avinurme). Uude kultuurikeskusesse on tänaseks koondunud kogu kultuurielu. Varem paiknes praeguse kultuurikeskuse maa peal laululava (uus laululava,ühtlasi neljas, paikneb staadioni ääres, koolimaja taga olevas lohus), kus peeti 30-te aastate piirkondlikke laulupäevi. Kultuurimajas näidatakse kino, peetakse kooli koosviibimisi, korraldatakse tetri ettendusi, õhtuti teevad proove laulukoorid, näitemänguring ja kohalik puhkpilliorkester. Kultuurimajas on veel ujula, hambaarst, koduloomuuseumi kontorid, maa-amet ja maja täidab ka vallamaja funktsiooni (K. Pärn ja K. Mölder 2005). 4 Rahvakunstimeistrite koondis ,,UKU" Läbi aegade on Avinurmes tegeldud puutööga. Kuna põllumaa oli vilets ja vähene ning metsa oli palju, siis leidsid siinsed inimesed elatusallikaks puutöö tegemise. Ka odavad metsahinnad aitasid puutööndusele kaasa (K. Pärn ja K. Mölder 2005). 1966. aatal alustas
ja puitvahelaed, suleti müüritrepp ning ehitati juurdeehitus krundi lõunaküljele. Sealt köeti torni maapealsete korruste ahjusid. 1798 a. laiendati juurdeehitust varem asunud puust tallide kohale. 1893 a. valmis Pärnul avar vangla ja torn kohandati linnaarhiiviks: torni murti 4 suuremat akent, uks ja tehti lame plekk-katus. Hiljem asusid tornis mitmesugused laod. Vaheaegadega 1973-80 a. restaureeriti torn koduloomuuseumi filiaaliks. Lammutati kuppelvõlv (millest säilitati S-müüriankrud), valati raudbetoon-vahelaed, rekonstrueeriti laskeavad ja taastati kivikatus. 1783 a. plaani järgi, avati kaitsekorruste vaheline müüritrepp ning pääs linnamüürile. Ida- ja lõunakülje linnamüür markeeriti 1m kõrguselt. Torni kolmanda kaitse-korruse rekonstrueerimiseks puudus detailsem dokumentaalmaterjal. Ülddaatumid: 1529 a
pesnud, aga seejuures oma helmed allikasse kaotanud. Helmeid ta enam veest kätte ei saanud, küll aga muutunud neiu näonahk imeliselt siidpehmeks. Peagi levis allika kuulsus ja võluvägi üle kihelkonna, isegi kaugemalt tuldi siia allikahaldjale ohvrit tooma. Allikat aga hakati kutsuma Helmede allikaks. Aeg ja esivanemad on jätnud Helme vallale päranduseks mitmeid kultuuriloolisi vaatamisväärsusi, mille kaudu tuntakse Helmet ka väljaspool kodukanti. Helme koduloomuuseumi kogudes kajastub ilmekalt esiisade eluolu, seltsi- ja hariduselu, põllumajandus, käsitöö ja kaubandus. Jõgevestes asub balti aadlist Vene väejuhi Barclay de Tolly perekonna hauakamber. Taagepera ja Holdre loss on stiilsed näited balti-saksa mõisaarhitektuurist. Rahvasuus on levinud muistendid paljude puude, kivide, mägede, järvede ja looduslike paikade kohta. Tuntumad neist on Helme koopad ja allikad, Orjakivi, Koorküla koopad.
Kadrioru pargis, kuid see võeti sealt maha ning alates 1990ndast aastast kuni aastani 2006 asus ta Ars Monumentaali õues. Muhu Muuseum 1973. aastal avati Juhan Smuuli Muuseum praeguse Saaremaa Muuseumi filiaalina. 1979. aastal eraldati muuseumile 30,4 ha maad ja muuseum nimetati umber J. Smuuli Memoriaal- ja Koguva Vabaõhumuuseumiks. Alates 1990. aastast kannab muuseum Muhu Muuseumi nime ja on Muhu valla asutus. Muuseumi lükkas käima Martin Kivisoo, kes tollase Saaremaa Koduloomuuseumi töötajana määrati 1972. aastal Koguva küla kaitsealusete hoonete kaitse volinikuks. 1973. aastal asus muuseumis tööle Alviine Schmuul, kes juhtis muuseumi 1986. aastast alates. 2005. aasta algusest oli Muhu Muuseumi juhataja Kadri Tüür, 2010. aastast Lea Kuldsepp ning 2011.aasta sügisest täidab juhataja kohuseid Meelis Mereäär. Smuuli nimelised tänavad Juhan Smuuli tee Lasnamäel ja Juhan Smuuli tänav Kuressaares. -7- Kokkuvõte
