Koostas: Juhendas: Tartu 2015 Sisukord 1.Buldooserid.......................................................................................................... 3 1.1Buldooserite liigitus........................................................................................ 3 2.Kobestid............................................................................................................... 5 Kokkuvõte............................................................................................................... 6 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 7 2 1. Buldooserid
Mehhaaniline meetod e lõikumine, mida üldiselt nimetatakse kaevamiseks,Hüdromehhaaniline töötlemine,Lõhkamine,Kombineeritud meetodid 180-Millist pinnase tihedust tähistab lühend LCM (LCY)? LCM-Loose cubic meter LCY-Loose cubic yard,Tihestus kobestatuna 186-Mille vahel mõõdetakse lõiketera lõikenurk ? lõiketera lõikenurk-mida mõõdetakse lõiketera esitahu ja lõikeserva liikumistrajektoori puutuja vahel 192-Nimetage masinad raskete pinnaste eeltöötlemiseks. Kobestid 198-Millised on buldooseri hõlmad tüübi ja otstarbe järgi? Üldotstarbelised hõlmad,Suure jõudlusega hõlmad,Eriotstarbelised hõlmad 204-Millised on autogreiderite raamid? Jäiga raamiga,Sarniir-liigendraamiga 210-Millised on ekskavaatorid pöörduvuselt? Pöörduvad a)Mittetäispöördelised b)Täispöördelised,Mitte pöörduvad 216-Mida võimaldab rippekskavaatori tööseadme põikinihutus? Võimaldab masinaga kaevata vertikaalsete seintega kraave tõkke vahetus läheduses ja suure
Kui pärast lageraiet ei soovita saada haava juurevõsu, võib paar aastat enne raiet rinnakõrguselt vanade haabade koort eemaldad. Juurevõsudega kaasnevad kergemini ka haigused kaasa, näiteks haavataelik, mis põhjustab südamemädaniku. Maapinna ettevalmistus Kasutatakse ketaskobestit, see on põhjamaadel kõige enam kasutatav maapinna ettevalmistus viis. Eristatakse passivset või aktiivset tööseaded. Aktiivseadmega kobestid teevad parema töö, kuid kulutavad ka rohkem kütust. Kahe kettaseadmega kobesteid veetakse olenevalt mulle tihedusest ja kandevõimest metsa- või põllumajandustraktori haakes. Masina liikumisega nurga all pööreldes valmistavad reguleeritavad vahekaugusga kettad mineraliseeritud riba, purustades rohukamara või metsakõdu ning peenestades ka langil olevad oksad. Külvi ja/või istutusviisi iseloomustus
Samuti on elektriajam ekskavaatoritel ja puurpinkidel. Nad on teisaldatavate kaabelliinide kaudu ühendatud karjääri frondi ees olevate ja transformaatorialajaamade ning kõrgepingeliinidega. Võimsaim tarbija on 35 m3 kopamahuga paljandusekskavaator EVG 5/65M - 7050 kVA, mida toidetakse 6 kV pingega. Suure grupi 15 m3 kopamahuga draglainide võimsus on 1900 kW. Hulk karjäärimasinaid on diiselmootrajamiga. Siia kuulub kogu põlevkiviveo kallurautopark, traktorid, buldooserid, kobestid, greiderid, kraanad ja abiveokid. Suurima võimsusega diiselmootor on buldooser-kobestil Cat D11R - 609 kW. Perspektiivne on praegusest tunduvalt suuremate kallurautode ja kopplaadurite kasutuselevõtmine, millede võimsus on üle 600 kW. Tehnoloogiline kompleks Transeedest saabuv põlevkivi suunatakse läbi vahelao purustus- ja laadimissõlme. Siin põlevkivi purustatakse, eraldatakse sinna sisse sattunud risustatavad esemed ning laetakse vagunitesse
