joonisel näidatakse (nooltega) ning kas näidatakse ka jõudude ja/ või keha massi väärtust (linnukesed soovitud valikute ette). "Fluid" paneelis on võimalik määrata keskkonnaks ka vesi (vaikimisi) või õli. Vasta küsimustele: Lülita mudelil sisse vasakul all nurgas olevas paneelis jõudude näitamine ning jõudude väärtuste näitamine. "Blocks" kastikeses jäta valikuks: "Same mass" ehk kehad on võrdse massiga. 1. Kui suur raskusjõud mõjub maa peal olevale puust klotsile? 49 N 2. Kui suur raskusjõud mõjub samale klotsile vees? 49 N 1 Õpilase nimi: Peedu Siimo Klass: 8 3. Kui suur on puust klotsile vees mõjuv üleslükkejõud? 49 N 4. Kui suur raskusjõud mõjub kivist klotsile? 49 N 5. Kui suur üleslükkejõud mõjub kivist klotsile vees? 49 N 6. Miks mõjub puust klotsile vees suurem üleslükkejõud, kui kivist klotsile? Kuna kivist klots on tihedamast materjalist.
ei sõltu, nagu tihti ekslikult arvatakse, kehade kookupuutepinna suurusest. Hõõrdetegurit tähistatakse . Universaalne valem nii seisu-, liuge- kui ka veerehõõrdejõu arvutamiseks on F=*m*g, kus F on hõõrdejõud, - vastav hõõrdetegur, m=keha mass, g - raskuskiirendus. Hõõrdejõu klassifikatsioon Seisuhõõrdejõud. Kinnitame puitklotsi külge dünamomeetri konksu ja püüame klotsi dünamomeetri abil paigalt nihutada. Dünamomeeter näitab, et klotsile mõjub jõud, kuid sellele vaatamata jääb klots paigale. Seega peab klotsile mõjuma horisontaalsuunas veel üks jõud, mis tasakaalustab elastsusjõu, s. t. on sellega võrdvastupidine. Seda jõudu nimetatakse seisuhõõrdejõuks. *Seisuhõõrdumine (inglise static friction) on hõõrdumine vastaspindade vahel nende liikuma hakkamisel. Liugehõõrdejõud. Kinnitame klotsi külge dünamomeetri ja veame klotsi selle abil ühtlaselt horisontaalsel laual
Kuna hõõrdumine aeglustab liikuvat objekti, kutsutakse seda ka takistusjõuks. See erineb aktiivjõududest, mis põhjustavad objektide liikumise aeglustumist või suunamuutust. Hõõrdejõude on kolme liiki seisuhõõrdejõud, liugehõõrdejõud ja veerehõõrdejõud. Seisuhõõrdejõud Kinnitame puitklotsi külge dünamomeetri konksu ja püüame klotsi dünamomeetri abil paigalt nihutada. Dünamomeeter näitab, et klotsile mõjub jõud, kuid sellele vaatamata jääb klots paigale. Seega peab klotsile mõjuma horisontaalsuunas veel üks jõud, mis tasakaalustab elastsusjõu, s. t. on sellega võrdvastupidine. Seda jõudu nimetatakse seisuhõõrdejõuks. Liugehõõrdejõud Kinnitame klotsi külge dünamomeetri ja veame klotsi selle abil ühtlaselt horisontaalsel laual. Liikumiseks mõjub kltosile dünamomeetri vedru elastsusjõud. Kuna liikumine on
Milline elastsusjõud tekib vedrus, kui teda 5 cm võrra välja venitada? (Vastus: 2 N) 2. Elastse traadi jäikus on 80 000 N/m. Leia traadi pikenemine, kui tema otsa riputada keha kaaluga 160 N? (Vastus: 0,002 m) 3.. Klots massiga 2 kg asub kumminööri otsas siledal alusel. Klots nihutatakse 3 cm võrra paremale ja lastakse siis lahti. Arvuta klotsile mõjuv elastsusjõud, kui kumminööri jäikus on 100 N/m. Missuguse kiirendusega hakkab klots liikuma? (Vastus: 3 N; 1,5 m/s2) Hõõrdejõud õpikust lk 61 1. Klots riputatakse dünamomeetri otsa ja viimane näitab 3,6 N. Kui sama klotsi vedada dünamomeetri otsas ühtlaselt mööda horisontaalset pinda, näitab dünamomeeter 0,9 N. Arvuta hõõrdetegur. (Vastus: 0,25) JÕUDUDE TÖÖ 10. KLASSILE 1
