Bensaalatsetofenoon Reaktsioonide mehhanismid: Atsetofenoon: O Areenide atsüleerimisreaktsioonides on tugevaks elektrofiiliks atsüülkatioon, mis geneteeritakse O happe kloriidist tugeva Lewise happe, alumiiniumkloriidi mõjul. Cl Cl Al Cl Cl Cl - Cl Al Cl Cl Al Cl
42,5 ja 52,5- tsemendi tugevusklass! Betoonid 1) Betoonide liigitus tiheduse ja tugevuse järgi Raskebetoon- üle 2600kg/m3 Normaal ehk tavabetoon- 2000-2600/m3 Kergbetoon- 800-2000kg/m3 Tugevuse järgi: survetugevus peale 28 päeva kivistumist. C8/10-C100/115 Silinder/kuup 2) Keskkonnaklasside liigitus korrosiooni põhjusest lähtuvalt X0- korrosiooni oht puudub XC- karboniseerumisest põhjustatud korrosioon XD- kloriidist põhjustatud korrosioon (väljaarvatud merevee kloriid) XS- merevee kloriidist põhjustatud korrosioon XF- külmumise/sulamise mõju koos või ilma jäitevastaste ainetega XA- keemilised tegurid 3) Betoonis kasutatav vesi *Joogivesi/puhas vesi kahjulike lisanditena *PH>4 *Puhas vesi ka kastmisel *Merevesi siis kui pole raudbetoon, soolade sisaldus ALLA 2% 4) Betoonisegu tugevuse ja plastsuse määramine Plastsuse määramine- betoonisamba vajumine omakaalu mõjul
suitsu
Vesinikfluoriidhape on keskmise tugevusega hape , kuid väga agresiivne , ta söövitab
isegi klaasi ja kvartsi. Seda omadust kasutavad klaasikunstnikud klaasnõude
kaunistamiseks.
Keem. Omadused : Vesinikkloriidhape on tugev hape , ta on täielikult
dissotsieerunud. Reageerib metallide , aluseliste oksiidide, alustega:
2 HCl + Fe = FeCl2 + H2
2 HCl + CaO = CaCl2 + H2O
2 HCl + CaCl2 + 2 H2O
Saamine : Vesinikkloriidhapet saadakse Na-kloriidist ja väävelhappest
2NaCl + H2SO4 = Na2SO4 + ,, HCl ja saadud gaasi lahustatakse vees.
Metallide halogeniidid : on tahked kristalsed ained. Neist tähtsaim on naatriumkloriid e.
Keedusool NaCl
Metallide halogeniidid ja ka vesinikhalogeniidid võivad keemilistes reaksioonides
käituda redutseeriana , loovutades elektrone ja muutudes vabadeks halogeenideks.
Halogeniidide redutseerivad omadused tugevnevad F-st joodi suunas F
atsetofenoonist. 1-fenüületanooli nimetatakse samuti ka alfa-fenüületanüül alkoholiks. 1-fenüületanooli sünteesiskeem Reaktsioonide iseloomustus, mehhanism (kirjanduse alusel) Oma sünteesi alustasin benseeni aromaatse tuuma atsüleerimisega Friedel-Craftsi järgi. Areenide atsüleerimisreaktsioonides on tugevaks elektrofiiliks atsüülkatioon, mis genereeritakse happe kloriidist tugeva Lewise happe AlCl3 mõjul. Atsüülkatioon on piisavalt tugev elektrofiil, et reageerida areeni -elektronidega. Atsüleerimisreaktsioonidega saadakse alküülarüül või diarüülketoone. Antud juhul atsetofenonooni, mis on diarüülketoon. Atsetofenoon Edasi toimus atsetofenooni taandamine naatriumboorhüdriidiga, mille tulemusena sain ma 1- fenüületanooli.
