sätestab põhiseadus riigivõimu organisatsiooni ning kõrgeimate riigiorganite ülesanded ja kompetentsid, garanteerib kodanike põhiõigused ja vabadused ning määratleb riigi põhiväärtused ja põhiülesanded. 2. Nr. 1. KODAKONDSUSE SEADUS. RT 1938, 39, 357. 1. peatükk. Üldeeskirjad. § 1. Eesti kodanikuks saadakse sündimisega või hilisema seadusliku toiminguga. Eesti kodanik ei või olla samal ajal mõne teise riigi kodakondsuses. § 2. Naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsusse astujale antakse Eesti kodakondsuse tunnistus. Eesti kodakondsusse astunuiks loetakse ainult kodakondsuse tunnistuses tähendatud isikud. Eesti kodakondsust arvatakse kodakondsuse tunnistuse väljaandmise päevast. RT 1939, 114, 882. 2. peatükk. Eesti kodakondsusse kuuluvuse alused. 1. jagu. Üldeeskirjad. § 3. Eesti kodanikud on: 1) isikud, kes enne käesoleva seaduse jõustumist on omandanud Eesti kodakondsuse;
grosso 't orkestrile ja 12 keelpillidele, orkestrisüite ("Veemuusika", "Tulevärgimuusika"), kantaate, koorihümne ja sonaate. Elukäik: Händel sündis Saksamaal Halle linnas 23. veebruaril 1685, töötas 1702 Halles organistina ja 17031706 Hamburgi ooperiteatris viiuldaja ning orkestrijuhina. Aastatel 17061710 reisis Itaalias ning oli 1712. aastast Hannoveri õukonnas kapellmeister. Aastast 1712 elas Londonis ja 1726. astus Inglise kodakondsusse. Reisis palju,elas 50 aastat inglismaal, poissmees, polnud peret,skandaalne,töökas, ründav, sügavalt egoistlik, sai kuulsaks juba oma eluajal, kirjutas oopereid ja oratooriumeid, 7aastaselt pälvis hertsogi tähelepanu, isa tahtis,et ta õpiks juristiks,11aastaselt olid ta muusikateosed küpsed,muusikale sai pühendada alles peale isa surma. Inglismaa peab teda oma heliloojaks,tänapäevani toimuvad londonis tema nimelised festivalid. London oratooriumid
mis jäi Bachist puutumata. Bach esindab veel vana tsunftikunstniku vaimu, Händel uusaegse karjäärikunstniku mudelit. Händel sündis Saksamaal Halle linnas 1685, töötas 1702 Halles organistina ja 1703 1706 Hamburgi ooperiteatris viiuldaja ja orkestrijuhina. Aastatel 17061710 reisis ta Itaalias ja oli 1710. aastast Hannoveri kuurvürsti Georg Ludwigi (hilisem Suurbritannia ja Iirimaa kuningas George I) õukonnaskapellmeister. Aastast 1712 elas ta Londonis ja 1726 võttis Suurbritannia kodakondsusse. Händel on loonud 40 ooperit, millest kuulsamad on "Rinaldo", "Julius Caesar", "Orlando", "Xerxes", "Tamerlan", "Ariodante" ja "Alcina". Kuigi Händeli ooperid sisaldavad kauneid meloodiaid ning nende karakterikujutus on psühholoogiliselt peen, olid need kaua aega unustuses. Selle põhjuseks on paljus see, et elu viimastel kümnenditel kirjutas Händel oratooriume. Selleks sundis teda Londoni uue
midagi uut juurde. Händel suri 14.04.1759 ja ta maeti tuhandete inimeste osavõtul Westminster Abbey'sse tõelise rahvuskangelasena. Elukäik Händel sündis Saksamaal Halle linnas 23. veebruaril 1685, töötas 1702 Halles organistina ja 17031706 Hamburgi ooperiteatris viiuldaja ning orkestrijuhina. Aastatel 17061710 reisis Itaalias ning oli 1712. aastast Hannoveri õukonnas kapellmeister. Aastast 1712 elas Londonis ja 1726. astus Inglise kodakondsusse. Reisis palju,elas 50 aastat inglismaal, poissmees, polnud peret,skandaalne,töökas, ründav, sügavalt egoistlik, sai kuulsaks juba oma eluajal, kirjutas oopereid ja oratooriumeid, 7aastaselt pälvis hertsogi tähelepanu, isa tahtis,et ta õpiks juristiks,11aastaselt olid ta muusikateosed küpsed,muusikale sai pühendada alles peale isa surma. Inglismaa peab teda oma heliloojaks,tänapäevani toimuvad londonis tema nimelised festivalid Looming
