1.5 Häälitsemine Kodukakk häälitseb heledamalt kui muud öökullid. Tavaliselt enne keskööd kuuleb emalinnu läbitungivalt valju ning klähvivat "kvuikkvuikkvuik". Isalinnu häälitsus on kolmesilbiline öökullihuige. (Mait Mäger, ,,Linnud rahva keeles ja meeles")
Kodukakk (Strix aluco) Siia Pane Nimi … klass Ja Siia Kool Kodukaku välistunnused • Sulestik on hallikas või punakaspruun, nokk ja küünised on kollakasmustad. • Suuruselt on ta ronga ja varese vahepealne. • Kaalub 360-650 grammi. • Eluiga on kuni 21a. Kodukaku elupaik ja eluviis • Elupaigana eelistab ta kultuurmaastike ja vanu talukohti. • Levikualadeks on tal peamiselt Euroopa, Korea ja Hiina. • Elab paariti Kodukaku Toitumine • Toitub peamiselt närilistest, väikestest lindudest, kahepaiksetest, jms. • Toitu hangib öösiti kasutades oma teravaid küüniseid ja nokka. • Nokk sobib hästi saagi kandmiseks ja tükeldamiseks. Kodukaku pesitsemine • Pesitseb märtsist aprillini • Pesapaigaks eelistab ta õõnsustega puid. • Pesa tunneb ära tema ebameeldiva lõhna ja omapärase vooderduse poolest, milleks on tema enda räppetompude ja kõdunenud puupuru segu.
Kodukakk Kodukakk (Strix aluco) on peaaegu varese suurune, väga suure ja ümara peaga lind. Kodukakul leidub kaks sulestikuvormi roostepruun ja tuhkhall, üksikud linnud on ka tumepruunid. Kodukaku silmad on tumedad ja nokk kahkjaskollane, saba on lühike, sellest tulenevalt annab istuva kodukaku puhul tooni tema suur pea, mida suudab ta pöörata 270° Kehapikkus on neil 4045 cm. Isaslindude keskmine kaal on kirjanduse andmeil 420 g ja emaslindudel 600 g. Vanalindudel on kaks värvusevarianti: pruun ja hall. Mingil määral on see seotud geograafilise elukohaga. Hallide isendite ülapool on üldiselt hall, ookrivärvi märgistega. Õla sulgede ja suurte tiivakattesulgede välislabadel on suured valged laigud. Hoosuled on hallikaspruunid, heleda põhimustri ja ookerja varjundiga.
pesa, kuhu on lisatud värskeid puuoksi. Aprilli lõpul on ta pesas 2-4 valget muna, mis on kaetud roostepruunide, hallide või kollaste laikudega. Pojad kooruvad mai lõpul ja lennuvõimestuvad juuli algul. Nende arv sõltub emase toitumistingimustest. Eestis on hiireviu meie arvukaim kulliline, keda hiirteküllastel aastatel on umbes 2000-3000 haudepaari. Kodukakk (Strix aluco) Ta on oma suuruselt ronga ja varese vahepealne. Kodukaku keha on 38cm pikk ja tiivad on isaslinnul 26-29cm ning emaslinnul 27-30cm pikad. Emase kodukaku kaaluks on 430-770g ja isane kaalub 300-600g. Ta värvuses on esindatud valged, pruunid ja kollased toonid. Kodukakul on tumedad silmad, mis vaatavad välja hallikaspruunide sulgede vahelt. Ta saba, mis on oma ulatuselt umbes kolmandiku kere pikkune, on pealt tumedam ja alt heledam. Kakul on kollane nokk ja kollakasmustad küüned. Ta toiduks on põhiliselt pisinärilised, kuid ka väiksemad
................................................................................ 8 Kasutatud kirjandus........................................................................ 9 2 Sissejuhatus Händkakk on kaklaste sugukonda kaku perekonda kuuluv rööv- lind. Eesti keeles on händkakku varem kutsutud ka uurali kakuks ja uraali kakuks. Ta kuulub samasse perekonda kodukaku ja habekakuga, olles esimesest pisut suurem ja teisest pisut väiksem. Tal on maailmas 15 alamliiki. Eestis on händkakk väikesearvuline haudelind, kes on hajusalt levinud suuremate metsade piirkonnas , olles mõnelpool üsna tavaline. Eelistab kuuse-segametsades ja väiksemates metsades. Saare- ja Hiiumaal haruldane. Händkakk on riikliku kaitse all: kantud Eesti NSV Punasesse raamatusse (valgel lehel). 3
kõik lunnud. Kassikaku eest võivad end muretult tunda ehk vaid meri- ja kaljukotkas, ka suur-konnakotkas. Aga näiteks kalakotkas peab juba tema eest taanduma. Kassikakk on looduskaitse all. 9Kodukakk Kodukakk on suuruselt ronga ja varese vahepealne. Tema värvuses esinevad valged, pruunid ja kollased toonid. Kuna need on enamasti kogu keha ulatuses ühtlaselt esindatud, loob see kakust natuke rääbaka pruunikaskollase linnu mulje. Kodukaku silmad on tumedad ja vaatavad välja hallikaspruunide sulgede vahelt. Kaku saba on alt heledam, pealt tumedam ja oma ulatuselt on umbes kolmandiku kere pikkune. Kaku nokk on kollane ja küüned kollakasmustad. Kodukakk on meil kõige sagedamini kohatav kakuline ja seda mitmel põhjusel. Esiteks ei ole ta suurte metsamassiivide lind, ta asustab eelkõige kultuurmaastiku parke ja põldudevahelisi segatüüpi metsatukkasid. Teiseks eelistab kakk neid puid, kus on palju õõnsusi. Eestis on palju