1-fenüületanooli veel nimetatakse alfa-fenüületüül alkohol, mitte joogialkohol. 1-fenüületnooli sünteesiskeem: Benseen+äädikhappeanhüdriidatsetofenoon+etanool1-fenüületnool 1.2. Reaktsioonide iseloomustus, mehhanism jne. (kirjanduse alusel) Reagentide ohtlikkus Oma sünteesi alustasin benseeni aromaatse tuuma atsüleerimisest Friedel-Craftsi järgi. Areenide atsüleerimisreaktsioonides on tugevaks elektrofiiliks atsüülkatioon, mis genireeritakse happe kloriidist tugeva Lewise happe, AlC mõjul. Atsüülkatioon on piisavalt tugev elektrofiil, et reageerida areeni -elektroonidega.Atsüleerimisreaktsiooniga saadakse alküülarüül või diarüülketoone. Minu juhul atesetofenooni (s.t. diarüülketooni). Atsetofenoon Edasi taandasin mina atsetofenooni naatriumboorhüdriidiga ning sain 1-fenüületanooli.
d Atsetofenoon 0,059mol 7,12g 6,9ml Etanool 0,283mol 13.03g 16,51ml NaOH 0,103mol 4,12g 1,93ml Reaktsioonide mehhanismid ja iseloomustused Atseetofenoon Atseetofenooni puhul on tegemist aromaatse tuuma alküleerimisega Friedel- Craftsi järgi. Areenide atsüleerimisreaktsioonides on tugevaks elektrofiiliks atsüülkatioon, mis geneteeritakse happe kloriidist tugeva Lewise happe, alumiiniumkloriidi mõjul. Antud töös genereeritakse etanoon 1-kloroetanoonist. O O H3C Cl Cl - Cl Al Cl Cl Al Cl + CH3 Cl Cl Edasi esineb karbkatioon tugeva elektrofiilina
tekib magneesiumnitriid(Mg3N2). Teda oksüdeerib ka väävel. Magneesium reageerib kergesti halogeenidega.[1] TOOTMINE Magneesiumi toodetakse mineraalidest, näiteks karnalliidist ja dolomiidist, ning eriti mereveest. Rea protsesside, sealhulgas kaltsineeritud dolomiidi ja merevee vahelise reaktsiooni (reduktsiooni) teel saadaksemagneesiumkloriid. Metall eraldatakse elektrolüüsi teel sulatatud kloriidist; väikese tiheduse tõttu tõuseb magneesium pinnale, kust ta imetakse välja. Magneesiumi toodetakse veel silikotermilise redutseerimise teel magneesiumoksiidist. Magneesiumi toodetakse ka asbestijäätmetest (magneesiumsilikaat). Üha enam toodetakse magneesiumi ja selle sulameid jäätmetest. Magneesiumi varud on praktiliselt piiramatud KASUTAMINE Magneesium on väga kerge metall ning temast valmistatud detailid on
stabiilsema karbkatiooni tekke suunas (hüdriidnihe, metüülnihe). Atsüleerimisel, Friedel-Craftsi järgi kasutades happe kloriide või anhüdriide saame alküülarüüle ja diarüülketoone. Atsüülrühmaks nimetatakse rühma . Atsüülrühm esineb karboksüülhapete derivaatides- aldehüüdides ja ketoonides. Areenide atsüleerimisreaktsioonides on tugevaks elektrofiiliks atsüülkatioon, mille saab genereerida happe kloriidist tugeva Lewis'e happe AlCl3 mõjul. Atsüülkatioon on piisavalt tugev elektrofiil, et reageerida areeni -elektronidega. Funktsionaalsete rühmade suunav toime elektrofiilses asendusreaktsioonis. Asendajad aromaatses tuumas võivad muuta benseeni -süsteemi elektrontihedust (elektronrikkust) lisades seda (donoorne efekt) või vähendades seda (akseptoorne efekt). Donoorne efekt suurendab areeni reaktsioonivõimet (on aktivaatoriks), akseptoorne efekt
