mille peamine eesmärk Rooma õiguse uurijate poolt on taastada klassikalise perioodi õiguslikud tingimused, kust allikad pärinevad.9 3. Corpus Iuris Civilis (Tsiviilõiguse kogumik) Corpus Iuris Civilis (CIC) koostati aastatel 528-534 Bütsantsi imperaatori Justinianuse korraldusel Tribonianuse juhitava komisjoni poolt, kuid see polnud kunagi kehtiv täielikult kogu Läänes. Tegemist on õigusajaloo ilmselt kõige tähelepanuväärsema kodifikatsiooniga, mis polegi koodeks selle sõna traditsioonilises tähenduses. Justinianusel ei loonud täiesti uut seadustekogu, CIC kujutas endast varasemate keisriseaduste inkorporeeritud normistikku, mille hulka kuulusid ka koodeksid. See seaduste kogumik koosnes algselt kolmest, hiljem neljast distinktiivsest osast. Seadusekogu loomisel tugineti peamiselt varasemate juristide ja õigusteadlaste arvamustele ning kirjutistele. Justinianus pidas oluliseks õiguse puhastamist
Süü vormideks on tahtlus ja hooletus. Kahju liigitatakse varaliseks ja mittevaraliseks. Varaline võib olla ka otsene aga ka saamata jäänud tulu. Mittevaraline kujutab endast eelkõige kahjustatud isiku füüsilist või hingelist kannatust. KARS - KarS deliktistruktuur toetub kontinentaaleuroopaliku karistusõigusmõtte rikkalikule kogemusele, piirdumata samas mõne üksiku Euroopa riigi karistusseadustiku mehhaanilise kopeerimisega. Pigem on tegemist iseseisva kodifikatsiooniga. Eesti uue karistusõiguse eripära on selles, et juba süüteo legaaldefinitsioonis tuuakse ära deliktistruktuur (koosseisupärane, õigusvastane, süüline tegu) Süüteoga on tegemist ainult siis, kui tegu on toime pandud tahtlikut, erandina ka ettevaatamatusest (KarS §15), süüteo eest saab karistada vaid isikut, kes on selles süüdi (32) jne. Eesti KarS reformi käigus loobuti nõukogude karistusõigusele omasest neljaelemendilisest
Siis ka Euroopas kõige olulisemaks religiooninorm. Samas aga ka olukord, kus kõrvuti jumaliku õigusega hakkas ühiskond tunnetama ka ilmaliku õiguse vajalikkust. Hämmastaval kombel lubas kirik enda kõrvale tekkida ka ilmaliku õiguseorgani (kirik nägi ehk riigis õiguseloojana toetajat). Eeskuju hakati võtma antiikmaailmast. Rooma õiguse ülevõtmine e retseptsioon. Rooma õiguskultuur oli välja kujundanud väga arenenud õigussüsteemi, mis kulmineerus 6. saj Justianuse kodifikatsiooniga. Seda õiguskorda võiks nimetada ka Euroopa õiguse hiigelhooneks (?). (Corpus Iuris Civilis - koosnes mandrieuroopalikule õigusruumile iseloomulikest õigusnormidest.) Euroopa õiguse algelement on õigusnorm! Üldkohustuslik käitumismall mõeldud neile, kes satuvad normis kirjeldatud olukorda. Rooma õiguse retseptsioon e ülevõtmine - antiikmaailmast leiti sobiv õiguskord ja CIC, mis võeti üle. Esimene retseptsioon kukkus läbi,
õigusreformiga. Taheti algselt luua uus keisriseaduste koodeks. Tema jaoks oli tähtis esialgu õiguse puhastamine ja lihtsustamine. Päras töö lõpetamist koodeksiga läks Justinianus ja Tribonianus üle digestade ehk pandektide juurde.Viidi käepärasesse vormi ja anti lugeja käsutusse. (10liikmeline meeskond, 3 aastat) Pärast koodeksi teist redaktsiooni oli Corpus iuris civilis väliselt valmis ja hõlmas kogu idariigis rakendatavat õigust. Justinianus tahtis kodifikatsiooniga levitada rooma pärandit. Corpus iuris civilis oli oma loomise ajal eksimus, sest temaga ei saavutatud kusagil kehtiva õiguse seisundit ja unustati peagi. Justinianuse jaoks oli tähtis Rooma idee elustamine. Ta läks ajalikku riigipiiride kindlustamise ja Põhja-Itaalia tagasivallutamisega. II LOENG KONSPEKT *Pedofiilia- dr Mari Järvelaid artikkel. justiitsministriametkonda astuv noor poliitik jäi Pedofiiliaga vahele.
