kasvab parasvöötmest troopikani, eriti Ameerikas. Lehed on terved või sulglõhised, vastakad, muljudes aromaatsed; valged, kollased, punased, sinised või lillad torujad õied paiknevad männastena tähkades, kobarais või pööristes, vili on pähklike. Salveid sisaldavad eeterlikke õlisid. Salveid sisaldavad 1,5- 2% eeterlikke õlisid, mille põhikomponentideks on tujoon ja kamper, kusjuures tujoon võib suurtes kogustes mürgina mõjuda aga leidub veel pineeni, salveeni, fütontsiide, rasvhappeid, saponiine ja alkoloidide jälgi. Eestis kasvatatakse üheaastase aialillena, lillekastides japottides
Aaloe tinktuuriga hõõrudes paranevad paised siis saab leevendada värskeid ja mädanevaid haavu ja mesilase pisteid, see aitab kaotada sügeluse ning valu. Värsked aaloe lehed parandavad ka põlemis haavu kui panna otsekohe peale põletada saamist ning tihti vahetades (Lääts 1939). Rabarber Rabarber on aedades kasvatatav köögitaim ning kasvad kuni 2 meetri kõrguseks. Õied on rabareberil väiksed, rohekaspunased ning pikis kobarais. Lehed on väga laid, juurmised, alusel südajad ning pikarootsulised. Taimel on lehelvarred hapukamaitselised ning neid kasutatakse näiteks kisselli tegemiseks ning koogile panemiseks kuid rabarberil ka raviomadused. Selleks, et leherootsud oleks mahlakad nig pehmed, tuleb juba ilmudes õievarred ära näpistada. Ravimtaimeks korjatakse juurikaid sügisel 6-8 aastaselt taimelt. Need kooritakse ja kuivatatakse. Rabarber sisaldab eeterlikku õli, parkainet ning rhabarbensiini
SUGUKOND: liblikõielised (Fabaceae) suur sugkond! 1.kuulub kaheiduleheliste klassi, oalaadsete seltsi. 2.Liblikõielised on liikide arvu poolest maailmas õistaimede seas kolmas sugukond. Ühtekokku arvatakse siia umbes üle 19 400 liigi. Kasvavad kõikjal maismaal, ka tundras ja kõrbes. 3.-4) Liblikõielised on rohttaimed, lähistroopikas puud ja põõsad. Tavaliselt on neil liitlehed (sulgjad või sõrmjad), vähestel lihtlehed. Enamasti viietised õied paiknevad pms. kobarais ja nuttides. Kroon on liblikjas koosneb ülemisest (puri), kahest külgmisest (tiivad) ja kahest alumisest kokkukasvanud kroonlehest (laevuke). Liblikõielistel on kaunvili. 4. Liblikõielistega nende juurtel sümbioosis elavad mügarbakterid seovad õhulämmastiku ja rikastavad mulda lämmastikuühenditega. Paljude liblikõieliste juurtel on arenenud endotroofne mükoriisa. 5.Levivad seal, kus on võimalik ka mügarbakteritel elada (?) 6
angervaks, kortsleht Kellukalised: *viietine õis korrapärane, sinine, valge, kollane *liitlehise tupe ja krooniga *vili kupar *esineb piimamahl (kurekellukas, tähk-rapuntsel, har sininukk, nõgeselehine kellukas, ümaralehine kellukas) Liblikõielised: * Liblikõielised on rohttaimed, lähistroopikas puud ja põõsad * Tavaliselt on neil liitlehed (sulgjad või sõrmjad), vähestel lihtlehed *Enamasti viietised õied paiknevad pms. kobarais ja nuttides * Kroon on liblikjas koosneb ülemisest, kahest külgmisest ja kahest alumisest kokkukasvanud kroonlehest *vili kaunvili * juurtel sümbioosis elavad mügarbakterid seovad õhulämmastiku ja rikastavad mulda lämmastikuühenditega * Paljude liblikõieliste juurtel on arenenud endotroofne mükoriisa (hernes, põlduba, aeduba, lääts, ristik, vikk, lutsern, seradell) Kaselised: SUGUKOND: kaselised (Betulaceae) PEREKOND: lepp (Alnus) sanglepp (Alnus glutinosa)
71 ILUPÕÕSAD Kukerpuu (Berberis) Konkreetne liik: Thunbergi kukerpuu (Berberis thunbergii) Taime kõrgus ja läbimõõt: kuni 1,5 m kõrge, 1,5 m lai Taime välislaadi kirjeldus: põõsas Lehed: Lehed väikesed, terveservalised, väga mitmesuguse kujuga, kollakasrohelised, alt sinakad, muutuvad sügisel tulipunasteks ning varisevad hilja. Palju erineva lehevärviga sorte Õied või õisikud: Õied seest kollakad, väljast punakad-jätavad oranzhi mulje.Õied rippuvais kobarais. Vili korallpunane ümarovaalne mari, kuni 1 cm pikk, mittesöödav (kibe) Õitsemine: mai-juuni Liigi eritunnused: rohkesti hargnev, okastega, kasvab aeglaselt, talub linnasaastet, lubjalembene, põuakindel Kasvukoha nõuded: sobib kruusane/liivane kasvukoht, ei talu liigniiskust, täispäike või poolvari Kasutamine haljastuses: üksikuna kui ka rühmiti, kärpimata või kärbitavaks hekiks Joonis 68. Thunbergi kukerpuu ,,Carmen" (http://www.neevaaed.ee/tooted/lehtpuud-ja--
