SALAJASED VALIMISED- Iga hääletaja peab saama hääletada nii, et keegi ei saaks tema tahte vastaselt teada seda, kuidas ta hääletas ja kas ta hääletas. Tavaolukorras tagatakse reeglitega valimisjaoskonnas ja valimiskabiiniga. Elektroonilise hääletamise korral aga nn "virtuaalse valimiskabiiniga" s.t hääle muutmise võimaluse ja paberhääle ülimuslikkusega. 4. Valmistele esitatud piirangud (2 punkti) Too konkreetne näide kodakondsuspiirangu kohta:Valija peab olema Eesti Vabariigi kodanik Too konkreetne näide vanusepiirangu kohta:Valija peab Eestis olema vähemalt 18 aastat vana. 5. Märgi tabelisse õige vanus ja kodakondsus. (5 punkti) (1 punkt kui on õige nii vanus kui kodakondsus) Ametiisik Ametisse astudes peab olema vähemalt Nõutav kodakondsus EV president 40 aastane EV peaminister 21 aastane Tahkuranna vallavanem 18 aastane Pärnu linnapea21 aastane Europarlamendi s. 21 aastane 6
Liberaalne demokraatia- lisaks rahva hääleõiguse põhimõttele rõhutab ka kodanikuvabaduste ja valitsemise õigusliku piiramise tähtsust. Valimiste funktsioonid · Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine; · Vahendada võimudele kodanike nõudmisi; · Hariv funktsioon; · Usalduse indikaator. Vabade valimiste põhimõtted · Valimisõigus on üldine; - *Arusaam demokraatiast kui rahva oma valitsusest on tinginud kodakondsuspiirangu. *Vanusepiirang kehtib nii hääleõiguse kui ka kandideerimisõiguse puhul. · Valimistel on vaba kongress; - *Vabadus kandideerida ning hääletada oma isiklike veendumuste järgi. *Kandidaatide ülesseandmise õigus on igal legaalselt tegutseval parteil, kodanik võib ka iseenda kandidatuuri esitada. *Tavaliselt tegutseb riigis 4-5 tugevat erakonda ja hulk pisiparteisid, mis loobki konkurentsi erakondade vahel.
b. kodakondsuspiirang c. muud piirangud: võib rakendada tervisepiirangut ning piirata kohtulikult karistatute (vangide) õigust valida. A. vanusepiirangu variandid PS § 7 Riigikogu ei saa valida alla 18 vanused isikud. Riigikokku ei saa kandideerida alla 21 vanused isikud. Presidendiks ei saa kandideerida alla 40 vanused isikud. Kohalikku omavalitsust ei saa valida alla 16 vanused isikud Kohalikku omavalitsusse ei saa kandideerida alla 18 vanused isikud. B. kodakondsuspiirangu variandid PS § 7 ' Riigikogu- ei saa valida ega kandideerida mittekodanikud. Kohalikku omavalitsusse- saab kandideerida- Eesti kodanik, elab püsivalt selle kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil ja on kantud Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikku registrisse selles vallas või linnas. Vabariigi Presidendi- kandidaadiks võib üles seada sünnilt Eesti kodaniku. c. Rakendatakse tervisepiirangut ning piiratakse vangide õigust valida.
poliitilist teavet ja inimesed saavad teadlikumaks oma kodanikuõigustest. 2. Vabade valimiste põhimõtted Valimise hinnatakse selle järgi, kas nad on demokraatlikud või mitte. Mittedemokraatlikud valimised võivad toimuda totalitaarses riigis, kus poliitilist elu kontrollib ainupartei. Demokraatlike valimiste eelduseks on vaba ühiskond, sp nimetatakse vabadeks valimisteks. 2.1 Valimisõigus on üldine: Arusaam demokraatiast on tinginud kodakondsuspiirangu. Kohalikul tasandil loetakse liikmeteks kõik vastava piirkonna alalised elanikud, kuid parlamendi ja presidendivalimistel on kodakondsuse nõue olemas, kuigi kodanik ei pea elama oma kodakondsusriigi territooriumil. Euroopa Liit on kodakondsuse nõuet oluliselt vähendanud kandidatuuri ülesseseadmisel teises liikmesriigis või europarlamenti. Kandidaatide ülesseadmist juhivad erakonnad, mistõttu kuulumine erakonda on tähtsamgi kui kodakondsus. Olulised on valija
a kriminaalkaristust kandvad ja teovõimetud isikud. Enam ei rakendata inimõigusi rikkuvaid piiranguid, mis tuleneksid soost, usust või rassist. Varanduslik piirang oli iseloomulik 19. sajandi Euroopas. Valimisõigus puudus tollal ka vaestel kes hoolekandest abi said. Nüüdisajal ei määra inimese valimisõigust tema rahakoti paksus ega saadavad sotsiaaltoetused. Arusaam demokraatiast kui rahva oma valitsusest on tinginud kodakondsuspiirangu. Kõnealuse seisukoha järgi peab valimisõigus olema vaid antud kogukonda kuuluvatel inimestel. Parlamendi valimistel on aga kodakondsuse nõue endiselt jõus. Parlamendi- ja presidendivalimistel võib hääletada ka kodanik, kes ei ela oma kodakondsusmaa territooriumil. Euroopa Liit on kodakondsuspiirangut oluliselt leevendanud. Iga Euroopa Liidu kodanikul on õigus seada oma kandidatuur üles mõne teise liikmesriigi kohalikel valimistel hääletajana. Kõige püsivamad on
