aastal 1863 aastani perekonnanimeks Kits Koolihariduse sai venna juures Niitsaadu vallakoolis Armastas palju lugeda Kitzberg pidas mitut ametit: ta oli valla- ja kohtukirjutaja, "Postimehe" ärijuht, kirjutas ja lavastas näidendeid "Vanemuises", Viljandis pidas puhvetit ja oli ökonoom ning Lätis tegi ta kirjatööd vabrikutes ELUKÄIK Ta oli kaks korda abielus. Kirjanduslikku tegevust alustas 1870. aastail tõlketööga ja koduloolise raamatuga „Kodu-kurukesest” (1878). Pärast eesti kutselise teatri sündi keskendus Kitzberg näitekirjandusele ning avaldas draamasid („Kauka jumal,” „Libahunt” jpm.) Aastal 1927 suri A. Kitzberg ja maeti Tartu Raadi kalmistule Mõistab hukka sotsiaalset vägivalda. LOOMING Tema loominguline tegevus hõlmab ajaliselt pool sajandit, 1870-ndatest kuni surmani.
väärtustamine 6arengut ja sotsialiseerumist soodustava kk loomine 7 lapsele turvatunde, eduelamuse tagmine 8üldõpetusliku tööviisi raknedamine 9kodu ja lasteasutuse koostöö 10eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ja teiste kultuuride eripäradega arvestamine. Integratsiooni lähetalused: *üldõp vaimen isa eestis oli JOHANNES KÄIS tema idee oli et õppeained oleks oma vahel seostatud ja koonduksid peaasjalikult koduloolise teema ümber. *ta pidas oluliseks et ained sulanduksid kokku ja õppematerjal töötatakse mitmekülgselt läbi. Progressiivne haridusfilosoofia- esmane teoreetiline baas lapsest lähtuvale õpetamisele. Konstruktivism-hilisem teor baas õppekava integreerimisele )iga õppija peab oma tegelikkuse ise konstrueerima. MIKS integreeritakse ???-*seostada teadmisi, oskusi, väärtusi et nad üksteist vastastikku toetaksid *aidata mõista ja suhestada juba õpitut või õpitavat *jõuda uute
loodusõpetuse metoodika ja vaatlusõpetuse alused. (Eisen, 1985) Tema üldõpetuse, koduloo ja loodusõpetuse käsituse põhimõtted on kaasajal lasteasutustes rakendatavad ja viidatud ka Koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas (2008), kus on nimetatud üldõpetust ühe õppe- ja kasvatustegevuse põhimõttena. Üldõpetuse all mõistis J. Käis kogu õpetuse keskustust (ühtlust) lapse igapäevaste tähelduste, kogemuste ja huvide vallast valitud ainel ehk koduloolise vaateõpetuse asialadel. Üldõpetus on õppekorralduse printsiip ning kasutatakse õpilaste isetegevusele rajatud õppeviise. Üldõpetuse põhimõtteks on, et kõik õpetusalad seotakse ühtseks tervikuks ning õpetuse keskuseks on vaateõpetus ehk kodulugu, mille teemad valitakse lapse kodukoha elust ja loodusest, kooskõlas aastaaegade vahetusega (Eisen, 1989). Õppimise tähtsaim motivatsioon on huvi.
