Rimbaud’ „lihaseliselt lüürilist, kompromissitult otsekohest“ lüürikat peetakse sürrealismi eelkäijaks. Sümbolism kasutas otseste väidete asemel sümboleid ja vihjeid. Sümbolistlikud luuletajad püüdsid tabada tundeid ja meeleseisundeid, mis jäävad normaalsest teadvusest väljapoole – tajumuste häiretesse, segadikku. Mõjuallikateks olid dekadents („allakäik“) ja okultism – õpetus looduse ja inimpsüühika üleloomulikest jõududest, samuti vastuseis kainetele kodanlikele väärtustele. Loobuti pastoraalsest (maaelu idealiseerivast) traditsioonist. Teemad ja kujundid võeti linnaelust, rõhutades selle trööstituid, hallutsinatoorseid ja seadusevastaseid külgi. Hilisem prantsuse sümbolistlik luuletaja on Paul Valéry (1871 – 1945). Sümbolism levis hispaaniakeelsesse kultuuriruumi, kus selle nime „modernismo“ all tegi kuulsaks Nikaraagua poeet Rubén Darío (1867 – 1916). Tema kujundikirkust taotlevas luules korduvateks
Revolutsioon tõi kaasa poliitilise vastaste massilise hävitamise ja vägivalla.Kukutati vana feodaalne kord. 19saj.Revolutsioonid Euroopas1848-1849a.Saksamaa,Prantsusmaa,jaUngari vahel. Poliitilised vastuolud(Euroopas) ühiskonnas. Sooviti majanduslikult tugevnevat kodanlust,soov aadlikega kaasa rääkida ja sotsiaalsete olude halvenemine.nt tööpuudus.Revolutsiooni tagajärjel kehtestati põhiseadused, polittilise võimu juurde kaasati liberaalne kodanlus ja sätesteti kodanlikele üldtemokraatlikud õigused ja vabadused. 20saj.Toimus kaks revolutsiooni Veebruari revolutsioon 8 märts 1917a. Ja Oktoobri revolutsioon 6-7 nov 1917a.Põhjuseks oli et,Venemaa oli ainus riik Euroopas kus puudus põhiseadus.Võimul oli tsaar e.isevalitseja.Toimus enamlaste riigipööre.Nende loosungiks oli rahu,leiba ja maad.Tekeilkkuses tõi kaasa riigipööre poliitilise vägivalla ja teisiti mõtlejate füüsilise hävitamise. Keelustati kõik parteid va
paremal käel, näed sa „pentimentot“ – muudatust maali struktuuris kunstniku enda poolt. Mona Lisa istub poolringikujulisel puidust toolil, mille käsituge toetab Balusters? ; see on selgelt äratuntav kui pozzeto tool, tüüpiline itaalia renessanssile. Mona Lisa soeng on keerulisem kui see esimesel silmapilgul tunduda võib. Tema juuksed on kaetud läbipaistva looriga, mis ei olnud leina märgiks vaid pigem tavapärane aksessuaar Itaalia Renessanssi kodanlikele naistele. Kui välja arvata mõned lainelised lahti jäetud karvad? Mõlemal pool tema nägu, on tema juuksed pandud ( mingi soengu liik) tema pea taha. Figuuri pea kontuur ja loori serv tema laubal on sellel maalil väheste vormide hulgas mida on piiritletud joonega. Kullast niidiga tikand Mona Lisa kleidi kaelusel näitab tema riietuse keerukust. See moodustab keeruka põimitud disaini koos seerias lõikuvate ringidega, mida