Olla eurooplane tähendab sallida ja lugu pidada endast erinevast, tunnustada demokraatia ja kristluse põhiväärtusi. Teadlased väidavad, et moodsal inimesel on tänapäeval mitu identiteeti, mis omakorda elu jooksul muutuvad. Kosmopoliit ehk maailmakodanik elab ühes riigis, töötab teises ja hääletab kolmandas. Tal võib elu jooksul olla mitu abikaasat, kes kuuluvad erinevatesse rahvustesse, rassidesse või kodakondsusse. Arvatakse, et identiteetide paljususes peegeldub kogu nüüdisajastu dünaamilisust, avatust ning piiride suhtelisust. Seejuures on oluline, et inimene suudaks säilitada oma sisemise terviklikkuse ja olla n-ö sina peal kõigi oma identiteetidega, kohaneda muutuvate oludega ja uude kultuuri valutult sisse elada. 10 Tänapäeva maailm 3. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted ja vahendid 3.1 Muutuv julgeolekusituatsioon
teiste riikide kodanikud (diplomaatilise puutumatusega ja ilma) kodakondsuseta isikud Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule mitmeid õigusi (valimised), asetades talle ka kohustusi riigi suhtes (sõjaväeteenistus). Rahva õigusliku reziimi, sh kodakondsuse aluste kehtestamine kuulub riigi suveräänsete õiguste hulka. Vs maailmakodanikud, EL-i kodakondsus. Kodakondsuse tekkimine: sünd (juriidilise fakti alusel) kodakondsusse võtmine e. naturalisatsioon (õigusliku toimingu alusel) Kodakondsuse muutmine, kodakondsusest lahkumine ja topeltkodakondsuse võimalus on reguleeritud siseriikliku õigusega ja erineb riigiti. Kodakondsus on isiku ja riigi vaheline poliitiline ning õiguslik side, mille kaudu määratakse vastastikused õigused ja kohustused Kodakondsus tähendab isiku kuulumist riigiks organiseerunud ühiskonda ja allumist seal kehtivale õiguskorrale
kõrgem 21-23. Tavalisest kõrgem on vanusetsensus riigipeale alates 35-st eluaastast (USA). Eestis on Riigikogu valimistel aktiivne valimisõigus 18 aastaseks saanutel ja passiivne 21 aastaseks saanutel . Presidendikandidaat peab Eestis olema vähemalt 40. Kandideerimise maksimaalset vanust pole praktiliselt kuskil kirjas. 2) Paiksustsensus. Nõutakse, et isik on riigis või selle mingis piirkonnas elanud teatava aja 3) Kodakondsuse nõue. Vastava riigi kodakondsusse kuulumine on riiklikel valimistel tavaline tingimus. Mõnikord nõutakse, et isik oleks olnud teatud aja selle riigi kodakondsuses.Vahel on passiivne valimisõigus seatud sõltuvusse kodakondsuse omandamise viisist, näiteks USA ja ka Eesti presidendiks saab valida ainult isiku kes on sünniga omandatud vastava riigi kodakondsuse. 4) Varanduslik tsensus. See tsensus seisnes valimisõiguse teostamiseks teatava minimaalse
Kodakondsuse integreeriv mõju. IV Kodakondsuse omandamise viisid - KS ptk II-V 1. sünniga omandamine a. ius sanguinis verepõhimõte PS § 8 lg 1 b. ius soli territoriaalpõhimõte KS § 5 lg 2 2. naturalisatsioon omandamine haldusorgani otsuse alusel a. taotluse alusel KS § 6,7,8,9 b. eriliste teenete eest (10 inimest aastas, ettepaneku teeb VV liige ja VV peab andmist põhjendama) V Kodakondsusse õiguslik tagajärg kodakondsusega kaasnevad kodaniku põhiõigused ja kodanik saab kujundada riigi poliitilist elu VI Kodakondsuse kaotamine a) avalduse alusel vabastamine b) äravõtmine c) teise riigi kodakondsuse vastuvõtmine VII Eesti kodakondsus ja Euroopa Liidu kodakondsus Kehtib Maastichti leping Nizza lepingu redaktsioonis ja Euroopa Ühenduse leping Euroopa Ühendus Euroopa Majandusühendus, on rahvusvaheline organisatsioon, juriidiline isik