aastal asutatud Tartu rajoonidevahelisest koduloomuuseumist, mille ülesandeks oli Tartu linna ja kaheksa rajooni Tartu, Elva, Jõgeva, Kallaste, Mustvee, Otepää, Põlva ja Räpina- ajaloo, loodusloo, tööstuse, põllumajanduse ja kultuuri uurimine ning selle kajastamine ekspositsioonis. 1957.a oktoobris toimus muudatus ja muuseumi uueks nimeks sai Tartu Linna ja Rajoonidevaheline Ajaloomuuseum. Muuseumi profiilist kaotati looduslooline osa. 1959. aastal, seoses Elva Koduloomuuseumi rajamisega, muudeti Tartu Linna ja Rajoonidevaheline Ajaloomuuseum Tartu Linnamuuseumiks. Muuseumi ülesandeks sai Tartu linna ajaloo ja kultuuriloo uurimine, materjalide kogumine, säilitamine ja eksponeerimine. Seda teeb muuseum põhijoontes tänaseni. Eesmärk on tagada järjepidev Tartu ajaloo ja linnakultuuri jäädvustamine, uurimine ja vahendamine. Tartu Linnamuuseumi missioon on teaduslikul, hariduslikul ja meelelahutuslikul eesmärgil
magistrikraadi. Ta on esinenud alates 1994. aastast paljudel näitustel muu hulgas Eestis, Soomes,H ollandis, Ungaris, Prantsusmaal, S aksamaal, Sveitsis ja Hispaanias ning võitnud auhindu moesõudelt. TEKSTIILIKUNST ANU RAUD Anu Raud (sündinud 10. mail 1943 Moskvas) on Kodutuled 1977 eesti tekstiilikunstnik. Aastatel 19671974 oli Anu Raud tegev Uku kunstnikuna. Ta töötab Viljand Kultuuriakadeemia professorina. Ta on Heimtali koduloomuuseumi hooldaja. Anu Raua looming on tuntud eelkõige tema vaipade poolest. Oma kõige esimese vaiba "Mets" valmistas ta peatselt pärast Kunstiinstituudi lõpetamist. Ukus töötades kuulsid tema tööpiirkonda saared. Eriti tihedaks kujunesid sidemed Kihnuga, kus kunstnik elas sisse rahvakunsti maailma. Loodus, kodu ja rahvakunst on tema loomingu tuumikuks. Neist kolmest jutustab ka Anu Raua üks tuntumaid vaipu "Kodutuled" (1979), mille eest ta pälvis Kristjan Raua nimelise preemia. Anu Raua
Vallas on üks vallasisene linn-Suure-Jaani, üks alevik- Olustvere ja 46 küla. Kõige rohkem inimesi elab Suure-Jaani linna -umbes 1250, kõige vähem alla kümne- aga Karjasoo külas. Territooriumilt on suurim Sandra küla , mis on ühtlasi Eesti suurim küla. Vallas elab pisut alla 6000 inimese ehk umbes 11% Viljandimaa elanikest. Muuseumid Heliloojate Kappide majamuuseum Heliloojate Kappide muuseum asutati 1971. aastal Viljandi Koduloomuuseumi filiaalina. Muuseum asub majas mille ehitas aastal 1926-1929 Hans Kapp ja mis kujunes 1938. aastast alates koduks Villem Kapile. 1973. aastal tehti majas põhjalik remont ja paigutati hoone seinale mälestustahvel Villem Kapile. Muuseum paikneb hoone esimesel korrusel: näituseruum, saal, magamistuba ja söögisaal, mis hiljem renoveeriti muuskatoaks. Valdavalt pärineb eksponeeritud mööbel Hans Kapilt, osaliselt ka Joosep Kapilt
külastamine, Olustvere mõis, Lõhavere linnamägi, Suure-Jaani giidituur (Kappide elu, tegevuspaigad, huvikorral Vabadussõjas võdelnute sammas) Heimtali viinaköök, Koduloomuuseum, Viljandi vana hansalinn ja lossimäed - reis on sobilik igas vanuses kliendile, nii sise- kui välisturistile - jah, avaldub: roosiaia, Lõhavere linnamäe, koduloomuuseumi, lossimägede näol - Jah - Jah - Eriti huvipakkuv on Põltsamaa roosiaed ja Olustvere mõisa külastus . Kirjelduse kitsakohaks on selle väljapanek, mulle kui kliendile meeldiks vähem teksti või kõigepealt punkthaaval ja siis seletus. 3) Loodusturismi näide: Öömatk Soomaal - koosneb: Öinekanuumatk (Karuskosel ja kopra elupaika Raudna jõel), varustus
pealesunnitud. Ühtlasi ära unusta, et mõttel on oma ülesehitus, oma vorm, arhitektuur." • "Väga kahju, et Mart Saare meisterlikke soololaule nõnda vähe ette kantakse. Need on sügavhingelise läbielamisega loodud ja rahvalikud. Ta annab sisu, mitte akordide muusikat. Jumaldan Teda." Lisa 1: Maja Tallinnas, milles Artur Kapp elas aastatel 1934-1944. Lisa 2: Heliloojate Kappide majamuueum • Heliloojate Kappide muuseum asutati 1971. aastal - siis Viljandi Koduloomuuseumi filiaalina. • 1973. aastal tehti majas põhjalik remont. • 1996. aastast munitsipaalomandis. • Muuseum asub majas, mille ehitas aastail 1926-1929 Hans Kapp. • Muuseum paikneb hoone esimesel korrusel: näituseruum, töötuba, magamistuba ja söögisaal, mis hiljem renoveeriti muusikatoaks. • Heliloojate Kappide Majamuuseum asub Suure-Jaanis ning seda saab külastada ettetellimusel, piletihinnaga 2 eurot. Kasutatud materjalid: • http://www.kappiyhing
omases stiilis. Au kohal nurgas on ikoon lampaadiga. Söögilaual traditsiooniline samovar. Eksponeeritud on mustristikkitud laudlinad ja linikud - kohalike meistrite käsitöö, tarbeesemed, tööriistad. Näha saab ka vanausuliste traditsioonilist rõivastust pidulikke ja argipäevarõivaid, ristimis- ja matuserõivastust. Eraldi vitriinil on välja pandud vanad fotod.Mustvee Vanausuliste Koduloomuuseum.Paljud Mustvee Vanausuliste Koduloomuuseumi eksponaadid on seotud vanausuliste ajalooga ja räägivad ka huvitavast ja imeväärsest kandist - Peipsiäärest, kui paigast, mis on rikas rahvajuttude ja legendidega, mis on seotud eesti eepose kangelasega - Kalevipojaga. Muuseumis on püsiv näitus (maalid, joonistused, fotod, puulõiketööd, tikandid ja Muusika- ja Kunstikooli õpilaste kunstitööd). Varnja elava ajaloo muuseum on avatud 2002.a Varnja Perekonna Seltsi juhatuse otsusega ja 2005
Panga alumine osa on kaetud taimestunud rusukaldega, kus kasvavad suurepärased püramiidjad kadakad. Rannajärsaku kõrgemas osas, mis koosneb õhukesekihilisest plaatdolomiidist, on rohkesti koopaid, millest suuremaid kutsutakse Kitsekambriks ja Sokutoaks. Panga jalamil tuleb maapinnale mitu väikest selgeveelist allikat. Loodusliku vaatamisväärsusena kuulub Üügu pank looduskaitse alla. EEMU TUULIK Koduloomuuseumi noorim filiaal on Eemu pukktuulik, mis asub Muhus Linnuse külas, umbes kilomeeter Väinatammist. Kõrvalasuva Eemu talu põlisele tuulikuasemele ehitati nüüd muuseumina töötav veski muhulane Jüri Ling. See avati külastamiseks 17. mail 1980. a. Euroopa vanimaks tuulikutüübiks peetakse pukktuulikut, mis on ehitatud kõrgele jalale. KUIVASTU SADAM
loevad söögipalveid ja muid palveid. Samas osad inimesed võivad olla ka pärit lihtsast perest, kus ka pere traditsioonid on lihtsad. Peretraditsioonideks võib ju ka nimetada seda, kui vanemad võtavad aja maha, näiteks suvel ja sõidavad lastega välismaale. Külastasin inimest, kes kogu oma elu sidunud Mulgimaaga. Andres Parts on aastaid uurinud mulkide tegemisi, olnud Helme koduloomuuseumi loomise üks initsiaatoreid, korraldanud traditsioonilisi mulgipäevi ja uurinud paikkonna pärimusi. Ta oli nõus jagama meile oma infot. „Nagu teisteski peredes, peetakse ka minu peres pühi. Pühade ajal oleme perega koos. Käime kirikus ja teeme toreda söömaaja. Igal aastal tähistame jõule. See on ka Jeesus Kristuse sünnipäev. Me koristame päev enne jõululaupäeva toad ära ja kaunistame jõuluteemaliste esemetega. Pärast on nii ilus
teiseks audirigendiks. ,,Ilmatari" laulukoor on võtnud osa kõigist laulupidudest alates 1894. aastast. Alates koori taasloomisest (1959) on seltsil olnud 6 dirigenti: Mare Erik, Eha Teemus, Jaan Joandi, Kristi Peterson, Albert Pettinen ja praegune Riina Mankin. (Erik 1962: 16-17) 15 4. Heliloojate Kappide memoriaalmuuseum Muuseum asutati Suure-Jaanis Tallinna tänavale 1971. aasta 18. oktoobril Viljandi Koduloomuuseumi filiaalina. Muuseum loodi majja, mille ehitas Hans Kapp 1926-1929 ning mis kujunes alates 1938. aastast Villem Kapi pere koduks. Suurema osa oma loomingust kirjutas V. Kapp selles majas. 1973. aastal tehti majas põhjalik remont ning muuseum taasavati samal aastal 28. oktoobril. Maja seinal avati mälestustahvel Villem Kapile, millega ühtlasi tähistati helilooja 60. sünnipäeva. (Joost 1987: 78) Muuseum koosneb neljast ruumist: näituseruum, töötuba, magamistuba ja söögituba.
annaabi.ee 