muutmisel. Jäikusteguri ühikuks on 1 N/m. Hõõrdejõud: *tekib pindade vahel nende liikumisel teineteise suhtes *On suunatud vastupidiselt liikumisele, takistab liikumist *elektromagnetiline vastasmõju Kui keha seisab horisontaalsel pinnal, siis on hõõrdejõud võrdne raskusjõuga Fh=µmg Seisuhõõrdejõud. Kinnitame puitklotsi külge dünamomeetri konksu ja püüame klotsi dünamomeetri abil paigalt nihutada. Dünamomeeter näitab, et klotsile mõjub jõud, kuid sellele vaatamata jääb klots paigale. Seega peab klotsile mõjuma horisontaalsuunas veel üks jõud, mis tasakaalustab elastsusjõu, s. t. on sellega võrdvastupidine. Seda jõudu nimetatakse seisuhõõrdejõuks. Liugehõõrdejõud on alati vastasuunaline keha liikumise kiirusele v. Ta põhjustab alati selle kiiruse vähenemist. Impulss Keha impulss on füüsikaline suurus, mis on arvuliselt võrdne keha massi ja kiiruse korrutisega P=mv p=p-p p=m(v-v0)
konstant g võrdub arvuliselt kahe ühe kgpunktimassi vahel mõjuva gra.jõuga kui nende vaheline kaugus on 1m.(j) (F=6,67*10¯¹¹ N*m²/kg²; G=F*r²/m1m2. Raskusjõud on grv.jõu avaldamis vorm maakületõmbjõud. F=GmM/R²;Kui kehale mõjub vaid raskusjõud siis langeb ta maa poole vabalangemise kiirusega. g=F/m=GmM/mR² =>g=GM/R²; raskusjõu valem:F=mg;Vabalangemise kiirus maapinnast kõrgemal g1=GM/(R+h)²; Kehakaal on jõud millega keha mõjub alusele või riputusvahendile(j) (Fr=klotsile mõjuv raskusj.; P=klotsi kaal)(j) (P=kuul. kaal; Fr=kuul.-le mõjuv raskusj.) kui alus on maasuhtes paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt siis kehakaal võrdub ervuliselt raskusjõuga. Kui alus liiub kiirendusega siis kal erineb arvuliselt raskusjõust. P=m(g±a) Kiiendusega liikuva kha kaal. Kui a=g,siis P=0(kaaluta olek) Hõõrdejõud tekkib kehade kokkupuutel ja on suunatud piki kokkupuute pinda. Seisuhõõrdej
7) kus N on selle jõu moodul, mis neid pindu kokku surub, µ nende pindade suhteline hõõrdetegur. F NB! Valemis (4.7) ei tohi suuruste h ja N kohale kirjutada vektorimärke, sest nende vektorite moodulid on võrdsed, kuid suunad erinevad. Enamikel juhtudel on pindu kokkusuruv jõud põhjustatud raskusjõust. Vaatame seda kaldpinnal asuva klotsi näitel, v.t. järgnev joonis. Pindu kokkusuruvaks jõuks on klotsile mõjuva raskusjõu projektsioon risti kaldpinna tasandiga: N = mg cos . Fh Fv N mg Saadud tulemust valemisse (4.7) asendades saame siledal pinnas paiknevale kehale mõjuva seisuhõõrdejõu
Töödeldav toorik tuleb kindlalt kinnitada. 4.5. Höövlist ei tohi laasta välja võtta sõrmega, vaid laastuava puhastada puitkiiluga. 4.6. Peitliga ei tohi lõigata toorikut hoidva käe suunas. Aukude, pesade ja soonte õõnestamisel peab peitlit hoidma õigesti. 4.7. Materjali puurimisel tööpingil kasutatagu kelku. 4.8. Pikamõõtmeliste esemete kokkupanekul tööpingil ja töötlemisel kasutatagu tööpingi pikendit. 4.9. Pindade lihvimisel liivapaberiga tuleb viimane kinnitada klotsile. 4.10. Aknaraamide paigaldamisel kõrgel peavad olema üles seatud kaitsesirmid. 4.11. Puidutöötlemismasinatel ei tohi töötada ilma loata, vajalike kogemusteta ja tööohutust tundmata. 4.12. Vältimaks tööõnnetusi, tuleb täita järgmisi nõudeid: - jälgida raamsae nööride pingu; - saagimisel kasutada juhtklotsi; - asendada rikutud tööriist korrasolevaga. 4.14. Tooteid ei tohi virnastada liiga kõrgelt, tooted tuleb virnastada nii, et oleks
