saj keskpaiku. v Esimene prantsuse gootika süsteemist lähtuv ehitis oli Magdeburgi toomkiriku koor. v Saksa gootikale on omane eriti vertikaalsustendentsi rõhutamine. v Suurejooneliste ehitised olid veel Kölni, Regensburgi ja Strasbourg`i toomkirikud. v Sageli ehitati kahe torni asemel üks läänetorn (Freiburgi ja Ulmi toomkirikud), jäeti ära ka kabelitepärg või kooriümbriskäik, vähendati tugisüsteeme jne. v Saksamaal kasvas gooti stiili edasises arengus kodakirikute osatähtsus. v Saksa hilisgootika kodakirikute ilusaim näide on Anna kirik Annabergis. Inglismaa v Inglise gootika aluseks loetakse Canterbury katedraali ümberehitust 1175. aastal. v Inglismaa kirikud erinevad teistest oma suurte nelitistornidega (näiteks Salisbury katedraal) ja paistavad silma oma toredate võrk-, täht- ja lehvikvõlvidega ning üliterava nn lansettkaarega. v Hilisgootika oli Inglismaal eriti huvitav ja rikkalik nn
Võrdlus Tallinna ja Tartu keskaegsete kirikute kohta Tallinn 2008 Võrdlusobjektideks võtsin Tartu Jaani kiriku ja Tallinna Oleviste kiriku. Üldiselt eelistati Eesti aladel levinud kodakirikute asemel basiilikat jam is kujunes valdavalt välja 13. -14. sajandil. Kuna enamik ehitusmeistritest olid saabunud eri paikadest üle Põhja-Euroopa kodunesid siin siiski mited kirikutüübid. Näiteks Tartus ning Lõuna-Eestis olid domineerivad kolmelöövilised kirikud ja Tallinnas ja Põhja-Eestis Ühelöövilised kirikud. Tallinna kirikutele olid iseloomulikumad kaheksa- või nelinurksed piilarid, fassaadidel
kristlaste põrmude jaoks, mis pärast matusetalitust suleti kas marmorplaatide või tellismüüritisega. Hilisemal ajal laiendati hauakambrid kabeliteks. Rahvahulkade jumalateenistuse pidamiseks hakati kasutama antiikajast tuntud basiilikat ja kuppelehitist. Varakristlik basiilika on avar ristkülikukujuline hoone, mille siseruum on sammastega jaotatud pikkadeks löövideks. Basiilikate kõrval levisid kodakirikud. Erinevalt basiilikatest asuvad kodakirikute löövid ühise katuse all, on enamasti ühekõrgused ja puudub ka ristlööv, seetõttu liitub altariruum kohe pikihoonega Teiseks levinud ehitustüübiks olid tsentraalehitused, milles kõik üksikud osad on keskpunktist ühekaugusel. Tsentraalehituse idee pärines antiiksest ümartemplist. Varakristlikul perioodil olid levinumateks tsentraalehitiseks ümara või hulknurkse põhiplaaniga sakraalhooned Joonis 7. Püha Peetri basiilika plaan
(näiteks Freiburgi ja Ulmi kirikud Saksamaal), jäeti ära kabelitepärg või kooriümbruskäik, vähendati tugisüsteemi jne. Väiksemates kirikutes polnud tugikaarte ja tugipiitade järele üldse vajadust. Lihtsustamine (redutseerimine) oli aga ainult üks tee erinevuste tekkimiseks. Normandia ja Inglise kirikud erinevad teistest oma suurte nelitistornidega (näiteks katedraalid Coutances'is ja Salisburys). Gooti stiili edasises arnegus kasvas kodakirikute osatähtsus, eriti Saksamaal. Suuri erinevusi võis olla ka detailides ja dekooris (Kangilaski 19768:216-218). 6 1.2 Gooti arhitektuur Inglismaal Gooti stiil levis kogu katoliiklikus Euroopas. Ilmselt sobis gootika hästi nii usuliste tunnete kui ka linlaste tugevneva iseteadvuse väljendamiseks. Gootika tehnilisi uuendusi õpiti prantsuse meistritelt ja seda levitasid ka mungaordud, eriti tsistertlased
