Suur teeleht Rahvapärased nimed: Paiseleht, Tiileht, Teenuiad, Tiiain. Sandra ja Grete Kirjeldus: ★ Suur teeleht (Plantago major) on ühekojaline rohttaim teeleheliste sugukonnast, teelehe perekonnast. ★ Taim ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. ★ Taime kõrgus on enamasti 10–35 cm. ★ Lehed on tumerohelised, munakujulised ning siledad. ★ Maapealne vars puudub. Lehed on juurmised, algavad kimbuna maapinnalt, moodustades spiraalse asetusega kodariku. ★ Lehel on 5–7 tugevat kaarekujulist roodu. Kui leht taime küljest lahti tõmmata, siis enamasti jäävad rootsu külge rippuma pikad niidid. Nii et roots on tugevate soontega. Õitsemine: ★ Teeleht õitseb suve algusest kuni oktoobrini. ★ Õievars on 10–40 cm pikk, ning peenike, püstine või pisult tõusev, kaetud lidus karvadega, tugevakiuline. ★ Õisik on kuni 20 cm pikkune tähk. ★ Õied on väikesed.
Aitab vähendada kõhupuhitust, hõlbustab rasvade seedimist LEHTKÖÖGIVILJAD Rikkad vitamiinide, eriti C-vit.poolest. salat sisaldab lämmastikaineid, minaineid, eriti Ca, fe, P. Vitamiinidest K,C ja B-rühma ja karotiini Aedsalat on fooliumhappe ja veerohke, kuid kalorivaene taim. Rohelehelised sisaldavad punastest lehtedest rohkem vitamiine ja min.aineid. Lehtsalat moodustab pikkade ja laiade lehtedega hõreda kodariku, olenevalt sordist lehed lamedad või kurrrulised, rohelised või punased või ainult tipust punased. Mõni sort pähklimaitseline Peasalat moodustab tiheda kodariku, nn. pea. Lehed lamedad või kurrulised, värvuselt rohelised või punased, kodarikus sees lehed heledamad. Meeldiva maheda maitsega jääsalat mahlaste roheliste lehtedega, tihedaid kodarikke moodustav peasalat. sisemised lehed helekollased kuni valged, nime saanud transportimisest( kaeti jääga)
10 tubades kasvatada. Toasõnajalgadest üks vastupidavaim ja kiiremini kasvav. Joonis 2. Kõrge nefroleep (Hansaplant ... 21.01.2020). 4.2. Pesa-raunjalg Asplenium nidus Üks armastatumaid toasõnajalgu, pesa-raunjalg, on pärit Aasia ja Okeaania metsadest, kus kasvab epifüüdina puutüvedel ja okstel. Terve labaga jäigalt püstised süstjad ja läikivad lehed moodustavad pesalaadse kodariku. Keskmiselt on lehed kuni 50 cm pikad ja umbes 5-10 cm laiad, kuid võivad soodsates tingimustes kasvada isegi meetrikõrguseks ja 20 cm laiaks. Võib kasvatada potis (epifüüdi istutussegus) või teha huvitav kompositsioon 11 mähkides tema juured turbasamblasse. Vajab palju valgust, kuid kevadel-suvel vältida otsest päikesepaistet. Joonis 3. Pesa-raunjalg potis ja samblapallis (GreenSouq.ae, Proflower ... 21.01.2020). 4.3
punane ristik, kasvab igal pool: puisniitudel, niitudel, karjamaadel, võsastikes, teeservadel, põllupeenardel ja elamute ümbruses. Aasristik on mitmeaastane rohttaim, tal on 2-5 tõusvat vart, noores eas on need sõlmkohtade alt karvased, hiljem hõredakarvased. Juured on tugevad, paljude külgjuurtega. Lehed on kolmetised, pealt helerohelised, punakaspruuni laiguga keskel. Alumised lehed on pikarootsulised ja moodustavad sageli kodariku, ülemised lehed lühirootsulised. Abilehed on munajad, sulglehekesed äraspidimunajad või elliptilised. Õisikuid on l või 2, õietupp on karvane, hele- või tumepunased, vahel ka lillakad ja väga harva valged õied moodustavad tiheda nuti. Aasristik õitseb juunist septembrini. Ravimina kasutatakse aasristiku õisi koos ülemiste lehtedega. Neid kogutakse õitsemise algul ja kuivatatakse kohe varjus, katusealuses või kuivatis temperatuuril
8.6 Kahjurid ja haigused Lehetäi, kilptäi, kedriklest, villtäi. 17 18 9. GUSMAANIA 9.1 Üldiseloomustus Pärineb Kesk- ja Lõuna-Ameerika troopilistest vihmametsadest. Kuulub bromeelialiste (Bromeliaceae) sugukonda. Tegemist on epifüüdiga, st ta kinnitub puutüvede ja okste külge, saades õhust ja vihmaveest kogu eluks vajaliku vee ja toitained. Tumerohelise läikiva lehestikuga, lehed moodustavad kodariku. Heades kasvuoludes võib kasvada isegi kuni meetri kõrguseks. Gusmaania on suhteliselt vähenõudlik taim. 9.2 Niiskusnõuded ja nõuded mulla suhtes Taim soovib ühtlaselt sooja (18-21 kraadi) ja kõrget õhuniiskust. Talvel ei tohiks temperatuur langeda alla 16-18 kraadi. Ei vaja pidevalt niisket mulda. Gusmaaniale sobib õhuline ja kergelt happeline muld, nt turbamuld. 9.3 Valgusnõuded Kasvab varjulises või poolvarjulises kohas