põõsasmaran, hanijalg, angervaks, kortsleht Kellukalised: *viietine õis korrapärane, sinine, valge, kollane *liitlehise tupe ja krooniga *vili kupar *esineb piimamahl (kurekellukas, tähk-rapuntsel, har sininukk, nõgeselehine kellukas, ümaralehine kellukas) Liblikõielised: * Liblikõielised on rohttaimed, lähistroopikas puud ja põõsad * Tavaliselt on neil liitlehed (sulgjad või sõrmjad), vähestel lihtlehed *Enamasti viietised õied paiknevad pms. kobarais ja nuttides * Kroon on liblikjas koosneb ülemisest, kahest külgmisest ja kahest alumisest kokkukasvanud kroonlehest *vili kaunvili * juurtel sümbioosis elavad mügarbakterid seovad õhulämmastiku ja rikastavad mulda lämmastikuühenditega * Paljude liblikõieliste juurtel on arenenud endotroofne mükoriisa (hernes, põlduba, aeduba, lääts, ristik, vikk, lutsern, seradell) (MINE LINGILE!) Kaselised: SUGUKOND: kaselised (Betulaceae) PEREKOND: lepp (Alnus) sanglepp (Alnus glutinosa)
15.09.2013. 3. ILUPÕÕSAD 3.1 Kukerpuu (Berberis) Konkreetne liik: thunbergi kukerpuu (Berberis thunbergii) (joon. 67, joon.68) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 150 cm. Taime välislaadi kirjeldus: rohkesti hargnev, okastega põõsas. Lehed: väikesed, terveservalised, väga mitmesuguse kujuga, värvus varieeruv, muutuvad sügisel tulipunasteks ning varisevad hilja. Õied või õisikud: seest kollakad, väljast punakad-jätavad oranzika mulje. Õied rippuvais kobarais. Õitseb mais, juunis. Liigi eritunnused: pole kuigi külmakindel, ei tohiks istutada tuulele avatud kohale. Kasvukoha nõuded: päikesepaisteline või poolvarjuline kasvukoht. Kergem, parasniiske toitainete rikas muld. Päris hästi taluvad põuda, kuid liigniiskus mõjub neile hävitavalt. Kasutamine haljastuses: kiviktaimlas, ääristaimena, rühmadena või ka üksikult, osad sordid sobivad ka hekiks. Joonis 67. Thunbergi kukerpuu (http://davesgarden.com/guides/pf/showimage/73764/)
22. Teekummel Chamomilla recutita 23. Kurgirohi Borago officinalis Eestikeelne nimetus Aedsalvei Ladinakeelne nimetus Salvia officinalis Sugukond huulõielised Botaaniline iseloomustus igihaljas, kergesti puituv poolpõõsas, võib kasvada 60cm kõrguseks. VARS kergesti puituv LEHT tugeva lõhnaga piklik hallikasroheline sametkarva; terved või sulglõhised ÕIS valged, sinised või helelillad õied paiknevad männastena tähkades, kobarais või pööristes; SEEMNED vajavad idanemiseks valgust. Seemned idanevad 18-20°C juures 10-20 päeva vili on pähklike Ajalugu Salvei kodumaa on Vahemeremaades, seal meeldib talle kasvada eriti rannikualadel. Juba palju sajandeid hinnatakse teda ka põhjapoolses Euroopas ravim- ja vürtsitaimena. Ühes 10. saj pärit taimeraamatus on lause: ,,Miks küll surevad inimesed haigustesse, kui aias ometi kasvab salvei?"
Õied valged, suured kahesugulised, kobaras, putuktolmleja. Vili õunvili. Liike 30(harilik, mets). Pärit Kesk- ja Lõuna-Euroopast, Aasiast ja Loode-Aafrikast. Puitu kasutatakse mööbli ja muusikariistade valmistamiseks. Vilju toiduainetööstuses. Perekond õunapuu: Perekonda kuuluvad heitlehised, ühekojalised lihtlehtedega puud ja põõsad. Lehed laielliptilised, munajad, nahksed, täkilissaagja või saagja servaga. Õied kahesugulised, valged kuni punased, kobarais, putuktolmleja. Vili ümar õunvili. Liike 35 (aed, mets). Kasvavad Põhja-Ameerikas, Euroopas, Aasias. Puitu kasutatakse tisleri- ja treimistöödel. Vilju toiduainetööstuses. Levinud haljastuses. 52. Harilik pihlakas ja pooppuu Harilik pihlakas Sorbus aucuparia Levinud Euroopas ja Siberis, Eestis sage. Kõrgus 4-15m. Mullastiku suhtes vähenõudlik, valguselembeline. Lehed 5-7 paari lehekestega paaritusulgjad liitlehed. Lehekesed saagja või kahelisaagja servaga.
Vahelduvalt asetsevad lehed on enamasti saagja servaga; valged või roosad õied on kahesugulised. Viljad on luuviljad, mille südames on seeme ja välimiseks kihiks on viljaliha. (Hageneder 2006) Kirsipuu on keskmise suurusega puu, mis algupäraselt pärineb Euraasiast ja on naturaliseerinud Põhja-Ameerikas. Puu koor on hall ja sile, vananedes muutub see mahagonpunaseks ja koorub põikribadena. Valged karikakrakujulised õied kasvavad kobarais ja avanevad koos lehtedega aprilli lõpul või mai algul. Läikivad punakaslillad viljad on väikesed ja mõru või magusa maitsega. Metskirsipuu on enamiku maguskirsi kultuursortide esivanem (Hageneder 2006). Roosõieliste (Rosaceae) sugukonda kuuluvad magus kirsipuu ja hapu kirsipuu on erinevad liigid, kuid mitmed riigid käsitlevad nende vilju statistikas koos lihtsalt kirssidena. Ka on aretatud nende kahe liigi vahelisi hübriidseid sorte. (Kask 2007)
annaabi.ee 
