Kristin Aune uurimuse eesmärgiks ongi see lünk täita ja uurida end kolmanda laine feministidena määratlevate (peamiselt noorte) naiste suhtumist religiooni ja spirituaalsusesse. Meetod: uurimuse andmestik pärineb küsitlusest, mis saadeti enam kui viiekümnele 21. sajandil loodud feministlikule grupile palvega edastada see oma liikmetele. Lisaks jagati paberkandjal küsitluslehti neljal feministlikul konverentsil ja festivalil. Kokku kodeeriti ja analüüsiti 1265 küsimustikku, kasutades analüüsiks SPSS-i. Vastanutest 91% määratles end naisena, 7% mehena, 1,4% valis vastuseks "Muu" ja ülejäänud eelistasid mitte vastata. Vastanute vanus jäi vahemikku 15-81, sealjuures ¾ vastanutest olid kahekümnendates ja kolmekümnendates eluaastates. Vastanutelt uuriti nii seda, millise feminismi kauda nad end eelkõige identifitseerivad (614 inimest
Lau, Sigelmani, Heldmani ja Babbitti (ajakirjanduses) ilmunud poliitiliste reklaamide negatiivsete efektide meta-analüüsile. Käesolev analüüs ei hõlmanud kolme artiklit, mis autorite arvates sisaldasid tähtsaid andmeid, ent samas hõlmasid endas kuute uuringut asjakohaste andmetega, mis puudusid Lau ja teiste analüüsis. Mitu artiklit tuli sealjuures kustutada analüüsist, kuna need ei vastanud kriteeriumitele. Uuringuid kodeeriti nelja võimaliku sõltuva hoiaku ja/ või käitumusliku kavatsuse järgi: a) suhtumine positsiooni, b) suhtumine edastatud informatsiooni sihtmärki, c) suhtumine valmisaktiivsusesse ja valimissoov ning d) suhtumine negatiivse info edastaja sponsorisse. Sealjuures sisaldas esimene muutuja nelja erinevat uuringut ja teine sõltuvate muutujatega klaster kirjeldas, kuidas poliitiline kandidaat oli positsioonist mõjutatud. Kolmas sõltub muutuja oli kombinatsioon sellest, kuidas positiivne
vastava kasutamise järele. Antud andmete kohaselt on paljutõotav keskenduda spetsiifiliste või juhtivate küsimuste mõju uurimisele alkoholi joobes olevate isikute meenutamise puhul. Kuigi uuringu eesmärgiks oli kavandada sündmus, et kajastada mälu protsesse tegeliku tunnistaja puhul, testiti ainult ühte tüüpi sündmust. See võis mõjutada tähelepanu ning seetõttu ka kui hästi olukorda kodeeriti ning hiljem mäletati. Alkoholi mõju autobiograafilisele mälule võib ilmsiks tulla alles siis, kui inimestel on võimalus pühendada kõik ressursid pikemale ja ühemõttelisele sündmusele, mis sisaldab nii perifeerset kui ka keskset informatsiooni. Lisaks võisid erinevused olla tingitud ka sellest, et päris elus on tunnistajad kuriteole peale sattudes rohkem joobes kui 0.080g/210 L ning seega võivad kognitiivsed protsessid olla rohkem häiritud kui siin uurimuses kajastub.
Vanad meistrid Okinawal olid kõvasti nimemuutuse vastu, sest karate oli Hiinale palju võlgu. Aastal 1936 rajas Funakoshi Jaapani esimese karate dj, millele anti nimeks shtkan. See sai ka Funakoshi stiili nimeks. "Sht" oli meistri hüüdnimi, mis tähendas nõtkeid mände, "kan" maja. Funakoshi oli nüüd 68 aastane. Ta koostas vööprogrammid ky ja dan vööastmetele. Funakoshi oli vabavõitluse korraldamise vastu. Tema meelest oli kata tähtsaim harjutusviis. Katadesse kodeeriti lugematuid karatetehnikaid: lukke, heiteid ja lööke keha tundlikesse punktidesse. Suuremal osal karatestiilidest on 1520 katat, mõnedel aga isegi 50. Võistlused erinevate stiilide vahel siiski toimusid. Teiste seas käis ka meistri poeg Yoshitaka Funakoshi Osakas võistlemas Gjry karatekoolkonna vastu. Tulemuseks oli valus kaotus ja muudatused shtkani õpetusprogrammis. Yoshitaka lisas karateõpetusele vabavõitluse, nii ühe, kui ka kolme sammu tehnikaseeriad,
Kõikidele küsimusetele oli lisatud „Ei tee trenni“ vastusevariant ning samuti polnud treeningute all arvestatud kõigile kohustuslikke kehalise kasvatuse tunde. 2.3 Andmetöötlus Andmete töötlemiseks kasutati programmi Microsoft Excel 2013. Kõik kogutud andmed olid sisestatud küsimuste kaupa üldisesse tabelisse ja klasside kaupa eraldi vahelehtedele. Pikemad vastused olid sisestatud eraldi vahelehele. Vastanute vanused ja nädalapäevade arv, millal sporti tehti kodeeriti täisarvudena ning treeningu pikkused sisestati kasutades ajaühikuna tunde. Näiteks, kui vastanu treeningu pikkus oli üks tund ning 45 minutit, sisestati see andmetabelisse kui 1,75(h). Ülejäänud vastused olid sõnalised. Protsendid ümardati ühelisteni. 11 3. TULEMUSED NING ANALÜÜS 3.1 Vastanute üldine liigitus Vastanuid oli kokku 234