Kõrged laiad aknad paiskasid kooriruumi valgust ja muutsid ta poolhämara pikihoone kõrval pidulikult kirkaks. Tehti ka uus koor eesti hilisgootika suurejooneline ehitis. Lõuna-Eestis muutus sel perioodil domineerivaks omapärane kirikutüüp, mis oli territoriaalselt seotud Tartu piiskopkonnaga ega ulatunud selles kaugemale. Ordule kuulunud aladel ei ole selles perioodist säilinus ühtegi silmapaistvamat sakraalhoonet. Vanemate kohalike 3-lööviliste kodakirikute eeskuju järgides on nad säilitanud suhteliselt suure. ruudule läheneva põhiplaaniga kooriruumi, mida üksikutes kirikutes mõjukalt rõhutas tähekujuliselt paigutatud roietega ristvõlvik. Ka pikihoone plaan moodustab peaaegu ruudu. Suhteliselt lai võidukaar ühendab koori ja pikihoone rahulikuks tervikuks. Valitsesid suhteliselt laiad ja madalal paigutatud võlvid. Eriti tüüpiline on kesklöövi silmapaistev laius, mille kõrval mõjuvad külglöövid kitsaste võlvkäikudena
Siiski asus seal kunagi meie kandi üks võimsamaid kirikuid - Tartu Toomkirik. Väga omapärane on ka Jaani kirik oma haruldaste terrakotaskulptuuridega. (http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/gootika/arh_eesti.htm ) 5.1 Türi kirik Järvamaa on rikas omapäraste ja ehituslooliselt tähelepanuväärsete arhitektuurimälestiste poolest. Eraldi tuleb neist märkida gooti stiilis kirikuid, mis moodustavad vanemate sakraalehitiste hulgas omaette, KeskEesti kodakirikute rühma, mis kujunes 13. sajandi II poolel ja 14. sajandi algul. Ehitusmaterjalina on peale paekivi kasutatud ka maakivi ja tellist. Algkavatisse kuulus tornita pikihoone ja väiksem nelinurkne kooriruum, mille põhiplaan on ruudukujuline nagu kõikidel Järvamaa kirikutel. Ehituse algjärgus oli hoone arvatavasti võlvimata. Oletuste kohaselt võlviti kirik 1300. aasta paiku kolmelööviliseks kodakirikuks. Kitsad
Kuressaares, pole säilinud), saalkirik. Karja kirik Saaremaal- rikkalikumalt skulptuuride ja maalidega kaunistatud maakirik. Teistes maakirikutes pole säilinud suuremas mahus seinapinda. Põhja-Eestis ühelöövilised kodakirikud maal. Linnades (Tallinn, Narva, Rakvere) ka suuremat basiilikat. Tallinnas mitmed väga suured basiilikad. Maal valitseb ühelööviline kodakirik, võib kohata ka kahelöövilist ja isegi kolmelöövilist (haruldased). Kodakirikute puhul eristavaks löövide arv. Maal asuvatest omapärane Keila kirik, kahelööviline. Tallinna Pühavaimu kirik kahelööviline. Basiilika jaoks peab olema vähemalt 3 löövi (muidu ei saa valgmiku ehitada). Tallinna toomkirik väike ja vana basiilika, põlenud 17.saj. lõpus, kaotanud massiivse gootipärase torni, selle asemel väiksem akendega barokne torn. Oleviste (keskajal Tallinna suurim kirik, Läänemere piirkonna kõrgeim, tornikiiver üle 150m,
narteks. Paljudel varakristlikel basiilikatel oli narteksi ees veel avar sammaskäikudega aatriumõu nn. "paradiisiõu", kuhu tänavalt pääses läbi värava. Varakristlike basiilikate fassaad oli lihtne, kogu tähelepanu pöörati interjöörile. Basiilikate kõrval olid eriti Väike-Aasias levinud 34 kodakirikud. Erinevalt basiilikatest on kodakirikute löövid ühekõrgused ja puudub ka ristlööv, seetõttu liitus altariruum kohe pikihoonega. Teiseks levinud ehitustüübiks olid tsentraalehitused, milles kõik üksikud osad on keskpunktist ühekaugusel. Tsentraalehituse idee pärines antiiksest ümartemplist ning varakristlikul perioodil olid levinumateks tsentraalehitiseks ümara või hulknurkse põhiplaaniga sakraalhooned, nende kõrval võis kohata ka ühepikkuste ristiharudega (nn.
annaabi.ee 
