Oleme tühja teede käijad, Oleme õnne-otsijad." Peremees aga ei uskunud neid ning oli ikka arvamusel, et mehed kosja tulnud. Isa käskis tütardel toast välja tulla, et peiud neidusid ka näeks. Samal ajal perenaine kiitis tütarde tublidust. Vennas aga soovisid edasi minna ning noorem segas naisele vahele: ,,Kuule, hella eidekene, Kuule, tarka taadikene! Kalevite kodukanad, Needap alles kasvamata. Ei, meist kolmest kosilasi Teie talusse ei tõuse. Meie lähme õnne otsima, Läheme pesa pärima. Kalevite pojad jätkasid oma vaevalist teed liistuheitmispaika otsides. Lustlikult lõuna poole, Käisid päeva, käisid kaksi, Käisid tüki kolmat päeva,
Pigem seostaksin tänapäeva noorte põlvkonda i-ühiskonnaga. I-ühiskonnale iseloomulikud jooned leiab ka eelnimetatud generatsioonist. Naiste aina suurenev eneseteostuse vajadus ülikool muutub aina populaarsemaks, karjääriredelil ronitakse tipu poole ületades kõik ettetulevad raskusesd ja soolist diskrimineerimist peaaegu ei olegi, sellest tulenevalt tekib selles generatsioonis ühel hetkel olukord, kus naised on kõrgemalt haritud kui mehed ja mehed on lõpuks need kodukanad, kelleks naisi on alati peetud. Aeg, kus partnerite vahetamine oli häbiasi, on möödas. Tänapäeva noor otsib seda õiget ja vahetab partnerit pidevalt. Seda tuleb tihedamini ette kui õnnelikku kooselu. Ilmselt on siiski partnerite vahetamine seotud ka karjääriga, mis ei luba kindlat elukaaslast aja nappuse tõttu. Tänapäeva noor tahab rohkem otsustada, selleks ronitaksegi karjääriredelil võimalikult kõrgele. Selline on praegune aeg ja sellest tulenevalt ka põlvkond.
Maailm oli sellelajal muutumas jõudsalt rahvale meeldivamas suunas ja oodati, mida uus sajand endaga kaasa toob. Paljugi oli see aeg Euroopa-keskne, mis pani nii mõneski maailmanurgas inimesed ja valitsuse oma prioriteete ja tõekspidamisi ümber hindama. Läänes valitses veendumud, et neidki rahvaid õnnistatakse peagi ritiusu, pikkade pükste ja kirjaoskusega. Üldiseks moesõnaks oli progress. Progressi ooati igas valdkonnas. Samuti ootasid seda naised, kes vanade uskumuste järgi olid kodukanad. Just nemad ootasid seda nii mitmel põhjusel. Ja kui see ka väiksel määral juhtus, muutus naiste elu. Mida tähendas, siis olla tolajal moodne naine? Naiste osalemise üle avalikus elus on arutatud juba enne meie ajaarvamist. Kui näiteks Platon tunnistas naiste ja meeste poliitilisi võimeid enam-vähem võrdseteks, siis Aristoteles väitis, et naised ei saagi poliitilises elus osaleda, sest neil pole kunagi võimalik leida majapidamistööde ja
sajandi algul? 20.sajandi alguseks loetakse aastaid 1900-1918, ehk aastad enne ja pärast Esimest maailmasõda. Sel ajal oli maailm muutumas ja oodati, mida uus sajand endaga kaasa tööb. Erinevates maailmanurkades hakkasid inimesed ja valitsused oma prioriteete ja tõekspidamisi ümber hindama. Alates Esimese maailmasõja algusest 28.juunist 1914 olid sõjas osalevad mehed sunnitud jätma maha perekonnad, mida hakkasid üleval pidama naised. Naised, kes vanade uskumuste järgi olid kodukanad, pidid hakkama avastama seda, mis asus neis endis. Üldiseks moesõnaks oli progress, mida ootasid eelkõige naised, sest neil tuli üles leida jõud ja panna see kasvama. Mida tähendas olla tol ajal moodne naine? Naiste osalemist täieväärtusliku liikmena avalikus elus on arutatud juba enne meie ajaarvamist. Kui näiteks Platon tunnistas naiste ja meeste poliitilisi võimeid enam-vähem võrdseteks, siis
Alates 1991 on toimunud Eestis linnastumine (majanduslangus ja ärivõimaluste puudumine maakohtades). Jõumängud toimuvad kohalike elanike ja kohalike joomiskohtade vahel, mida võib selgitada sellega, et nad on ,,välja jäetud" ,,päriselust või linna meeste poolt". Kokkuvõtteks on Eestil siiani mõjutused nõukogude ajast, kus mehelikkuse norm oli kange alkohol (viin) ning suitsetamine. Tänapäeval on hakanud vahe meeste ja naiste vahel väiksemaks jääma, sest naised ei ole enam ,,kodukanad" ja isentifitseerivad end pidutsemise ja lõbutsemisega, mille juurde käib ka alkohol. Siiski võttes kõike seda arvesse, siis ei kehti naistele ja meestele samad normid ning selle järeldusena võib öelda, et naistele kehtib topeltnorm.