Kõige enam kasvatatakse Havai saartel, kust tuleb umbes 1/3 maailma kogutoodangust. Suuremad viljelusalad on veel Austraalias, Malaisias, Tais, Hiinas, Mehhikos, Brasiilias, Jamaikal, Kuubas, Kolumbias, Lõuna-Aafrikas, Elevandiluurannikul, Keenias, Guineas. Euroopas viljeldakse piiratud ulatuses Assoori ja Kanaari saartel. Ananass on mitmeaastane rohttaim, mille kuni 90 cm pikkused ja 6 cm laiused lihakad, teravatipulised, mõõkjad lehed moodustavad tiheda maalähedase kodariku. Lehekodariku keskelt kasvab välja õievars lühikese tõlvikutaolise õisikuga, milles on 100-200 väikest helepunast õit. Õitest arenevad marjad kasvavad tihedasti kokku ja moodustavad koos teiste õisiku osadega männikäbi taolise, rohekaspruunide kuni punakaskollaste soomustega kaetud rohelise lehetutiga 1-5 kg kaaluva koguvilja (liitvilikonna). Viljaliha on kollane või punakas, mahlane, magushapuka maitsega, väga aromaatne.
kahekojaline; kassikäpp ongi tõepoolest kahekojaline taim, st. ühed isendid kannavad ainult isasõisi ja need on valkjad; teised jälle kannavad emasõisi ning need on punakad. Sugukond korvõielised. Kasvukoht: kasvab kogumikena kuivadel metsalagendikel ja metsaservadel nõmme-, palu- ja loometsades. Kassikäpp on kuni 25 cm kõrgune, mitmeaastane viltkarvane rohttaim. Tema alumised lehed moodustavad juurmise kodariku, varrelehed on lõhestumata, süstjad ja kinnituvad vahelduvalt varrele. Vars on harunemata, sirge, valgete viltkarvadega. Korvõisikud kinnituvad 4-10 kaupa varre tipule tiheda kändana, taim hakkab õitsema mai keskel ja võib õitseda kuni augustini. Oma nime on taim saanudki õite järgi, mis tõepoolest meenutavad väikese kassi käpakesi. Viljad valmivad juuni lõpust juulini ja levivad tuulega. Kassikäpa seemne idanedes kasvab ühe taime
Horisondi jagamine rumbideks. Vurrkompass. Magnetkompassi peamised osad onkaarekodarikuga kompassikatel, kompassijalg ja deviatsiooni hävitusmagnetid ning pehmeraud. Kompassi kaarekodarik on kompassi tähtsaim osa, tema tundklikuim element. Kaarekodarik koosneb magnetnõelte komplektist, ujukist, kübarast ja kraadideks jaotatud kaarekodarikust. Kompassikodariku magnetsüsteem koosneb paarisvõrdsetest magnetnõeltest, mis on paigaldatud sümmeetriliselt kodariku läbimõõdu suhtes. Magnetnõelad asetsevad ujuki alaküljel valgevasest ümbruses. Rumbe õiendatakse valemitega. Tõeline kurss võrdub kompassikursi ja kompassiõiendi algebralise summaga. Kompassiursse ja peilinguid võib õiendada graafiliselt. Vurrkompass e. gürokompass on elektromehaaniline aparaat, mille töö põhineb kiirelt pöörleva güroskoobi omadusel säilitada muutumatune oma telje suunda ruumis
Kütteniit on paigutatud katoodi keskel olevasse avasse. Katoodi ja anoodivahelist ruumi nimetatakse vastastikuse mõju alaks. Genereeritud võnkumised antakse lainejuhesse lühikese koaksiaalliini sideaasaga, mis on joodetud ühe resonaatori siseküljele. Anood on ümbritsetud võimsa magnetiga. Ülikõrgsageduslike võngete tekke protsess jaotatakse nelja etappi 1 elektronide kiirendamine 2 elektronkiire kiiruse modulatsioon 3 pöörleva elektronide kodariku tekitamine 4 energia ülekandmine vahelduvvoolu väljale Joon 12 joon 13 Elektronide kiirendamine Kõrgsageduslik elektriväli Püsimagnetvälja mõjul kõverdub elektronide liikumistee. Kui magnetväli on nõrk liiguvad elektronid mööda trajektoori 1. Kui magnetvälja tugevus ületab teatud väärtuse, mida nimetatakse kriitiliseks, liiguvad elektronid mööda trajektoori 2. Liikudes sellel trajektooril, elektronid vaid
annaabi.ee 