magneesiumi üldhulka hinnatakse 100 miljardile tonnile. Klorofüll sisaldab ligikaudu 2% magneesiumi. Magneesiumi esineb ka mikroelementidena loomses organismis. Magneesiumi tootmine Magneesiumi toodetakse mineraalidest, näiteks karnalliidist ja dolomiidist ning eriti mereveest. Rea protsesside, sealhulgas kaltsineeritud dolomiidi ja merevee vahelise reaktsiooni (reduktsiooni) teel saadakse magneesiumkloriid. Metall eraldatakse elektrolüüsi teel sulatatud kloriidist; väikese tiheduse tõttu tõuseb magneesium pinnale, kust ta imetakse välja. Magneesiumi toodetakse veel silikotermilise redutseerimise teel magneesiumoksiidist. Magneesiumi toodetakse ka asbestijäätmetest. Üha enam toodetakse magneesiumi ja selle sulameid jäätmetest. Magneesiumi varud on praktiliselt piiramatud. Magneesiumi omadused Magneesiumi tihedus on normaaltingimustel (20°C) 1,738 g/cm 3 . See on väike tihedus, umbes ¼ terase tihedusest. Magneesium sulab temperatuuril 648
36.Betooni keskkonnaklassid Keskkonnaklassi valik sõltub betooni kasutamiskohas kehtivatest eeskirjadest. Betoonile võib üheaegselt mõjuda mitu mõjurit. Sel juhul tuleb keskkonnatingimuste väljendamiseks kasutada keskkonnaklasside kombinatsiooni. X0 korrosioonioht puudub, betoon ei sisalda sarrust XC karboniseerumisest põhjustatud korrosioon, kui sarrust sisaldav betoon puutub kokku õhu ja niiskusega XD Kloriidist põhjustatud korrosioon, kui sarrust sisaldav betoon on kokkupuutes kloriidi, sealhulgas jäitevastaseid sooli sisaldava veega, mis ei pärine mereveest XS Merevee kloriidist põhjustatud korrosioon, kui sarrust sisaldav betoon on kokkupuutes mereveega või sooli sisaldava mereõhuga XF Külmimise/sulamise mõju koos või ilma jäitevastaste ainetega, kui märjale betoonile mõjub nimetamisväärsel arvul külmumis/sulamistsükleid XA Keemilised mõjurid. 37
Suklaroos X X SOOL - sõmeratest kristallidest koosnev lõhnatu aine, millel on tugev maitse ja mis lahustub vees, kõige tavapärasem, käepärasem ja universaalsem maitseaine, hea konservant, mis takistab toiduainete riknemist. Keedusoola valem on NaCl, tuleneb põhilisest koostisosast naatriumkloriidist , mis omakorda koosneb kahest komponendist naatriumist ja kloriidist. Liigitamine Peensusaste: · Jäme · Peenike Puhastusaste: · Rafineeritud (puhastatud) · Rafineerimata Saamisviisi (päritolu) ja töötlemisviisi järgi: · Järvesool saadakse järvevee settimisel, hiljem peenestatakse või jääb jämedateraliseks. · Meresool kaevandatakse merepõhjast või aurutatakse mereveest peenestatud või suurekristalliline, hea konservant.
enamvähem kogu spekter. Kompleksühendite nimetused on tihti pikad ja keerulised, tihti üritatakse läbi ajada valemitega. Kui nimi osutub vajalikuks, lähtutakse vastavatest reeglitest: kõigepealt loetakse üles ligandid, seejärel nimetatakse metalliaatom või ioon, nt heksaakvavask. Neutraalsete ligandide nimetused on samad, mis molekulidel, v.a. vesi (akva), NH3 (ammiin), CO (karbonüül), NO (nitrosüül). Anioonsete ligandide puhul lisatakse lõppu o, nt kloriidist kloro, sulfaadist sulfato (SO4) ja sulfiidist sulfito. Ligandide arvu tähistatakse eesliidetega di-, tri-, tetra- jne. Kui ligand annab metalliga mitu sidet või kui eesliitest juba sisaldub vastav eesliide, siis kasutatakse eesliiteid bis-, tris-, tetrakis- jne. Ligandid loetakse üles tähestiku järjekorras. Keemilises valemis tuuakse anioonsed ligandid enne neutraalseid, nimetused järgitakse tähestikulist järjekorda. Oksüdatsiooniaste (metallil) näidatakse
annaabi.ee 