*moodustati Monumentide Komisjon>Kunstide Ajutine Komisjon: otsustas,mida vana korra kultuuripärandist säilitada ja mida mitte,kultuuriväärtuste kaitsmine *1973 aastal avati Louvre *paljud raamatud pääsesid hävitamisest, sest otsustada hoida alles 12 eksemplari igast väljaandest nö inimlikust rumalusest *raamatukogude võrgu loomine 1794 *1793 pandi alus Rahvuslikule Arhiivile *võrdsus: sinatati üksteist või öeldi kodanik *moelooja roll läks õukonnalt üle kodanlikele daamidele/naised hakkasid kandma pükse *ühiskonna moraali parandamine *tekkis klassitsistlik kunst Kes said revolutsioonist(selle ajal) kahju? *kirikult võeti ära maad,mitmesugused ühiskondlikud funktsioonid,suleti enamus kloostreid,vähendati vaimulike arvu à tõi kaasa vaimulikkonna lõhenemise. Vaimulikele määrati palk ja nad pidid andma vande uuele korrale
tollal tavalisest julgemalt minoorseid helistikke, tugevaid dünaamilisi kontraste, ootamatuid, kõnekaid pause. 18. sajandi keskel hakkas muutuma muusikaelu institutsionaalne korraldus kunstmuusika väljus otsustavalt kirikust ja õukonnast. Juba Händel kirjutas oma vaimulikud oratooriumid kontsertteostena, mida esitati teatrites ja kontserdisaalides. 17. sajandi lõpus oli Inglismaal pandud alus kodanlikele kontserdiorganisatsioonidele, 18. sajandil hakati avalikke kontserte andma nii linnades kui aadlike ja jõukate kodanlaste majades. Paljudes Euroopa linnades korraldati kontserdisarju, hakkasid ilmuma muusikalehed, tekkis avalik kontserdikriitika. Sama võis näha ka kirjanduses tekkisid mitmesugused kirjanduslikud ringid, valgustusaja vabameelesete vaadete levikule oli loodud vastuvõtlik pinnas. NB! Tekkis uus muusikaesteetika, mis püüdis muusika olemust avada.
Seitsmeaastase sõja ajal (1756-1763) pidi Prantsusmaa kulutama palju jõudu Austria dünastiliste huvide kaitsmiseks, mis nõrgestasid oma riiki. Selle tulemusel kaotas Prantsusmaa Kanada. Kodanlikes ringkondades tekkis vastumeel Austria päritolu kuninganna Marie- Antoinette suhtes. Prantsusmaa välispoliitika teiseks vektoriks oli siis liit Hispaaniaga. Liit oli suunatud Inglismaa koloniaalpoliitika vastu. Rahvale oli liit rohkem vastuvõetav kui Austria toetamine. Kodanlikele äriringkondadele ei olnud Hispaania toetamine vastuvõetav. Tegemist oli jällegi dünastiliste huvidega, millede aluseks oli Perekondlik leping Prantsuse ja Hispaania Bourbon `ide vahel. Prantsuse kuningakoda ei kasutanud lepingut oma maa kaubavahetuse edendamiseks Hispaania kolooniatega, milleks olid loodud juriidilised eeldused. Prantsusmaa ja Hispaania aitasid koos 1778-1783 noorel riigil, Ameerika Ühendriikidel kaitsta oma iseseisvust. See oli ühine Inglismaa vastane poliitika.