Händkaku vaenlased on eelkõige suured kakulised ja muud suuremad röövlinnud. Samuti nugis, kes on enam ohtlik poegadele ja munadele. Händkakk kuulub looduskaitse alla. Händkakku kutsuti kunagi Uraali kakuks. Linnud asustavad enamalt jaolt okasmetsi, aga on kohanenud ka Lääne - Eesti lehtmetsadega, saartel kohtab eksikülalisi. Talvine arvukus küündib viie tuhande linnuni. Tänavu on hea hiireaasta, seega toiduprobleem väiksem. Händkaku hääl ei hakka nii lihtsalt kõrva kui kodukaku oma. Erinevalt oma inimeseleplikust sugulasest ta parkides, surnuaedades ja muudes asustuselähedastes kohtades elama ei kipu. Ta eelistab pigem suuri metsi, soovitavalt kuusikuid, ehkki erandkorras on pika sabaga kakku pesitsemas kohatud ka koduaedades. Nii nagu teiste öökullide huikamine, on händkakugi oma ilus pisut õudsel moel. Vahel võib ta kuuldavale tuua ka teistsuguseid helisid, näiteks kräuksuda, kuid tema tuntavaim häälitsus on tuhm uhhuu-
Eestis elavad kakud Kodukakk Kodukakk on suuruselt ronga ja varese vahepealne. Tema värvuses esinevad valged, pruunid ja kollased toonid. Kuna need on enamasti kogu keha ulatuses ühtlaselt esindatud, loob see kakust natuke rääbaka pruunikaskollase linnu mulje. Eespool domineerivad valged ja pruunid toonid, mistõttu see pool on "puhtam" kui ülejäänud. Kodukaku silmad on tumedad ja vaatavad välja hallikaspruunide sulgede vahelt. Kaku saba on alt heledam, pealt tumedam ja oma ulatuselt on umbes kolmandiku kere pikkune. Kaku nokk on kollane ja küüned kollakasmustad. Kodukakk on meil kõige sagedamini kohatav kakuline ja seda mitmel põhjusel. Esiteks ei ole ta suurte metsamassiivide lind, ta asustab eelkõige kultuurmaastiku parke ja põldudevahelisi segatüüpi metsatukkasid. Ka inimene käib neis paigus sagedamini.
II osa Lisa leheküljenumbrid (alla keskele) Muuda esimene lõik sõrendatud tekstiks Koosta tiitelleht Koosta uuele lehele sisukord Linnud Kodukakk Kodukakk on suuruselt ronga ja varese vahepealne. Tema värvuses esinevad valged, pruunid ja kollased toonid. Kuna need on enamasti kogu keha ulatuses ühtlaselt esindatud, loob see kakust natuke rääbaka pruunikaskollase linnu mulje. Eespool domineerivad valged ja pruunid toonid, mistõttu see pool on "puhtam" kui ülejäänud. Kodukaku silmad on tumedad ja vaatavad välja hallikaspruunide sulgede vahelt. Kaku saba on alt heledam, pealt tumedam ja oma ulatuselt on umbes kolmandiku kere pikkune. Kaku nokk on kollane ja küüned kollakasmustad. Kodukakk on meil kõige sagedamini kohatav kakuline ja seda mitmel põhjusel. Esiteks ei ole ta suurte metsamassiivide lind, ta asustab eelkõige kultuurmaastiku parke ja põldudevahelisi segatüüpi metsatukkasid. Ka inimene käib neis paigus sagedamini.
uskuda. Neil on hea elada arvates, et keegi vaatab neid ja aitab kui vaja. Samas, kui oma mured tõsiselt läbi kaaluda ja kõik võimalused läbi arutada ei ole midagi halba. Alati on midagi hullemat ja, et enamasti tehakse asju hullemaks kui nad tegelikult on. Minu lemmikluuletus sellest luulekogust on "Ma ei tea, kas iga usklik" Ma ei tea, kas iga usklik On nii rõõmus, et Jumal on olemas, Kui mina olin, kuuldes Kodukaku huikamist saaremuult, Kui juba tosin aastat On ta pesakast. Nüüd Juba neli või viis kevadet. Tema on olemas. Sest selles oli tunda elevust ja ärevust. Kuidas keegi midagi väga ootas ja lõpuks sai selle. Kuidas ta tundis hetkeks end kõige õnnelikumana, kui keegi teine maailmas. Luulekogu "Vaikus saab värvideks" teemaks on maailm, armastus ja loodus. Meeleolu on kurb, kohati rõõmus, kuid mõtlik. Riime ei ole. Kujundid on armastusest, surmast ja igatsusest.
Esimene kurn on mai algul, teine juuni keskel. Täiskurnas on tavaliselt kaks, karva kolm helevalge läikiva koorega muna. 7Kodukakk Strix aluco Kodukakk on suuruselt ronga ja varese vahepealne. Tema värvuses esinevad valged, pruunid ja kollased toonid. Kuna need on enamasti kogu keha ulatuses ühtlaselt esindatud, loob see kakust natuke rääbaka pruunikaskollase linnu mulje. Eespool domineerivad valged ja pruunid toonid, mistõttu see pool on "puhtam" kui ülejäänud. Kodukaku silmad on tumedad ja vaatavad välja hallikaspruunide sulgede vahelt. Kaku saba on alt heledam, pealt tumedam ja oma ulatuselt on umbes kolmandiku kere pikkune. Kaku nokk on kollane ja küüned kollakasmustad. Kodukakk on meil kõige sagedamini kohatav kakuline Elupaik ja -viis Asustab põhiliselt kultuurmaastikku: parke, parkmetsi, segametsi; väldib suuri metsamassiive ja okaspuistuid. Eelistab lehtpuid, kuna nendes on pesa- ja varjepaikadeks enam sobilikke õõnsusi
annaabi.ee 