salajased ning toimuvad proportsionaalsuse printsiibi alusel. 1) Vabad valimised-osalemine ja valiku tegemine on vabatahtlik. Vabade valimiste põhimõttega on vastuolus valimiskampaaniad, kui riigi ametiisikud mõjutavad rahaliste, pettuste ja muude vahenditega avalikkust otsuste tegemisel. Keelatud on ka valija ähvardamine ja äraostmine. 2) Üldised valimised-rahva kõigi liikmete osalusõigus. Põhiseadus sätestab Riigikogu valimistel kodakondsuspiirangu, KOV valimistel on mittekodanikel teatud tingimustel hääleõigus. Vanuseline piirang: õigus kandideerida igal 21- aastasel kodanikul, õigus valida igal 18- aastasel kodanikul. Põhiseaduse kohaselt võib piirata hääletamist ka isikutel, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohtades. EIK pidas absoluutset hääletamise keeldu nende inimõiguste rikkumiseks, võib kaaluda mõistetud karistuse raskust.
valimisõigus on üldine- Eesti Vabariigi põhiseadus ütleb: § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks. Hääleõiguslik ei ole Eesti kodanik, kes on kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks. § 58. Seadusega võib piirata nende Eesti kodanike osavõttu hääletamisest, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamis- kohtades. Demokraatia kui rahva oma valitsuse põhimõte on tinginud kodakondsuspiirangu, s.t, et olenevalt valimistest on valimisõigus ainult antud kogukonda kuuluvatel inimestel. -> Eesti kodanik on hääleõiguslik kõigil valimistel, samuti rahvahääletusel. -> Muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik on hääleõiguslik kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel ning Euroopa Parlamendi valimistel. -> Eestis elav Euroopa Liitu mittekuuluva riigi kodanik või kodakondsuseta isik saab hääletada kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel
„jalga lasta”. Valimisõigus puudus tollal ka vaestel, kes hoolekandest abi said. Nüüdisajal ei määra inimese valimisõigust tema rahakoti paksus ega saadavad sotsiaaltoetused. Saadikute vastutustunnet ning täpsust rahaasjades peetakse siiski endiselt tähtsaks. Seetõttu peab saadik esitama iga-aastase majanduslike huvide deklaratsiooni, kus on kirjas tema vara, väärtpaberid, tulud ja makstud maksud. Arusaam demokraatiast kui rahva oma valitsusest on tinginud kodakondsuspiirangu. Kõnealuse seisukoha järgi peab valimisõigus olema vaid antud kogukonda kuuluvatel inimestel. Kohalikul tasandil loetakse kogukonna liikmeteks kõik vastava paikkonna alalised elanikud; kas nad on riigi kodakondsed või mitte, pole kohaliku elu korraldamisel väga oluline. Parlamendivalimistel on aga kodakondsuse nõue endiselt jõus. Parlamendi- ja presidendivalimistel võib hääletada ka kodanik, kes ei ela oma kodakondsusmaa territooriumil
Peale selle on USA-s ning sealt ka mujale hakanud levima kodustöötamise mall, mis eeldab suhtlemist bürooga arvutivõrgu kaudu. Avalikele teenistujatele laienevad põhimõtteliselt kõik rahvusvahelise õiguse aktid töö, puhkeaja, töötasu ning töökaitse ja sotsiaalkindlustuse kohta, kuid sellest on ka üldiselt omaksvõetud erandeid just riigiteenistujate osas - näiteks: 1) teatud riigiametites ja -teenistustes vóib kehtestada kodakondsuspiirangu (st üksnes antud riigi kodanikud) ning teisi piiranguid või teenistuslepingu eritingimusi; 2) riigiteenistuses võib piirata streigiõigust, kusjuures valitsusasutustes ning elutalitust tagavates teenistustes võib streigid üldse keelustada; 3) eriolukordades ning erakorraliste seisukordade puhul ei ole tarvis kinni pidada 40-tunnise töönädala ning 8-tunnise tööpäeva nõudest (ületunnitöö, töö puhkepäevadel ning riiklikel tähtpäevadel).
annaabi.ee 