Tean isegi oma tutvusringkonnast paari isa, kes on jäänud lastega koju. Neil on see juhtunud küll just majanduslikel põhjustel (isapalk), kuna naine teenib märkimisväärselt vähe. Kuid olen ka seda nende kodustest isadest täheldanud, et nad tõesti on muutunud palju soojemateks inimesteks. Teisalt enamus meestuttavaid on öelnud, et nemad ei jääk mingi hinna eest lapsega koju ja see peaks olema naiste töö ja kui piinlik oleks neil oma sõpradele rääkida, et nad on ,,kodukanad". Jah, nad kasutavad just sellist väljendit. Sellega nagu saabki tõestust, et kuigi tundub, et me selle soolise võrdõiguslikkusega liigume ikka paremuse poole, kuid väga aeglaselt. Vanadest normidest on ikka raske välja saada. Kokkuvõte Arvan, et tööelu ja pereelu ühildamine on kindlasti raske aga asi peaks olema balansis. Nii meestel kui naistel peaksid olema võrdsed õigused ja kohustused osaleda mõlemas. Palju
nad ei ole sellised nagu teised naised need, kes on suutnud enda välja võidelda. Paljud kõrgetele kohtadele jõudnud naised, sõimavad ja mustavadki teisi naisi näed mina sain, no kuidas tema ei saa, ise on laisk ja loll ja kaabakas. Siia sobiks hästi eesti vanasõna (panemaks mehed ja naised ühte patta): "Pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad". Seda kõike tugevdavad ühiskondlikud stereotüübid ja eelarvamus, et naised on kodukanad/koduemad, kes tööle üldse ei kõlbagi ja nagu meiegi arutasime, et kas töötav naine ongi võimeline töö kõrvalt veel ka perele pühenduma. Et on olemas lihtsad ja kerged "naiste tööd" ja kõrgesti tasustatud "meeste tööd", ja nii peakski jääma. Minuarvates ei takista miski meest kodus lapsi kantseldamast, süüa tegemast 37
siis peaaegu kõik, kogu elu jäi naiste kanda ja teha. Tuli teha tööstustes tööd, hoida peresid. Naisõiguslased, kes olid ammu väitnud, et naised saavad paremini hakkama kui mehed, siis nõustuti. Naistele anti valimisõigus. 4 riiki ei andnud: Sveits, Hispaania, Prantsusmaa JA Itaalia. Naised hakkavad käituma ebaharilikult, sokeerivad meessugu lõikasid juuksed lühikeseks, hakkasid kandma pikki pükse, hakkasid suitsetama ja hakkasid tööle. Polnud nõus olema enam need taltsad kodukanad. Sõjas oli väga palju sõjasante, tuli hakatakse tegelema sotsiaalhoolekandega. Hakatakse looma lasteaedu, töölislinnaosi. Sõdade vahelisel ajal, kui midagi koledat juhtub, siis kujunes meelelahutuse ja pidutsemise ajaks. Jazzi ja kino ajastu. Väga suur spordi osa. Iga endast vähegi lugupidav noormees käis poksimas, jalgpallis, korvpallis. Raadio ja raadiosaated väga olulised. Sõja tarbeks välja töötada palju odavaid
annaabi.ee 