seisnevad võitluse puudumises kodanliku natsionalismiga. [---] Kodanlikud natsionalistid Kruus, Andresen jt. tegid otsekohe pärast Nõukogude Eesti vabastamist kõik, et anda ülikoolis juhtivad kohad oma mõttekaaslastele (Kleis, Moora, Valdes jt.), kes kasutasid neid positsioone parteivastaseks poliitikaks. Igati kaitstes ja edutades tagurlikke elemente, takistati edumeelsete teadlaste ja õppejõudude tööd. Selle näiteks on ka ebaõige teaduslike kraadide omistamine kodanlikele spetsialistidele (Maiste-Aller, Elango jt.), ilma nende kodanlikus Eestis ja saksa okupatsiooni ajal kirjutatud dissertatsioone ja teaduslikke töid läbi vaatamata. Enamikus need tööd on aga antimarksistlikud, idealistlikud ja seetõttu ilma teadusliku väärtuseta. [---] Kuidas seda edasi anda? Kruus ja Andresen edutasid tagurlikke elemente Kruus ja Andresenit süüdistati "tagurlike elementide " edutamises. Sm
majanduslikud ja poliitilised otsused peavad toetuma uuringutele ja analüüsidele, oluline on töölise loovus ja paindlikkus; ohuks: tootmise ja tehnoloogia ohtlik mõju keskkonnatasakaalule. 2. Heaoluriik. Selle tekke eeldused: 1) tööstusrevolutsioon muutis valitsevaks vabrikutöö ning muutis inimeste elustiili (riik pidi hakkama tegelema sotsiaalhoolekande, tervishoiu ja haridusega); 2) kehtestati esimesed demokraatlikud valitsemisreziimid tänu kodanlikele revolutsioonidele. Esimesed heaoluriigid kujunevad 1880. aastatest alates. Heaoluriik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. Riik täidab kõigele muule lisaks ka sotsiaalseid ülesandeid ja reguleerib majandust. Heaoluriigitunnused: 1) ressursside ülekandmine, nt väliskaubandusest tervishoidu, 2) umbes pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Heaoluriigi suuri kulutusi kritiseeritakse
seaduse ees ; juhtis Matin Luther King, kelle rassistid mõrvasid -Heaoluriik: püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse ; riik täidab ka sotsiaalseid ülesandeid ja reguleerib majandust ; Tekke eeldused: tööstusrevolutsioon muutis valitsevaks vabrikutöö ja muutis inimeste elustiili, kehtestati esimesed demokraatlikud valitsemisrežiimid tänu kodanlikele revolutsioonidele ; Tunnused: ressursside ülekandmine nt väliskaubandusest tervishoidu, umbes pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks -Põlvkondade konflikt: noored heitsid kõrvale vanema põlvkonna põhimõtted, rõivastuse, viisakusreeglid, sündsustunde ; 1968 toimusid Pariisis ulatuslikud noorterahutused. -Pingelõdvendus: rahunemisperioodid külma sõja kriiside vahel ; 1960 lõpp ja 1970 algus-
Poliitiline võim oli Machiavelli arvates eesmärk iseeneses, selle taotlemisel või kindlustamisel on lubatud kõik vahendid. See ei tähenda küll, et valitseja ei peaks hoolitsema oma alamate eest vms, kuid riiklikud huvid puudutavad kogu ühiskonda, seetõttu on neil absoluutne prioriteet kõigi erahuvide suhtes. Nii kujunes mõiste raison d'état (`riiklikud huvid'). 18. sajandi Prantsusmaal kujunesid absolutistliku kuningavõimu tingimustes välja ideed, mis panid aluse kodanlikele revolutsioonidele ja tänapäevastele ühiskondlikele suhetele. Seda aega nimetatakse valgustusajastuks ja sealt pärineb palju tänapäevastele demokraatiatele iseloomulikku. Absolutistlik kuningavõim ei arvestanud palju oma alamate õigustega. Kodanikkonda oli vaja kaitsta kuningavõimu suva eest. Charles de Montesquieu tuli välja võimude lahususe printsiibiga, mis aitaks vältida võimu
Poliitiline võim oli Machiavelli arvates eesmärk iseeneses, selle taotlemisel või kindlustamisel on lubatud kõik vahendid. See ei tähenda küll, et valitseja ei peaks hoolitsema oma alamate eest vms, kuid riiklikud huvid puudutavad kogu ühiskonda, seetõttu on neil absoluutne prioriteet kõigi erahuvide suhtes. Nii kujunes mõiste raison d'état (`riiklikud huvid'). 18. sajandi Prantsusmaal kujunesid absolutistliku kuningavõimu tingimustes välja ideed, mis panid aluse kodanlikele revolutsioonidele ja tänapäevastele ühiskondlikele suhetele. Seda aega nimetatakse valgustusajastuks ja sealt pärineb palju tänapäevastele demokraatiatele iseloomulikku. Absolutistlik kuningavõim ei arvestanud palju oma alamate õigustega. Kodanikkonda oli vaja kaitsta kuningavõimu suva eest. Charles de Montesquieu tuli välja võimude lahususe printsiibiga, mis aitaks vältida võimu kuritarvitusi,
annaabi.ee 