DEAst leiab valiku eestikeelseid ajalehti aastatest 1821- 1944 ja suure valiku väliseesti ajalehti alates 1944. aastast (Talihärm, 2013). 4.8 Eesti trükise Punane Raamat „Eesti trükise punane raamat“ on loetelu eesti kultuurimälu jaoks olulistest rahvustrükistest. Nominendid valitakse nimestikku nende kultuuriväärtust, leidumust, säilivusriske ja seisundit arvestades (Talihärm, 2013). 4.9 Kodulugu Kodulooportaal on Eesti rahvaraamatukogude ühine koduloolise informatsiooni talletamise süsteem. See võimaldab otsida eri paikkondi puudutavaid artikleid ja teavikuid ning tutvuda pikemate tekstide ja entsüklopeedilise materjaliga (Talihärm, 2013). 9 5 Kokkuvõte Eesti on e-riik. Eelkõige tõendavad seda kõik andmebaasid, mida on elektroonilisel teel kättesaadavad. Meie väikse riigi kohta on meil väga palju andmebaase ning e-teavikuid. Me
Kuidas lapsed tööd tegid ja kuidas nendel olid oma ülesanded, kuidas poisid merel käisid, kuidas kodus leiba küpsetati, rahval oma keel oli. Materjali oli kirjutamiseks palju. Leivategu oli kõige rohkem hinge peal. Andsin käsikirja, mille nimeks oli mul pandud ,,Kaapekakk'', vanasti tehti ju lastele kaapekakku. Aga kirjastusest leiti, et raamat on liiga suur ja kaapekakk ei kõlba. Siis paningi pealkirjaks ,,Maaleib''. Maaleib oli see aeg tuntud ka põrandaleivana. 17.Kuidas toimub koduloolise materjali kogumine? Koduloolise materjali aluseks on olnud väga palju isiklik kogemus juba lapsepõlvest peale. Taluelu ja Eesti maaelu nägemine. Hiljem on seda kinnitanud muuseumid. Pean väga oluliseks Eesti identiteedi ja pärimuskultuuri säilitamist. Kahjuks on sellest kirjutajaid meil väheks jäänud. 18.Kas Te olete mõelnud kirjutada raamatut õpetajatööst? Ma ei tunne õpetajatööd. Eks õpetajatööst oleks kirjutada küllaltki. Kirjutamisel tuleb olla ainega seotud
kodanike kasvatamise ja harimise periood, milles lõi kaasa kujunev looduskirjandus. Vahetu koduümbruse looduse kirjeldamiselt nihkus rõhuasetus laiemaid alasid hõlmavate tutvustuste suunas. 248 Kadri Tüür, Timo Maran Kodumaa tundmaõppimise kirjad Seoses Eesti Vabariigi loomisega 1918. aastal ning sellele järgnenud ema- keelse hariduse kohustuslikuks muutumisega kõigil koolitasemetel alg- koolist ülikoolini tõusis ka nõudmine koduloolise ja looduskirjanduse järele tunduvalt. Toonast looduskirjandust ajendas suuresti vajadus kodumaad tundma õppida. Lisaks oma kodukoha ja selle looduse tund- misele oli vaja omandada teadmisi kaugemate Eestimaa paikkondade kohta, et saada ülevaadet riigi piiridesse jäävatest aladest. Selline kogu Eesti tundmaõppimise taotlus on selgelt identiteedipoliitilise suunitlu- sega: kui varem piirdus inimese enesemääratlus koduküla, kihelkonna
seltsi "Imanta" tegevuses, 1901. aastal "Postimehe" ärijuht Tartus, 1904-1920 Liivimaa Hüpoteegi Seltsi panga ametnik.) Vaateid kujundasid kokkupuuted Jakobsoni ja "Sakalaga", Kreutzwaldi ja Koidula looming, saksakeelne näitekirjandus, rahvaluule ja traditsioonid. Kirjanduslik kujunemine toimus aeglaselt, varasemalt kirjutas külajutte, hiljem tippteosed - näidendid. Looming algas rahvajuttude avaldamisega ajakirjanduses ja koduloolise raamatuga "Kodu- kurukesest" (1878), esimeseks ulatuslikumaks ilukirjanduslikuks tööks romantiline ajalooline jutustus "Maimu" (1892), mis põhineb koduloolisel ja folkloorsel materjalil. Rahvaluuleainet on kasutanud raamjutustuses "Libahunt" (1891-92), mille motiive kasutas hiljem samanimelises tragöödias. Kitzberg suhtus sotsiaalsetesse probleemidesse leebelt ja tagasihoidlikult nii vallaametis kui ka
Looduskeskkond on väärtus omaette, olenemata tulust mida inimene sellest saab Keskkonda tuleb kaitsta ja loodusvarasid säästlikult kasutada üksnes määral, mil see on inimese heaolule otseselt kasulik Looduskaitseväärtuste areng XIX sajand. Kriteeriumid: looduse ilu, esteetika, vaimsed. Samuti keelud seatud jahiloomadega, metsaga, vee- ja mullakaitse. 1935 Saksamaa - Kriteeriumid: haruldus, ilu, omapära või teadusliku, koduloolise, metsa- või jahimajandusliku tähtsusega. Kaitsealune liik, kivistis või mineraal on Eestis looduslikult esinev ohustatud, haruldane, teaduslikku, looduskaitselist, esteetilist või koduloolist väärtust omav taime-, seene- või loomaliik või selle taksonoomiline üksus, kivistis või mineraal, mis on võetud looduskaitse alla. Looduskaitseväärtus - objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks 1 - kõrge looduskaitseväärtus
annaabi.ee 
