
16 allalaadimist
KÕIK OLULINE TERVISLIKUST TOITUMISEST
45
docx

KÕIK OLULINE TERVISLIKUST TOITUMISEST

pole. Ravimtaimeteega saab ravida mitmeid külmetushaigusi, seedeprobleeme jt haigusi. Tundes ravimtaimi ning nende tervistavaid omadusi, saab neist valmistatud teed kasutada ravimina apteegirohtude asemel. Kui tervis on korras, võib tarvitada looduslikke teetaimi, mis olulist ravivat toimet ei oma. Teede tervistavatest omadustest saab rääkida juhul, kui juuakse kvaliteetsest toorainest valmistatud teed. Nn pakiteed sisaldavad tihti kunstlike lõhna- ja maitseaineid, algupärasest teest on seal säilinud väga vähe. Kohv Kohv on enamus inimeste harjumuspärane hommikujook, kuna aga kohvis sisalduval kofeiinil on sõltuvust tekitav toime, siis kohvisõbrad siiski vaid hommikukohviga ei piirdu. Samas on kohvi päevane soovituslik kogus vaid 2 tassi. Liigne kogus kohvi tõstab vererõhku ja kolesteroolitaset. Kohv pole kofeiini sisalduse tõttu sobilik jook lastele. Kohvil on leitud ka kasulikke omadusi: Üks kuni kolm tassi kohvi päevas aitab alkohoolikutel vähendada

Toitumine
55 allalaadimist
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
362 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun