Ta teadis kes ta on ning oli selle üle uhke. Kuid jällegi pidi ta haarama relva, et ennast vaenlase vastu kaitsta. Olles küll vähemuses ja halvemini varustatud, oli just sihikindlus ja isamaa kaitsetahe see mis eestlase võiduka lõpuni viis. Ta sai oma riigi. Ta oli vaba. Kõik tänu sellele, et südikus ja vaprus ei olnud ta verest kuhugile kadunud. Kui midagi üldse muutunud olid, siis see et eestlane oli kõvasti nutti jurde saanud ning tegutses nagu kaval rebane keset kodumetsa. Kaua ta aga oma riiki hoida ei suutnud.Idas kogusid vägesid punased ning fasistlik Saksamaa tungis peale lõuna poolt. Jällegi kahe tule vahel olles, ei visanud eestlane püssi põõsasse. Kahjuks tuli tal seekord alla vanduda. Vaenuvägesid oli lihtsalt nii palju rohkem, et nende jõud käis maarjamaalase südikusest üle. Kannatas ta 50 aastat võõra võimu all. Kuid ühel hetkel see kannatus katkes. Eestlane tõstis pea üles, talle ei
35.Vastastest saadi jagu. Vanaisa tegi taeva kohal vägevaid tiire ja Leemet ütles, et Põhjakonn on naasnud. Vanaisa tundis karude lõhna. Läbi müüride oli kuulda karude häält, neid oli kokku 10. Karud ütlesid, et ei tapa enam kedagi, et nad kummardavad oma isandaid. Vilepillimängja sai surma, karud nutsid. Leemetil oli oma elust ükskõik. Nad olid kloostris hoopis mitte lossis. 36.Riided olid verest märjad, vanaisa tegeles pealuudest karikatega. Jõuti jälle kodumetsa. Talle meenus, et Salme peaks veel endiselt seal olema. Puude tagant kappasid välja ratsanikud, kes jahti pidasid. Hiie ja Leemeti mereretk algas umbes sealtsamast. Raudmehi tabas tundmatu jõud ja neid justkui tiris miski merre. Inimahvid olid seda pealt näinud, neil läks palju aega. Täid vedasid mehed merre. Merekaldal oli suur lõke, süüdates vanaisa. 37.Leemet kohtus oma õe Salmega. Õde oli vahepeal väga vanaks jäänud. Mõmmi oli rasvunud ja voltidega
tüüpi. Põhitegelaste nelikus on Puhuja ja Õudik (algkujud Viisk, põis ja õlekõrs). Puhuja on unistaja ja filosoof, Õudik (põis) aga hoole ja armastuseta jäetud tänavalaps. Müütilisest maailmast on võetud Must Ronk ja libahunti jooksev vanaonu – mõlemad ürgse kurjuse esindajad. Näidatakse inimeste manipuleerivat ja käitumist ja võimu kuritarvitamist. Tänapäevased sotsiaalsed teemad: kodu kaotamine, kodumetsa mahavõtmine, mahamüümine, prügimäel elamine, võimuhaaramine, narkootikumide pruukimine. Noorsookirjandus kui žanr jäi unarusse. Teismelistele kirjutas Ira Lember: „Fantastiline tüdruk“(1994), „Fantastiline poiss“ (1997) ja „Musta kaarna küüsis“(1998) Koolielu kujutamine. Kaks tähelepanuväärseimat jutustust on kirjutanud õpilaste sulest, kantud teatud pahameelest kooli kui repressiivasutuse vastu. Tanel ja Mihkel Tiksi „JA kui teile siin ei meeldi“ S.K
Seekord ei võidelnud Põhja Konn nende eest, vaid nende vastu. Öösel valmistas vanaisa kolpadest peekreid ja jättis need teeservale. Nad tahtsid elada moodsalt, kuid surid ikka muistselt nende kolpadest juuakse vett, nii nagu tuhandeid aastaid tagasi. Leemet ja Tölp ründasid kindluseid, isegi mungakloostreid. Nad ei pesnud ennast ja olid pidevalt vaenlase verega koos. 36. Vanaisa ei maganud üldse, vaid valmistas öö läbi peekreid. Peagi jõudsid nad kodumetsa tagasi. Nad tahtsid Salmele külla minna, kuid sattusid kokku raudmeestega. Vanaisa sai noole õlga ning ta langes alla. Leemet asus teda kaitsema. Ta tappis pooled raudmehed, kuid temagi sunniti alistuma. Vanaisal õnnestus küll veel paljusid hammustada, kuid tal lõigati selg katki ning väänati roided selja taha justkui tiibadeks. Kui vanaisa piinajat mürgihammastega hammustas, raiuti tal pea maha. Saabus Leemeti kord. Äkki olid raudmeeste pead kõverad kaela
Seekord ei võidelnud Põhja Konn nende eest, vaid nende vastu. Öösel valmistas vanaisa kolpadest peekreid ja jättis need teeservale. Nad tahtsid elada moodsalt, kuid surid ikka muistselt nende kolpadest juuakse vett, nii nagu tuhandeid aastaid tagasi. Leemet ja Tölp ründasid kindluseid, isegi mungakloostreid. Nad ei pesnud ennast ja olid pidevalt vaenlase verega koos. 36. Vanaisa ei maganud üldse, vaid valmistas öö läbi peekreid. Peagi jõudsid nad kodumetsa tagasi. Nad tahtsid Salmele külla minna, kuid sattusid kokku raudmeestega. Vanaisa sai noole õlga ning ta langes alla. Leemet asus teda kaitsema. Ta tappis pooled raudmehed, kuid temagi sunniti alistuma. Vanaisal õnnestus küll veel paljusid hammustada, kuid tal lõigati selg katki ning väänati roided selja taha justkui tiibadeks. Kui vanaisa piinajat mürgihammastega hammustas, raiuti tal pea maha. Saabus Leemeti kord. Äkki olid raudmeeste pead
nii, et Leemet kihutas taltsutatud kümme karu, kes seal elasid, raudmeestele kallale. Karud olid muidu oma eluga väga rahul, neid toideti kindluses ja õpetati tantsima. Aga Leemeti ussisõnad panid nad märatsema ja karud murdsid rüütlid maha. Siis panid Leemet ja vanaisa kantsi põlema. Karud aeti metsa. Järgmiseks vallutati käigu pealt mungaklooster, kuna mungad lootsid ainult jumala abile. Too neid aga kuulda ei võtnud. 36.peatükk Varsti jõudsid nad ringiga kodumetsa tagasi. Leemet ei tahtnud oma kodu vaatama minna. Milleks? Siis meenus talle Salme ja tahtis tema juurde minna. Järsku nägid nad jälle raudmehi. Vanaisa sai vibunoolest haavata ja kuigi Leemet võitles, seoti nad mõlemad kinni ja löödi uimaseks. Nad olid merekaldal ja ootasid surma. Ussisõnadest polnud abi, sest rüütlid olid hobuste seljast maha tulnud. Kõigepealt tiriti tapalavale vanaisa. Ta selg lõigati lõhki ja ribid kisti laiali nagu linnutiivad
ussisõnade vastu nad ei saanud - karud hakkasid laamendama ja kui pea kõik olid surnud, läksid Leemet ja vanaisa ning viisid töö lõpuni, kui kõik olid surnud, rahustagi 2 viimast ellujäänud karu maha, kes siis alles mõistsid, mida nad teinud olid - kindlus pandi põlema ja taamal nähti järgmist, mida seekord kahekesti vallutama suunduti, see osutus küll kloostriks, aga seda lihtsam oli seda vallutada 36. - sihitult seigeldes ja raudmehi otsides, olid nad tagasi jõudnud oma kodumetsa, Leemet tahtis vanaisaga Salmet külastada, kes veel Mõmmiga elus olid, vanaisa lendas puude kohal, Leemet kõndis, ühtäkki märkas taat raudmehi ja võeti plaaniks ennem mõned ära tappa, et Mõmmile liha viia ja Salmele kolp, siis aga tabas vanaisa nool ja ta langes maha, Leemet hakkas üksi raudmeeste vastu võitlema kuniks teda tabas mõõgalöök pähe ja ta teadvuse kaotas - teadvusele tulles avastas ta end puu külge seotuna, peagi kuulis ka vanaisa häält, kellega oli
Seekord ei võidelnud Põhja Konn nende eest, vaid nende vastu. Öösel valmistas vanaisa kolpadest peekreid ja jättis need teeservale. Nad tahtsid elada moodsalt, kuid surid ikka muistselt nende kolpadest juuakse vett, nii nagu tuhandeid aastaid tagasi. Leemet ja Tölp ründasid kindluseid, isegi mungakloostreid. Nad ei pesnud ennast ja olid pidevalt vaenlase verega koos.36. Vanaisa ei maganud üldse, vaid valmistas öö läbi peekreid. Peagi jõudsid nad kodumetsa tagasi. Nad tahtsid Salmele külla minna, kuid sattusid kokku raudmeestega. Vanaisa sai noole õlga ning ta langes alla. Leemet asus teda kaitsema. Ta tappis pooled raudmehed, kuid temagi sunniti alistuma. Vanaisal õnnestus küll veel paljusid hammustada, kuid tal lõigati selg katki ning väänati roided selja taha justkui tiibadeks. Kui vanaisa piinajat mürgihammastega hammustas, raiuti tal pea maha. Saabus Leemeti kord. Äkki olid
vanaisale. Seekord ei võidelnud Põhja Konn nende eest, vaid nende vastu. Öösel valmistas vanaisa kolpadest peekreid ja jättis need teeservale. Nad tahtsid elada moodsalt, kuid surid ikka muistselt nende kolpadest juuakse vett, nii nagu tuhandeid aastaid tagasi. Leemet ja Tölp ründasid kindluseid, isegi mungakloostreid. Nad ei pesnud ennast ja olid pidevalt vaenlase verega koos.36. Vanaisa ei maganud üldse, vaid valmistas öö läbi peekreid. Peagi jõudsid nad kodumetsa tagasi. Nad tahtsid Salmele külla minna, kuid sattusid kokku raudmeestega. Vanaisa sai noole õlga ning ta langes alla. Leemet asus teda kaitsema. Ta tappis pooled raudmehed, kuid temagi sunniti alistuma. Vanaisal õnnestus küll veel paljusid hammustada, kuid tal lõigati selg katki ning väänati roided selja taha justkui tiibadeks. Kui vanaisa piinajat mürgihammastega hammustas, raiuti tal pea maha. Saabus Leemeti kord. Äkki olid raudmeeste
annaabi.ee 