vastavas teemas teadmisi, kogemusi ja suudaks kaasa rääkida. Mäng toimus lapsele loomulikus keskkonnas (kodustes tingimustes), mistõttu võib eeldada, et laps käitus tavapäraselt. Mängusituatsioonis oli tegemist dialoogiga uurija ja lapse vahel. Laps vastas küsimustele, esitas ka ise täpsustavaid küsimusi. Selgus, et laps tuli toime vooruvahetusega, suutis teemas püsida, kuid teema edasi arendmine jäi enamasti täiskasvanu kohustuseks. Kodeeriti nii uurija kui ka lapse repliigid. Lapse repliike vestluses analüüsitakse Bishopi (1989a, 1989b) uurimuses avaldatud kodeerimisjuhendite järgi (vt Tekstiloomeoskuse õpetamine 21 kodeerimisjuhis Kadri Perk, 2011). Ütlusi analüüsitakse tüüpide osas üldiselt ning eraldi pragmaatilise sobivuse osas. Analüüsitakse, millised ütluse tüüpe laps dialoogis kasutab ning millised neist on valdavad.
Vastanute poolt ankeeti sisestatud e-maili aadressile saadeti eFormulari kaudu automaatne teade, kus tänati vastamise eest. 31 Ükski küsimus ei olnud vastamiseks kohustuslik, et ankeeti lõpetada. Ankeeti jagati Perekooli foorumis ja Facebooki sotsiaalvõrgustikus. Küsimustikule vastas kokku 30 inimest, kellest 22 ehk 73,3% olid naised, seitse mehed ja üks vastaja jättis soo märkimata. Ankeetküsitluse abil kogutud andmestik kodeeriti ja viidi läbi korrelatsioonanalüüs, leidmaks seoseid erinevate tunnuste vahel. Lisaks arvutati välja vastuste protsentuaalsed näitajad ja tehti nende abil visuaalsed illustratsioonid. Avatud küsimuste vastustes otsiti sarnasusi ja valikvastustega küsimuste kommentaari lahtristese lisatud informatsiooni kasutati andmete analüüsimisel. Vastanute ideed ja ettepanekud salvestati ning lisaks käesolevas töös analüüsimisele kasutatakse neid ka edaspidi tootearenduse protsessis
tehnoloogilise kaardi andmed kodeeritakse mingis arvkoodis, millistest levinumateks on kahend- ja kahendkümnendkood, viimastest eriti 8421-kood. Varasematel aegadel kasutati programmikandjana valdavalt kaheksarealist perfolinti laiusega 25,4 mm, millele kanti programm lindi perforeerimise abil kaadritena vastavalt rahvusvahelisele ISO-7bit koodile. Seda koodi on kujutatud joonisel 5.12.a, kahte programmi kaadrit aga joonisel 5.12.b. Selliselt kodeeriti liikumised koordinaat- süsteemi telgede suunas ja nende liikumiste suurused, liikumistrajektoori kuju (sirge, ringjoone kaar), liikumiste kiirused ja teised tehnoloogilised ning muud käsud. Perfolindile salvestatud programmi lugemiseks kasutati tavaliselt fotoelektrilist lugemisseadet, mille tööpõhimõtet selgitab joonis 5.13. Perfolint 2 liigub valgusallika 5 ja fototakisti 1 vahelt läbi. Kui perfolinti perforeeritud auk 3 satub valgusallikast
läbi ja mis mitte. Salastamise eesmärk oligi luua ebakindlust, ebamäärasust ja hirmu, et tugevdada enesetsensuuri ja kuulekust. Sellepärast võis toimetajatöödki pidada üldisemas mõttes tsenseerimiseks, kuna asjatult riskida ei tahetud. (Lauk 2007). Leebema tsensuuri tingimustes oli näha, kuidas kultuuriajakirjad püüdsid avaldada julgemalt ühiskonnakriitilisi seisukohti. Kultuuriajakirjandusest kujunes omamoodi poliitilise avalikkuse aseaine, kus kultuurisündmused kodeeriti ümber sõnumiteks tegelikkuse kohta. Tsensuur provotseeris peitusemängu tsensori ja toimetaja, autori, ajakirjaniku vahel. Tulemuseks oli nn ridade vahele kirjutamine, kus tegelik sõnum peideti osavalt teisele tasandile, kasutades mõistukõnet, metafoore ja keelelisi võtteid. See oli eesti ajakirjanduses tuttav Jannseni ajast peale. Kultuuri-intelligents võttis enda peale ülesande hoida inimestes lootust. Selleks loodi omamoodi märkidesüsteem vaikses
annaabi.ee 
