lism iik, ohutu toitu, aga sipelgad ei saa sellest midagi, kui liik mardikas nende pesas elab 5. Liigid kohastuvad elukeskkonnaga ja muutuvad, sõltudes samal ajal üksteisest. Ühe liigiga toimuvad muutused mõjutavad ka teisi liike. Nt paljude taimede ja neid tolmeldavate putukate evolutsioon on toimunud tihedas vastastikuses seoses. Sellist nähtust nimetatakse koevolutsiooniks. Milles seisneb koevolutsiooni ohud? See võib viia äärmiselt spetsialiseerunud suhteni, et teine liik ei suudagi ilma teiseta paljuneda. Ökosüsteem 6. Mis on ökosüsteem? Isereguleeruv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslustest ja ökotoobist Mis on kõige suuremaks ökosüsteemiks? Biosfäär. 7. Too näiteid ökosüsteemide kohta. Milliste näitajatega iseloomustatakse ökosüsteemi? (liigiline koosseis, liigirikkus – selgita).
14. Nimeta üks alternatiiv tavapärastele taimekaitse meetoditele. Hästi läbi mõeldud külvikord, vähendab umbrohtumist ja taimehaiguste levikut. 15. Mis on metapopulatsioonid? rändavate või passiivselt levivate isendite kaudu omavahel seotud ning nõnda tervikliku süsteemi moodustavate populatsioonide kogum. 16. Mis on ko-evolutsioon? Too näide. on kahe või enama vastassuhteis oleva liigi (või muu bioloogilise üksuse) üksteisest sõltuv evolutsioon Koevolutsiooni võib täheldada erinevail bioloogilisel tasemel. Nt mikroskoopilisel tasemel on proteiinis toimunud korreleeruvad mutatsioonid aminohapete vahel; makroskoopilisel tasemel esineb erinevatel liikidel omavahelisi korreleeruvaid tunnuseid. Koevolutsiooni klassikaline näide: õied ja kimalaste - teineteisest sõltuvus on ellujäämiseks hädavajalik 17. Mis on risttolmlemise eelised isetolmlemise ees? Maasikate puhul: Viljad on punasemad • Ei rikne nii kiiresti • Saak suureneb 18
Näiteks puutüvedel kasvavad sambad ja samblikud. Koevolutsioon liikide muutumine liikidevaheliste suhete tulemustena, näiteks peremeeste ja parasiitide vastastikused kohastumused. Näiteks paljude taimede ja neid tolmeldavate putukate evolutsioon on kulgenud tihedas vastastikuses mõjutamises, mis on lõppkokkuvõttes parandanud mõlema võimalusi ellu jääda. Saakloomade ja kiskjate ning peremeeste ja parasiitide omavahelised suhted on arenenud kõrvuti, koevolutsiooni tulemusena. Kiskjad on tõhusad saagipõõdjad, saakloomadel on arenenud oskused, mis vähendavad ohtu langeda saagiks. Parasiidid on arenenud selliseks, et võtavad peremehelt toitaineid nii, et too ei sure. Nii taimetoitlastele, kiskjatele kui ka parasiitidele pole kasulik toiduobjekti populatsioone liigselt tarbides hävitada. Näiteks hundid jahivad kergemini tabatavaid loomi, st neid kes on haiged, vanad jne.
värvust muuta; kaladel reguleerida soola sisaldust organismis; kohastumus laiale toidulauale jne.) 3) arenguline paindlikkus (nt lihaste tugevnemine kehalise töö tegemisel; erütrotsüütide hulga suurenemine kõrgmäestikus elades jne.) koadaptsioon – mitme eri liigi organismide vastastikku seondunud kohanemine. koadaptsiooni olemasolu on viiteks koevolutsiooni võimalusele, kuid mitte selle tõestuseks. koevolutsioon – kahe liigi mõlemapoolne kohanemine üksteisele (mitte siis ainult keskkonnale) – ühe liigi evolutsiooni mingi aspekt mõjutab teise liigi evolutsiooni järjestikune evolutsioon – nt: taimel tekib toksiin, siis kahjuril vastumürk, seejärel taimel uus toksiin jne. parasiidi-peremeesorganismi koevolutsioon – viiruse vallapääsemisel
kaitstud ja mitte kaitstud liigikaaslasi. Mõnel juhul on küll võimalik kaitseainete sisaldust loomorganismis manipuleerida, kuid sageli jääb sel puhul selgusetuks, kas tuvastatud mõju isendi kohasusega korreleeruvatele parameetritele on põhjuslikus seoses just kaitseainetega või millegi muu kaasnevaga. asja uuritakse. Aga vastates küsimusele, et miks kõik mürgised pole, ei tohi muidugi ära unustada koevolutsiooni toimumist (vt vastav loeng). Kui saaklooma populatsioon evolutsioonerub tugevama keemilise kaitse suunas, käivitub kiskja populatsioonis evolutsioon saaklooma "keemiliselt üle kavaldamaks", kui see õnnestub, pole saakloomal oma keemilisest kaitsest enam kasu ja see võib evolutsiooniliselt degenereeruda. Keemilise kaitse evolutsiooni seletamisel ilmneb huvitav probleem - keemiline kaitstus enamasti ei päästa selle isendi elu, keda maitstes kiskja saaklooma kaitstusest teada sai