Kodakondsuse integreeriv mõju. IV Kodakondsuse omandamise viisid - KS ptk II-V 1. sünniga omandamine a. ius sanguinis verepõhimõte PS § 8 lg 1 b. ius soli territoriaalpõhimõte KS § 5 lg 2 2. naturalisatsioon omandamine haldusorgani otsuse alusel a. taotluse alusel KS § 6,7,8,9 b. eriliste teenete eest (10 inimest aastas, ettepaneku teeb VV liige ja VV peab andmist põhjendama) V Kodakondsusse õiguslik tagajärg kodakondsusega kaasnevad kodaniku põhiõigused ja kodanik saab kujundada riigi poliitilist elu VI Kodakondsuse kaotamine a) avalduse alusel vabastamine b) äravõtmine c) teise riigi kodakondsuse vastuvõtmine VII Eesti kodakondsus ja Euroopa Liidu kodakondsus Kehtib Maastichti leping Nizza lepingu redaktsioonis ja Euroopa Ühenduse leping Euroopa Ühendus Euroopa Majandusühendus, on rahvusvaheline organisatsioon, juriidiline isik
Kodakondsuse integreeriv mõju. IV Kodakondsuse omandamise viisid - KS ptk II-V 1. sünniga omandamine a. ius sanguinis verepõhimõte PS § 8 lg 1 b. ius soli territoriaalpõhimõte KS § 5 lg 2 2. naturalisatsioon omandamine haldusorgani otsuse alusel a. taotluse alusel KS § 6,7,8,9 b. eriliste teenete eest (10 inimest aastas, ettepaneku teeb VV liige ja VV peab andmist põhjendama) V Kodakondsusse õiguslik tagajärg kodakondsusega kaasnevad kodaniku põhiõigused ja kodanik saab kujundada riigi poliitilist elu VI Kodakondsuse kaotamine a) avalduse alusel vabastamine b) äravõtmine c) teise riigi kodakondsuse vastuvõtmine VII Eesti kodakondsus ja Euroopa Liidu kodakondsus Kehtib Maastichti leping Nizza lepingu redaktsioonis ja Euroopa Ühenduse leping Euroopa Ühendus Euroopa Majandusühendus, on rahvusvaheline organisatsioon, juriidiline isik
b. ius soli – territoriaalpõhimõte KS § 5 lg 2 2. naturalisatsioon – omandamine haldusorgani otsuse alusel a. taotluse alusel KS § 6,7,8,9 b. eriliste teenete eest (10 inimest aastas, ettepaneku teeb VV liige ja VV peab andmist põhjendama) V Kodakondsusse õiguslik tagajärg – kodakondsusega kaasnevad kodaniku põhiõigused ja kodanik saab kujundada riigi poliitilist elu VI Kodakondsuse kaotamine a. avalduse alusel – vabastamine b. äravõtmine c. teise riigi kodakondsuse vastuvõtmine
kodakondsus. Föderaalkodakondsus on vajalik eeskätt rahvusvahelisel areenil tegutsemiseks ja ka üleriigilistel valimistel osalemiseks. Osariikide kodakondsus on oluline eeskätt kohalikel valimistel osalemiseks. Harilikult omandab föderaalriigi kodanik automaatselt selle osariigi kodakondsuse, kus ta alaliselt elab. Föderaalkodakondsuse omandamiseks välismaalase poolt on aga tarvilik spetsiaalne kodakondsusse võtmise akt ja isiku vastavus tsensustele (nt. paiksustsensus 5 aastat). 6.föderaalriikidele on omane, et föderaalparlament on kahekojaline, kusjuures ülemkoda on sisuliselt osariikide kui selliste esindajatest moodustatud. Üheks olulisemaks küsimuseks on osariigi ja föderaalvõimude pädevuse piiritlemine. Saksamaal eristatakse: 1.föderaalvõimude seadusandluse ainupädevust; 2.liidumaa ainupädevust; 3
annaabi.ee 
