Hinnanguline: kasutatakse igapäevakõnes 2. Analüütline v võrdlev: poliitilisel kultuuril on koostisosad, mille alusel riike võrrelda. Poliitilise kultuuri muutumine on ääretult pikk protsess Valitsemiskultuur-küsimus sellest, kuidas suhtub valitsus ,vastutuse kandjad kui ka ühiskond, riiki, seadustesse jne. Kodanikukultuur-kuidas kodanik suhestub riigi ja poliitikaga.hõlmab mitmesuguseid teadmisi, mid aläheb igal kodanikul ühiskonnas elades vaja.- Kolm kodanikukultuuri tüüpi : 1. Osalev 2. Alluv 3. Võõrandunud-eemalseisev Avalikkussfäär ...avalik ruum, millele peab olema kõigil tagatud võrdne ligipääs ning kus arutletakse laiemale avalikkusele oluliste teemade üle. Erasfäär-kõik mis puudutab isiklikku elu. Avalik arvamus- kujuneb välja avalikussfääris, laialt levinud suhtumine, mida paljud inimesed on avalikult väljendanud. Avalik arvamus on pluralistlik. Avaliku arvamuse funktisoonid: Sotsiaalsed: 1
Rahvarinne, mis sai 54. Opositsioonile antud häälte hulk ületas küll võimulolijate oma, kuid opositsiooni killustatuse tõttu ei pääsenud see mõjule. 24. aprillil 1938 valijameeste poolt presidendiks valitud ainukesena kandideerinud Konstantin Päts nimetas ametisse uue valitsuse eesotsas Kaarel Eenpaluga. Demokraatia kokkuvarisemist ja autoritaarse korra sündi Eestis, aga ka paljudes teistes Ida- Euroopa noortes riikides on seletatud kodanikukultuuri traditsioonide puudumise ja poliitilise demokraatia kogemuste vähesusega. Eestis kujunenud isikuvõimu reziim, mida valitsuse ideoloogid nimetasid tasakaalustatud riigikorraks ja juhitavaks demokraatiaks, oli Euroopas teiste samalaadsete hulgas siiski üks mõõdukamaid. Riigikogu kokkukutsumine ja opositsioonitegelaste pääsemine parlamenti tähendas teatud sammu demokraatia suunas: rahva laia toetust omanud parlamendivähemus nõudis valitsuselt kodanike põhiõiguste
Suuremate erakondade liikmeskond ületab seda piiri 46 korda. Parlamendiparteid tegutsevad ülemaaliselt; erakonna struktuur, juhtimismehhanism ning kohalike organisatsioonide pädevus on põhikirjades selgelt sõnastatud. Samas domineerib endiselt ülevalt alla toimimine. Mitmed kohalikud ja piirkondlikud organisatsioonid ei tegutse aktiivselt ega osale partei poliitilise joone kujundamisel. Aktiivsuse ebaühtlase jaotuse üheks põhjuseks on ilmselt vähene demokraatliku kodanikukultuuri kogemus. Parteidest said mõne aastaga peamised võimuvõitluse ja valitsemise agentuurid, mille sotsiaalsed funktsioonid -- ühiskondliku debati arendamine, kodanikkonna kaasamine jms -- on paraku jäänud unarusse. (Toots 2006) Omamoodi märgiks erakondade organisatsioonilisest tugevnemisest on ka nende suurenenud eelarved ja kasvavad kulutused valimiskampaaniatele. 2002. aasta Riigikogu valimiskampaania läks erakondadele kokku maksma 80 miljonit krooni (u 5,1 miljonit
Formaalselt kehtiv 1933. A. põhiseadus polnud kooskõlas riigis kujunenud poliitiliste realiteetidega. VI Riigikogu jäi presidendi ja valitsuse varju ning kiitis heaks peaaegu kõik valitsuse eelnõud. 1938 aastal võeti vastu amnestiaseadus, mille alusel vabanesid vanglast 104 kommunisti ja 73 vabadussõjalast. Samal ajal hukati NSV Liidus Eesti juhtkommunistid. Demokraatia kokkuvarisemist ja autoritaarse korra sündi Eestis ja teistes Ida-Euroopa noortes riikides on seletatud kodanikukultuuri traditsioonide ja poliitilise demokraatia kogemuste vähesusega. Välispoliitika Eesti Vabariigi välispoliitikat määrasid geopoliitiline tegelikkus ja väikeriigi ahtad võimalused maailmas, kus juhtivat osa etendasid võimsad suurriigid. Põhiprobleem oli tagada riigi iseseisvus ja julgeolek. Kõigepealt tuli maailmas peaaegu tundmatul Eestil tõestada üldse oma õigust ja suutlikkust iseseisva riigina eksisteerida. Eesti on huvitatud headest suhetest kõigi riikidega, esmajoones