(regressioon) noka suuruse päritavust väljendab. 5. Mis on koevolutsioon ja järgiv evolutsioon? Koevolutsioon toimub kahe või enama liigi vahel ja nad mõjutavad üksteise evolutsiooni, survestavad üksteist, looduslik valik rakendub ja mõlemad evolutsioneeruvad. nt lõputu võidurelvastumine. Järgiv evolutsioon üks liik mõjutab teise evolutsiooni, kuid mitte vastupidi. On arvatud seda putukate ja taimede puhul. 6. Kuidas on seotud koevolutsioon ja kofülogenees? Koevolutsiooni käigus võib tekkida kofülogenees. Seda ei teki, kui koevolutsioneeruvad putukad vahetavad peremeestaime. Erinevatel putukamürkidel pole seost (taimede toodetud). Kui tekib uus putukaliik koos resistentsusega, siis putuka fülogenees peegeldab putukamürkide biokeemilist sarnasust, mitte taimede sugupuud. Kofülogenees ei ole tõend koevolutsiooni toimumisest, küll aitab uurida koevolutsiooni. 7. Kuidas on seotud õistaimede ja putukate evolutsioon?
Erikoidne mükoriisa esineb kanarbikulaadsetel ja seetõttu saavad need taimed asustada ka väga mineraalainetevaeseid ja kuivi (hapnikuvaeseid) kasvukohti, nagu liiv ja turvas. Seente roll looduses · Orgaanilise aine lagundajad; · Väga kohanemisvõimeline elustikurühm (rohkelt elu- ja paljunemisstrateegiaid, mutatsioonide kontroll, spetsiifiliste keemiliste ainete süntees, hübridiseerumine jmt); · Sümbiont ja koevolutsiooni partner (kooselu taimede ja loomadega, sh esineb nii vastupanuvõime tõstmine kahjulike mõjude suhtes, kiirem orgaanilise aine tootmine/ainevahetus kui parasiitlus, samblike moodustamine). Seeni kasutatakse · Toiduks ja toiduainetetööstuses (kääritamine jm); · Ravimitööstuses ja meditsiinis (antibiootikumid hallutsinogeenid jm.); · Biotõrjeks; · Ensüümide tootmiseks. Hulk seeni on... · Äärmiselt mürgised või tõvestavad loomorganismidele, sh inimestele;
Kui üks pool areneb teisest tunduvalt üle, sureb esimene pool välja (kui saaklooma on võimatu tabada sureb kiskja välja, kui kiskja suudab liiga edukalt saakloomi püüda, sureb saakloom välja). Võidurelvastumine võib luua kummagi poole vahel valitseva tasakaalu (nagu see tavaliselt looduses on) või olla tsükliline. Viimasel juhul üks võidujooksu osapooltest taandub (näiteks muutub toidutaim nii mürgiseks, et teda enam süüa ei saa), selle tõttu muutuvad koevolutsiooni käigus tekkinud tunnused mõttetüks (mürgi tootmine) ja tunnus kaob (mürgi valmistamine on energeetiliselt kulukas ja looduslik valik soosib neid isendeid, kes panustavad oma energia mujale, näiteks seemnete tootmiseks). Pärast tunnuse kadumist algab võidujooks uuesti algusest. 116.Hoiatusvärvus? Halva maitsega või mürgised loomad on sageli eredalt värvunud teatamaks kiskjatele, et nad süüa ei kõlba. Selliseid loomi muidugi proovitakse mõned korrad kuid enamus kiskjaid on
spetsiifilises putuka rakkudes bakteriotsüütides. Lisaks on sümbioos sageli obligatoorne mõlema partneri jaoks. Lehetäid toituvad taime floeemist, mis ei sisalda eluks vajalikke aminohappeid neid toodavad aga endosümbiontsed bakterid. Sümbioos B. aphidicola ja lehetäi vahel on tekkinud 84-164 miljonit aastat tagasi, ning erinevad lehetäi liigid kannavad sama endosümbiondi liiki. Endosümbiont kandub järglastele edasi emaliini pidi nakatunud munade kaudu. Selle koevolutsiooni tulemusena on endosümbiondi (enterobakterite) genoom äärmiselt redutseerunud (keskmiselt 640 000 ap /600 geeni samas kui enim-uuritud enterobakteri E. coli genoom on umbes 10 korda suurem). Tselluloosi lagundamine. Protistidest ja bakteritest koosnev mikrofloora ja alamad termiidid. Termiidid on võimelised lagundama lignotselluloosi (tselluloos, hemitselluloos, ligniin), kuid seda vaid tänu nende soolestiku mikrofloorale
annaabi.ee 