masinad, mis lähevad geodeetide poolt uuritud, mõõdistatud ja märgistatud ehitusplatsile. Nende masinate ülesanne on puhastada ehitusplats puudest, võsast, kändudest, puude- ja põõsaste juurtest ning pinnases leiduvatest suurematest kividest, mis takistavad kaevamis-transportimis- ja kaevamismasinate efektiivset tööd või vigastada nende tööorganeid. Sellesse gruppi kuuluvad: a) võsalõikajad ja puude langetajad b) juurijad ja juurijad-kogujad c) kobestid d) seadmed ja masinad pinnasevee taseme alandamiseks. Nende masinate juures tuleb ette kaks mõistet: a) passiivne tööorgan – masin sooritab põhilise tööoperatsiooni tema poolt arendatava veojõu arvelt b) aktiivne tööorgan – masin sooritab põhilise tööoperatsiooni jõuallikalt saadava energia arvelt ning veojõudu kasut vaid ettenihkeliikumise saamiseks. 7. Võsalõikajate ja puude langetajate otstarve ja tööorganite tüübid. Võsalõikajaid ja puude
Passiivse tööorganiga masin sooritab põhilise tööoperatsiooni tema poolt arendatavad veojõu arvel 188-Kuidas töötleb pinnast mullatöömasina aktiivne tööorgan? Aktiivse tööorganiga masin sooritab põhilise tööoperatsiooni jõuallikalt saadava energia arvel ning veojõudu kasutatakse vaid ettenihkeliikumise saamiseks 189-Nimetage ettevalmistustööde masinad otstarbe järgi. Võsalõikajad ja puude langetajad, Juurijad ja juurijad-kogujad, Kobestid, Seadmed ja masinad pinnasevee taseme alandamiseks 190-Nimetage masinad võsa ja puude eemaldamiseks tulevaselt ehitusplatsilt. 1.Ketassaega võsalõikaja minilaaduri baasil 2.Võsalõikaja-hakkaija roomiktraktori baasil 3.Puude lõikaja minilaaduril kuni 15cm tüvega puude lõikamiseks ja käsitlemiseks 191-Nimetage masinad juurte, kändude ja suuremate kivide eemaldamiseks pinnasest. Juurijad,Juurijad-kogujad 192-Nimetage masinad raskete pinnaste eeltöötlemiseks.
Passiivse tööorganiga masin sooritab põhilise tööoperatsiooni tema poolt arendatava veojõu arvel . 188-Kuidas töötleb pinnast mullatöömasina aktiivne tööorgan? Aktiivse tööorganiga masin sooritab põhilise tööoperatsiooni jõuallikalt saadava energia arvel ning veojõudu kasutatakse vaid ettenihkeliikumise saamiseks. 189-Nimetage ettevalmistustööde masinad otstarbe järgi. a) võsalõikajad ja puude langetajad; b) juurijad ja juurijad-kogujad; c) kobestid; d) seadmed ja masinad pinnasevee taseme alandamiseks. 190-Nimetage masinad võsa ja puude eemaldamiseks tulevaselt ehitusplatsilt. a) ketassaega võsalõikaja minilaaduri baasil; b) võsalõikaja-hakkija roomiktraktori baasil; c) puude lõikaja kuni 15 cm tüvedega puude lõikamiseks ja käsitlemiseks minilaaduril 191-Nimetage masinad juurte, kändude ja suuremate kivide eemaldamiseks pinnasest.
Haagised, treilerid. Iseloomustada turul olevate traktorite, autode parameetreid. Traktoreid iseloomustavad põhiparameetrid on: mootori võimsus, veojõud, mass, liikumiskiirus, kütusekulu, mõõtmed jne. Autode parameetrid: kandevõime, tühimass, pöörderaadius, kasti maht, kiirus, võimsus, mõõtmed (pikkus, laius, kõrgus), baas, kliirens. 4. Mullatööde transpordimasinad: skreeperid, liikurteehöövlid, buldooserid. Külmunud pinnaste töötlemiseks kobestid. Skreeperid, liikurteehöövlid, buldooserid joonestage skeemid ja kirjeldage parameetreid. Skreeper töötleb pinnast järjestikku kaevates, teisaldades ja laotades. Laotamisel ja tasandamisel skreeperi rattad ja veduki käitur tihendavad pinnast. Mullatööde kogu tsükkel on skreeperiga tehes majanduslikum ja efektiivsem kui teiste masinatega. Skreepereid kasutatakse mitmesugustel töödel hüdrotehnilises, transpordi- ja tsiviilehituses