Poliitiline kultuur seob inimese poliitilised ja mittepoliitilised hoiakud. Kognitiivne hoiak faktiteadmised ja teave poliitilist elu puudutavate uskumuste kohta Afektiivne hoiak poliitikat puudutavad tunded Väärtushinnanguline hoiak kahest eelnevast lähtudes kujundatakse isiklikud väärtused ning võetakse vastu otsused, kuidas käituda. Väärtushinnanguid on kõige keerulisem muuta. Kolm kodanikukultuuri tüüpi: osalev, alluv, võõrandunud Avalik arvamus ühiskonnas laialt levinud suhtumine, mida paljud inimesed on avalikult väljendanud; avalikkussfääris väljendatud jagatud arvamus mõne kindla teema raames 1. Üldine avalikkus kõik inimesed 2. Hääletav avalikkus valijad 3. Tähelepanelik avalikkus jälgivad infot 4. Aktiivne avalikkus osalevad arutelus Avaliku arvamuse funktsioonid:
sekkujatena Võõrandunud: puudub igasugune poliitiline huvi ja teadlikkus poliitilistest protsessidest või isegi poliitilistest kodanikuõigustest Poliitilised teadmised - hõlmavad poliitikat puudutavaid fakte, kirjeldusi, seletusi aga ka ettekirjutusi - > sõltuvalt sellest, mis tasemel teadmised on kujuneb poliitiline arutelu, ühiskonnatunnetus ja teised politiilise kultuuri osad nt emotsioonid, väärtused, hoiakud -> mõjutab otseselt kodanikukultuuri NB! Teadmisi võivad asendada ka uskumused: lihtuskumused võivad olla lihtväited, mis ei pruugi olla alati tõesed Poliitilist kultuuri omandatakse poliitilise sotsialiseerumise käigus - see leiab aset erinevate sotsialiseerumisagentide vahel Poliitilist kultuuri mõjutab usund, ajalugu ja sõltub sellest kas rahvastik on pigem ühtlane e homogeenne, polariseerunud e lõhenenud või heterogeenne e
seoses tehtud või tehtavate valikutega Reeglid ja tavad Reeglite ja tavade poliitilises käitumises olemasolu, nende väärtustamine, pühendumus reeglite ja tavade arendamisele ja täitmisele. Kodanikukultuur n Sideny Verba & Gabriel Almond (1963) The Civic Culture n Kolm kodanikukultuuri tüüpi: n Osalev (participant) n Alluv (subject) n Võõrandunud-eemalseisev (parochial) Avalik arvamus Avalik arvamus on ühiskonnas laialt levinud suhtumine, mida paljud inimesed on avalikult väljendanud. Avaliku arvamuse tasandid Pierce'i järgi: 1) üldine avalikkus (kõik inimesed) 2) hääletav avalikkus (valijad) 3) tähelepanelik avalikkus (jälgivad infot) 4) aktiivne avalikkus (osalevad arutelus) Avalik arvamus ja avalikkussfäär
Varem olid staarid geeniused. Staar=geenius, nüüd võib aga iga lihtinimene saada staariks. Staar ei olda selleks, et midagi toota, staar ongi lihtsalt staar (Paris Hilton ei tee midagi, ometi on ta staar). Kokkuvõte Põhiline erinevisu Adorno ja nt Arnoldi, Lewise vahel on see, et kui Arnold, Lewis nägid ohtu olemasoleva olukorras, siis Adorno puhul oli asi vastupidi. Ta nägi, et uus massikultuur pigem säilitas korda. Ta nägi kodanikukultuuri teatavat lahendust. Anarhia polnud Adorno jaoks probleem. Kapitalism elab tänu massikultuurile. Ta ei jaganud madalat ja kõrgkultuuri. · Lowenthal ütles: Kultuuritööstus koos selle standratsditsiooni ja stereotüüpidega politlilseerib töölisklassi ja suunab neid sellsite lahenduste poole mida on võimalik teostada. Lühidalt: kultuuritööstus suunab
hiljem isegi lagi, samuti tõeline mööbel. Publik jälgis oma elu elavaid tegelasi salaja (kujuteldav neljas sein). Naturalistliku teatri ainestik laiendas vaateringi madalama klassi elule ja tragöödiatele. 4) Avangardistlikud voolud Otsinguline aeg, teater väga liikuv. Tausta moodustasid sotsiaalsed vapustused. Esimene maailmasõda 19141918 viis Venemaal revolutsioonini 1917 ja põhjustas otseselt 30ndate majanduskriisi ja fasismi tõusu. Otseselt mõjutas kodanikukultuuri, avas kunstile uued perspektiivid. 19101920ndaid mõjutas filmikunst: võistlemine tummfilmiga viis alla igasuguse teatraalse meelelahutuse. Helifilm 1927; see muutis konkurentsi filmi ja teatri vahel veelgi teravamaks. 20ndatel arenes raadio, lindistamise võimalus, telefoni areng, elektrifitseerumine, tarbimiskultuuri tõus. Teaduslikud avastused: Einstein ja Freud (oluline kunstides). Kõige selle tulemusena tekkis väga palju erinevaid voole, mille ühiseks eesmärgiks
annaabi.ee 