Taheti algselt luua uus keisriseaduste koodeks. Tema jaoks oli tähtis esialgu õiguse puhastamine ja lihtsustamine. Päras töö lõpetamist koodeksiga läks Justinianus ja Tribonianus üle digestade ehk pandektide juurde.Viidi käepärasesse vormi ja anti lugeja käsutusse. (10liikmeline meeskond, 3 aastat) Pärast koodeksi teist redaktsiooni oli Corpus iuris civilis väliselt valmis ja hõlmas kogu idariigis rakendatavat õigust. Justinianus tahtis kodifikatsiooniga levitada rooma pärandit. Corpus iuris civilis oli oma loomise ajal eksimus, sest temaga ei saavutatud kusagil kehtiva õiguse seisundit ja unustati peagi. Justinianuse jaoks oli tähtis Rooma idee elustamine. Ta läks ajalikku riigipiiride kindlustamise ja Põhja-Itaalia tagasivallutamisega. II LOENG KONSPEKT *Pedofiilia- dr Mari Järvelaid artikkel. justiitsministriametkonda astuv noor poliitik jäi Pedofiiliaga vahele. Laste kaitsmine, mis on omandis ja ühiskonnas oluline? – Pärimine,
süstematiseerisid seda, Tallinnas ja Riias olid samalaadsed ettevõtmised, nende tulemusena sai õigus uue süstematiseeritud kuju, aga oluline on see, et 18.saj kohapealne initsiatiiv ei saanud keskvõimu kinnitust, mis tähendas seda, et need ettevõtmised jäid õigusraamatu kujule (õigus on kirja pandud, selle kasutamine on sõltuv, seda võidakse kohtus kasutada, aga ei pea, riiklikku tunnustus ei ole). Keskvõimu kinnituse andes on tegu koodeksiga ehk kodifikatsiooniga. 1686. aasta Rootsi kirikuseadus. Rakendati üleriiklikult, st nii Rootsi emamaal kui ka lääneprovintsides (Baltimaades) – uusaegse õiguskorra oluline tunnus, keskajal üldist õiguse rakendamist ei toimu. See kirikuseadus oli esimene seadus Rootsi riigis, mis reguleeris suuremat eluvaldkonda. 18.saj Eestimaal, Liivimaal, Tallinnas, Riias ja Saaremaal kehtis see seadus mingil määral edasi, aga mitte kogu ulatuses. Vene keskvõimu seadusandlus
Organisatsiooniõigus puudutab organeid ja nende pädevusi. Menetlusõigus käsitleb materiaalse õiguse normi rakendamist Haldusõiguse liigitamine üld- ja eriosaks. 1) Üldosa – käsitleb neid regulatsioone, printsiipe ja õigusinstituute ja mõisteid, mis on põhimõttelise tähtsusega kõigi haldusõiguse valdkondade jaoks. On üldise iseloomuga ja reguleerib üldisi suhteid, millel on läbiv iseloom kõigi haldustegevuse suundade jaoks. Pole tegemist kodifikatsiooniga. Üldosa normid sisalduvad mitmetes erinevates seadustes. Traditsiooniliselt kuuluvad üldossa järgmised normistikud: 1. halduskorraldusõigus (organisatsiooniõigus), 2. haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid (eraldi seadust pole, on nad PS, osaliselt ära nim. haldusmenetluseseaduses, väga suur osa on jäänud kohtupraktikale), 3. haldusmenetlusõigus, 4. halduse tegevusvorme reguleeriv õigus,
Litzmanni ees. Eesti Omavalitsus loodi ametlikult juba enne Saksa tsiviilvalitsuse rakendumist - 15. septembril 1941. Eesti Omavalitsus koosnes juhist, viiest direktooriumist ja iseseisvatest keskasutustest. Omavalitsuse juhi peamiseks tegevusvaldkonnaks oli üldine juhtimine; kureeris haridusdirektooriumit. Sisedirektor tegeles sisehaldus, kommunaal- ja sotsiaalküsimustega, tervishoiuga ning seaduse kodifikatsiooniga. Majandus- ja rahandusdirektor tegeles majanduse, transpordi, rahanduse, maksude ja eelarvega. Kohtudirektor valitses kohtu- ja karistusasutuste üle. Tehnikdirektor kureeris tehnika-, ehitus-, teede- ja liiklusküsimusi. Majanduspoliitika: omandisuhted, riigimonopolid, põlevkivitööstuse arendamine, põllumajandus ja müüginormid: Esialgu allutati Eesti majandus Saksamaa huvidele, kuid arvestati tõsiasjadega, et Eestist peab kunagi tulevikus
annaabi.ee 