187-Kuidas töötleb pinnast mullatöömasina passiivne tööorgan? masin sooritab põhilise tööoperatsiooni tema poolt arendatava veojõu arvel. 188-Kuidas töötleb pinnast mullatöömasina aktiivne tööorgan? masin sooritab põhilise tööoperatsiooni jõuallikalt saadava energia arvel ning veojõudu kasutatakse vaid ettenihkeliikumise saamiseks. 189-Nimetage ettevalmistustööde masinad otstarbe järgi. a) võsalõikajad ja puude langetajad; b) juurijad ja juurijad-kogujad; c) kobestid; d) seadmed ja masinad pinnasevee taseme alandamiseks. 190-Nimetage masinad võsa ja puude eemaldamiseks tulevaselt ehitusplatsilt. Võsalõikajad ja puude langetajad 191-Nimetage masinad juurte, kändude ja suuremate kivide eemaldamiseks pinnasest. Juurijad ja juurijad- kogujad 192-Nimetage masinad raskete pinnaste eeltöötlemiseks. Kobestid 193-Millised on võsalõikajate passiivsed tööorganid? Peenema võsa lõikamiseks on loodud ka aktiivse
4). Ketasrõngasrulli eriliik on keerdvarb- ehk spiraal(varb)rull, mis tekitab rullitavale kihile põiksihilise nihke. Rõngasrulli üheks liigiks on kiilrõngasrull (joonised 6.6...6.8), mis toimib analoogselt ketasrõngasrulliga (pakkeriga). Soonrull töötab analoogselt kiilrõngasrulliga, kuid seda kasutatakse kergematel muldadel (joonised 6.9 ja 6.10). 12 27. Kobestid. Kobesti on mullaharimise masin, mis peab täitma kas künnikihi või künnialuse kihi kobestamise ja õhutamise ülesandeid. Seega on kobestamise eesmärgiks mulla tallamise tulemusena tihkunud künnialune mullakiht kultuurtaimede kasvuks ja arenguks soodsaks muuta. Sellest tulenevalt on kobestamise kõige üldisemaks agronõudeks künnikihi või aluskihi töötlemine nii pindalas kui ka sügavuses. See üldnõue on täpsustatav järgmiste üksiknõuetega:
• 1.5.1 – gudranaatorid: • a) liikuvuselt: • iseliikuvad ja auto- • poolhaagis • rippseadmena • käsi • b) tööpõhimõttelt: • - mehaanilised • - pneumaatilised Pinnaste stabiliseerimise masinad Pinnase freesid: • pinnase kobestamiseks ja peenestamiseks Pinnae frees-segurid: pinnase kobestamine, peenestamine ja segamine sideainega • pinnasefreeside ja frees-segurite tööorganid • jäigad freesid • elastsed frees-kobestid • 2 võlliga segistid • laotus-silumisseadmed Teedeehitusmasiante arengusuunad Peamised arengu tendentsid on: • universaalsete masinate tootmise laiendamine • masinate unifitseerituse taseme tõstmine • ressursi (masinate tööea) suurendamine • hüdraulika laialdasem kasutamine transmissioonides ja juhtimissüsteemides • masinate massi vähendamine • kütuse erikulu vähendamine • juhtimissüsteemide automatiseerimine
Etalonala annab alampiiri ei ole liigniiske ega ülekuivendatud. Kui see on ülekuivendatud siis vead on suured. Maa hüdromelioratiivse seisundi hindamisel tuleb eristada eraldi objektidena kuivendust kui abinõude kompleksi ja drenaazi kui ühte hüdromelioratiivset võtet. Pinnavee eemaldamiseks on spetsiaalsed hüdrotehnilised (filtrid, neelukaevud, nõvad, pinna planeerimine jne.) ja agrotehnilised võtted (harimistööde tehnoloogia, kultuuride valik, kobestid, väetamine). Seega ei saa pinnavee esinemise alusel anda alati hinnangut drenaazi intensiivsusele. 67. Kuidas hinnata dreeni toimimisvõimet? Selle all mõistetakse rajatud dreeni ja ideaalse dreeni vooluhulkade suhet. Projekteerimisel eeldatakse, et dreen võtab vastu kogu juurdevoolava vee, mis tähendab, et nimetamisväärne sissevoolutakistus puudub. Toimimisvõime näitaja R on reaalse ja ideaalse dreeni vooluhulkade suhe. Kui see on väiksem kui 0,3 dreen ei võta vett vastu; 0,3..
annaabi.ee 