kollane kaheteist nupuga klots nii, et see paikneks punase klotsi suhtes sümmeetriliselt. 3. Asetage punase klotsi teise otsa, sellega risti ja sümmeetriliselt 6x2 nupuga sinine klots nii, et see asetuks punase klotsi servaga tasa. 4. Asetage punase klotsi peale, sellega paralleelselt, roheline 8 nupuga klots nii, et see ei puutuks kokku eelmistes etappides punasele klotsile paigutatud klotsidega. 5. Pange 4x2 nupuga kollane klots risti sinise klotsiga nii, et see oleks sinise klotsi servaga tasa ning toetuks rohelise klotsi ühele nupule. Kui vaadata seni ehitatut sinise klotsi poolt, siis kollane 4x2 nupuga klots asub alumisest punasest klotsist paremal pool. 6. Pange roheline 8 nupuga klots eelmise kollase klotsi kõrvale paralleelselt nii, et nende küljed oleksid täies ulatuses vastamisi ja asetatav klots toetuks
Keha kaal mõjub alusele või riputusvahendile, raskusjõud mõjub aga kehale endale. Erinevus on rakenduspunktis. Hõõrdejõud, millest sõltub, millest ei sõltu Kokkupuutuvate pindade vahel esinev vastastikmõju. On alati vastassuunaline kehade liikumisele. Hõõrdejõud sõltub hõõrdetegurist ja rõhumisjõust. Ei Sõltu kehade kokkupuutepinna suurusest. Fh = µN Fh = µ mg µ - hõõrdetegur Lohistades klotsi mööda kaldpinda, mõjub klotsile hõõrdejõud. Auto veeremisel mõjub ratastele hõõrdejõud. Impulss Impulss p on suurus, mida iseloomustab kõige paremini sõna "purustusvõime". Liikumishulk, vektorsuurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega. Impulss on seda suurem, mida suurem on keha mass ja liikumiskiirus. Tähis p, ühik kg m/s.. p=mv Impulsi jäävuse seadus Isoleeritud süsteemi koguimpulss on jääv. p=const. p(enne)=p(pärast). Autode kokkupõrkel jääb mass ja
Millise kiirendusega ja mis suunas liigub tõstuk, kui tõstukit hoidvale trossile mõjub jõud: a) 12 kN ?, b) 6 kN ? (5,3 m/s2 üles. 2,3 m/s2 alla) 2.10 Terastraat peab vastu koormusele 4400 N. Millise suurima kiirendusega võib tõsta traadi otsa kinnitatud koormust massiga 400 kg, et traat ei katkeks? (1,2 m/s2) 2.11 Puust klots massiga 1 kg asetseb horisontaalsel puust pinnal. Kui suurt horisontaalse jõudu on vaja rakendada, et panna klots liikuma? Kui suur peaks olema liikuvale klotsile mõjuv jõud, et klots liiguks ühtlase kiirusega? Pindadevaheline seisuhõõrdetegur on 0,35, liugehõõrdetegur 0,20. (3,4 N, 2,0 N) 2.12 Autorehvi ja kiilasjää vaheline hõõrdetegur on 0,05. Kas auto saab hakata horisontaalsel kiilasjääga kaetud teel liikuma kiirendusega a) 0,4 m/s2; b) 0,7 m/s2? (a) saab, b) ei saa) 2.13 25 cm pikkuse niidi otsa kinnitatud kuulike massiga 75 g tiirleb horisontaalselt sagedusega 2 p/s. Leida niidi tõmme. (3,0 N) 2
Fh = µ N , (4.7) kus N on selle jõu moodul, mis neid pindu kokku surub, µ nende pindade suhteline hõõrdetegur. NB! Valemis (4.7) ei tohi suuruste Fh ja N kohale kirjutada vektorimärke, sest nende vektorite moodulid on võrdsed, kuid suunad erinevad. Enamikel juhtudel on pindu kokkusuruv jõud põhjustatud raskusjõust. Vaatame seda kaldpinnal asuva klotsi näitel, vt. järgnev joonis. Pindu kokkusuruvaks jõuks on klotsile mõjuva raskusjõu projektsioon risti kaldpinna tasandiga: N = mg cos α . 4 r Fh r Fv r α r N mg α Saadud tulemust valemisse (4
annaabi.ee 
